Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ele Liiv
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20.detsembril 2007.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-07-20877
Kohtuasi
ES hagi EÜL vastu 2’490.- krooni nõudes
Menetlusosalised
Hageja – ES(ik XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja – adv. Piret Simm (AB Digesta, XXX) Kostja – EÜL(reg kood XXX asukoht XXX) Lihtmenetluses kohtuistungit pidamata
Asja läbivaatamine
Resolutsioon.
alusel korterit aadressil XXX. Hageja tegi 09.08.2004.a otsekorralduse pangas 1000.- krooni ülekandmiseks igakuiselt kostjale kommunaalmaksete tasumiseks. Aasta lõpus tehti tasaarveldus. 03.06.2005.a võõrandas hageja osamaksu ja 07.06.2005.a esitas avalduse enda väljaarvamiseks elamühistust alates avalduse esitamise päevast. Samal päeval palus hageja avaldusega raamatupidajale tagastada talle üleliigselt tasutud summad kommunaalmaksete osas. Seisuga 01.06.2005.a oli hageja ettemaks 1’572,80 krooni. Aasta lõpus selgus, et pank oli ekslikult üle kandnud veel 800.- kr. Hageja palus 04.01.2006.a ühistule saadetud kirjas tagastada talle 1’572,80 + 800 krooni. Elamuühistust arvati hageja välja 02.08.2005.a. Hageja andis täiendava tähtaja kostjale võlgnevuse tasumiseks kuni 20.10.2006.a. Kui raha nimetatud tähtajaks hageja arvele ei laekunud, helistas hageja esindaja kostja raamatupidajale, kes väitis, et vaja on hageja uut avaldust. Hageja esitas avalduse 01.11.2006.a kirjaga kostja esimehe nimele, paludes raha tagastada hiljemalt 10.11.2006.a. Kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel. Hageja tegi uue avalduse 24.11.2006.a ka raamatupidaja nimele, ka see kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel, nii ka 23.01.2007.a kiri kostja esimehele. Kostja ei võta vastu hageja kirju ja keeldub raha tagastamast. Vaidluse kohtuväline lahendamine ei ole andnud tulemusi. Hagejale oleks tulnud raha tagastada juunis 2005.a. Kuna kostja ei ole raha tagastanud, on ta sellega tekitanud hagejale kahju. Raha pangas hoidmisel oleks hageja saanud summalt 2’372,80 kr teenida intresse 7 % aastas + Eesti panga intress kuni 01.juulini 2007.a 3,5 %. Kahe aasta intress on seega 117,47 krooni (01.06.2005.a – 31.12.2006.a – 88,87 krooni ja 01.01.2007.a – 31.05.2007.a 28,60 kr). Hageja palub kostjalt välja mõista 2’490.- krooni, kohtukulud jätta kostja kanda. 19.12.2007.a e-kirjas on hageja teatanud, et 13.12.2007.a tasus kostja hagejale summa 2’372,80 krooni, tasumata on viivised 117,47 krooni. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 12.09.2007.a vastuses kostja hagi ei tunnista, leides et hagi on põhjendamatu. Hageja esitas lahkumisavalduse 07.06.2005.a. Avalduses puudub märge ettemaksu tagastamise kohta. Avalduses peab märkima kõik pretensioonid elamu valdajale. Vastavalt üürikviitungitele olid müüja ja ostja teadlikud ettemaksust. Ostu-müügi lepingus on märkimata punktis 4.1. hageja ettemaks. Kostja esindajat ostu-müügi lepingu sõlmimisel ei kutsutud. Pank ei tee eksitusest ülekandeid ilma raha valdaja maksekorralduseta. Kui hageja soovib raha tagastamist, peab ta pöörduma A.D poole, kes on korteri ostja. Ettemakstud raha on kantud ostja kommunaalmaksete ja hoolduskulude tasaarveldamiseks, vastavalt raamatupidaja seletusele. Kostja täiendava vastuse kohaselt saatis hageja avalduse juhatusele postiga 06.01.2006.a. Raamatupidaja lähtus ostu-müügilepingu p 4.1.-st. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja oli EÜL liige. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja oma liikmelisuse 03.06.2005.a võõrandas (tl 30-34). Vastavalt võõrandamise ajal kehtinud hooneühistuseaduse (HÜS) § 5 lg-s 2 sätestatule liikmelisuse võõrandamisel ja pärimisel saab liikmelisuse omandaja liikmeks liikmesuse üleminekuga ilma liikmeks vastuvõtmise menetluseta. HÜS § 5 lg 3 kohaselt edastab vastavad dokumendid mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile notar ja sellest tulenevalt puudus hagejal vajadus esitada avaldus oma väljaarvamiseks EÜL ning EÜL vajadus hageja liikmetest väljaarvamiseks ja kostja vastuvõtmiseks, nimetatud toimingud ei oma õiguslikku tähendust. Vaidlust ei ole selles, et asja lahendamine kohtuväliselt ei ole andnud tulemusi (tl 4-8).
