lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-20877/12

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 10.06.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-07-20877/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.06.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1578
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-07-20877

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.06.2008, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Iko Nõmm, Mart Reino

Tsiviilasi

Ellen Simmi (Simm) hagi Elamuühistu Lehola vastu 2490 krooni väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.12.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Elamuühistu Lehola apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Ellen Simm (ik xxxxxxxxxxx, elukoht x) Hageja esindaja adv. Piret Simm (AB Digesta, Rävala pst 8, Tallinn) Kostja Elamuühistu Lehola (reg kood 80064066, asukoht Ed. Vilde tee 57/59, Tallinn, 13421)

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 20.12.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud ja hageja nõue

1.Hageja oli kostja liige kuni juunini 2005 ja kasutas selle ajani osamaksu alusel korterit aadressil x, Tallinnas. Hageja tegi 09.08.2004 otsekorralduse pangas 1000 krooni ülekandmiseks igakuiselt kostjale kommunaalmaksete tasumiseks. Aasta lõpus tehti tasaarveldus.
2.31.05.2007 esitas hageja kohtusse hagi kostja vastu 2490 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt võõrandas hageja 03.06.2005 osamaksu ja 07.06.2005 esitas avalduse enda väljaarvamiseks elamuühistust alates avalduse esitamise päevast. Samal päeval palus hageja avaldusega raamatupidajale tagastada talle liigselt tasutud summad kommunaalmaksete osas. Seisuga 01.06.2005 oli hageja ettemaks 1572,80 krooni. Aasta lõpus selgus, et pank oli ekslikult üle kandnud veel 800 krooni. Hageja palus 04.01.2006 ühistule saadetud kirjas tagastada talle eelnimetatud summad. Elamuühistust arvati hageja välja 02.08.2005. Hageja andis täiendava tähtaja kostjale võlgnevuse tasumiseks kuni 20.10.2006. Kui raha nimetatud tähtajaks hageja arvele ei laekunud, helistas hageja esindaja kostja raamatupidajale, kes väitis, et vaja on hageja uut avaldust. Hageja esitas avalduse 01.11.2006 kirjaga kostja esimehe nimele, paludes raha tagastada hiljemalt 10.11.2006. Hageja tegi uue avalduse 24.11.2006 ka raamatupidaja nimele. Mõlemad kirjad tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kuna vaidluse kohtuväline lahendamine ei ole andnud tulemusi, palub hageja esitatud hagis nõuda kostjalt välja 2490 krooni koos viivisega.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Hagejale oleks tulnud raha tagastada juunis 2005. Kuna kostja ei ole raha tagastanud, on ta sellega tekitanud hagejale kahju. Raha pangas hoidmisel oleks hageja saanud summalt 2372,80 krooni teenida intresse 7 % aastas + Eesti panga intress kuni 01.07.2007 3,5 %. Kahe aasta intress on seega 117,47 krooni (01.06.2005 – 31.12.2006 – 88,87 krooni ja 01.01. – 31.05.2007 28,60 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista 2490 krooni, kohtukulud jätta kostja kanda.
4.19.12.2007 on hageja teatanud, et 13.12.2007 tasus kostja hagejale 2372,80 krooni, tasumata on viivised 117,47 krooni. Kostja vastuväited ja põhjendused.
5.Kostja hagi ei tunnista, leides, et hagi on põhjendamatu. Hageja esitas lahkumisavalduse 07.06.2005, kuid avalduses puudub märge ettemaksu tagastamise kohta. Kui hageja soovib raha tagastamist, peab ta pöörduma korteri ostja poole. Ettemakstud raha on kantud ostja kommunaalmaksete ja hoolduskulude tasaarveldamiseks. Kostja täiendava vastuse kohaselt saatis hageja avalduse juhatusele postiga 06.01.2006. Kohtuotsuse põhjendused.
6.Maakohus leidis, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja viivisintressi 117,47 krooni.
7.Otsuse põhjendustel ei ole vaidlust selles, et hageja oli kostja liige ja et hageja võõrandas oma liikmesuse 03.06.2005. Vastavalt võõrandamise ajal kehtinud hooneühistuseaduse (HÜS) § 5 lg-s 2 sätestatule liikmesuse võõrandamisel ja pärimisel saab liikmesuse omandaja liikmeks liikmesuse üleminekuga ilma liikmeks vastuvõtmise menetluseta. HÜS § 5 lg 3 kohaselt edastab vastavad dokumendid mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile notar ja sellest tulenevalt puudus hagejal vajadus esitada avaldus oma väljaarvamiseks kostjast ning kostjal vajadus hageja liikmetest väljaarvamiseks, nimetatud toimingud ei oma õiguslikku tähendust. Vaidlust ei ole selles, et hagejal oli sõlmitud kostjale maksete tegemiseks pangaga püsikorralduse leping, mille alusel pank kandis igakuiselt kostja arvele x kommunaalmaksete eest 1000 krooni ja hagejal oli teostatud tema liikmesuse lõppemisel ettemaks 1572,80 krooni. Samuti pole vaidlust selles, et pank kandis kostjale peale hageja liikmesuse lõppemist täiendavalt hageja eest 800 krooni. Mis asjaoludel pank nimetatud summa kostjale kandis, ei oma tähendust. Oluline on see, et hageja liikmesus oli selleks ajaks lõppenud. Kohus on seisukohal, et hiljemalt E.Simm 07.06.2005 avaldusega tema väljaastumiseks ühistust pidi kostja saama teada hageja poolt tema liikmesuse võõrandamisest. Nimetatu on kostja oma vastuses ka omaks võtnud. Kostja käsitlus, et tal oli õigus keelduda ettemaksuna tasutud summade tagastamisest hagejale ostu-müügilepingu p 4.1 alusel, ei ole õiguslikult põhjendatud. Nimetatud leping on sõlmitud hageja ja kolmanda isiku vahel, kostja esindaja kutsumise kohustust selle lepingu sõlmimise juurde ühestki seaduses ei tulene ja kostjal ei teki nimetatud lepingust õigusi ega kohustusi.
8.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab tagastama hagejale tema poolt ettemaksuna tasutud summad. Kommunaalmakseid peab tasuma hooneühistus isik, kes on korteri osamaksu omanik ehk liige. Nimetatu tuleneb HÜS § 13 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt hooneühistu liige on kohustatud üldkoosoleku otsuse kohaselt tasuma ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