Vaidlust ei ole selles, et hagejal oli sõlmitud kostjale maksete tegemiseks pangaga püsikorralduse leping, mille alusel pank kandis igakuiselt kostja arvele XXX kommunaalmaksete eest 1’000.- krooni (tl 3) ja hagejal oli teostatud tema liikmesuse lõppemisel ettemaks summas 1’572,80 krooni. Samuti pole vaidlust selles, et lisaks kandis pank kostjale peale hageja liikmesuse lõppemist täiendavalt hageja eest 800.- krooni. Mis asjaoludel pank nimetatud summa kostjale kandis, ei oma tähendust. Oluline on see, et hageja liikmesus oli selleks ajaks EÜL lõppenud. Kohus on seisukohal, et hiljemalt E.S 07.06.2005.a avaldusega tema väljaastumiseks ühistust (tl 17) pidi kostja saama teada hageja poolt tema liikmesuse võõrandamisest ja nimetatu on kostja oma vastuses ka omaks võtnud (tl 16). Kostja käsitlus, et tal oli õigus keelduda ettemaksuna tasutud summade tagastamisest hagejale ostu-müügilepingu p 4.1 alusel, ei ole õiguslikult põhjendatud. Nimetatud leping on sõlmitud hageja ja kolmanda isiku vahel, kostja esindaja kutsumise kohustust selle lepingu sõlmimise juurde ühestki seaduses ei tulene ja kostjal ei teki nimetatud lepingust õigusi ega kohustusi. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab tagastama hagejale tema poolt ettemaksuna tasutud summad. Kommunaalmakseid peab tasuma hooneühistus isik, kes on korteri osamaksu omanik ehk liige. Nimetatu tuleneb HÜS § 13 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt hooneühistu liige on kohustatud üldkoosoleku otsuse kohaselt tasuma ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused vastavalt liikmemaksumäärarale. Liikmemaksu iga liikme kohta arvutatakse tema liikmesusega seotud liikmemaksumäära alusel. Ka ainukasutusõigusega seonduva elamu osa kasutamise eest maksab kommunaalkulud seega osamaksu ehk liikmesuse omanik, sest ühestki seadusest ei tulene hageja kohustust tasuda ühiskasutuses või ainukaustuses oleva kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seonduvaid kulutusi peale liikmesuse võõrandamist. Kostja põhikirja p-st 3.3, mis on avalikult kättesaadav tuleneb dokument (arvutivõrgus kättesaadav aadressil https://ar.eer.ee/ettevotja.py) kommunaalmaksete tasumise kohustus liikmele. Seega tuleb kostjal tagastada hageja poolt ettemaksetena liikmena tasutud ja liikmesuse lõppemisel tasutud summad. Kuivõrd kostja on seda menetluse kestel teinud vabatahtlikult, siis nimetatud summat kohus kostjalt välja ei mõista. Kostjal on kohustus tagastada hagejale tema poolt alusetult saadu (VÕS § 1028 lg 1) 2’372,80 ja tasuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 ja § 94 lg 1). Kohus on seisukohal, et kostja kohustus tasuda ettemaks muutus sissnõutavaks alates hageja poolt juhatusele avalduse tegemisest raha tagasimaksmiseks, kus hageja näitas ära nii oma pangakonto numbri kui ka panga, kuhu raha üle kanda (tl 27). Avaldusega ja ümbrikuga loeb kohus tõendatuks, et nimetatu saadi kostja poolt 06.01.2006.a (tl 25-28). Kohustus ei saanud olla sissenõutav juba liikmelisuse lõppedes, kuna 800.- krooni ei olnud siis veel kostjale laekunud. Seega on kostja olnud viivituses 2006.aastal 359 päeva ja 2007.a aastal seisuga 31.05.2007.a 152 päeva. Edasise perioodi eest ei ole hageja viivist nõudnud. Kuni 1. jaanuarini 2007 on võlasuhetes kasutatav Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäär 2,75%, alates jaanuarist 2007.a kuni 01.07.2007.a 3% (vt http://www.ecb.int/stats/monetary/rates/html/index.en.html). arvutivõrgus kättesaadav Nimetatule lisandub VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud 7 % aastas. Arvutuskäik viivisintressi suuruse määramiseks on seega järgmine: - perioodi 06.01.2006.a – 31.detsmebrini 2006.a 9,75 % aastas ehk võlasummalt 2’372,80 krooni moodustab see 0,63 krooni päevas. 0,63 krooni x viivitatud päevade arv 359 = 226,17 krooni. - Perioodi eest 01.jaanuar 2007.a – 31.maini 2007.a 10% aastas ehk võlasummalt 2’372,80 krooni moodustab see 0,65 krooni päevas. 0,72 krooni x viivitatud päevade arv 152 = 98 krooni.
Hageja on taotlenud viivisintressi väiksemas ulatuses väljamõistmist ehk väiksemas summas, kui tal on õigus nõuda. Kohus hageja nõude piiridest väljuda ei tohi. Seega on hageja nõue viivisintressi summas 117,47 krooni väljamõistmiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei pea vajalikuks antud vaidluses analüüsida järgmisi asjakohatuid tõendeid: E.S avaldus EÜ L juhatusele 07.06.2005.a. (tl 17), A.D avaldus tema liikmeks võtmiseks (tl 18), L juhatuse koosoleku protokoll (tl 19), raamatupidaja seletuskiri (tl 20-21), arved ja konto väljavõte (tl 2224), raamatupidaja kiri hagejale (tl 29-30, 42-44). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse osaliselt tulenevalt sellest, et kostja maksis võlgnevuse menetluse kestel vabatahtlikult. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda, sest hageja kohtusse pöördumine oli tingitud asjaolust, et kostja vabatahtlikult nõuet ei täitnud. Kohus ei märganud asja menetlemisel, et hageja ei olnud tasunud riigilõivu ja oli esitanud menetlusabi taotluse. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus menetlusabi taotlust ei lahendanud, kuid kohtuotsusega kuulub hagi rahuldamisele, tuleb riigilõiv käesoleva hagi menetlemise eest summas 250.- krooni välja mõista kostjalt riigituludesse. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Ele Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.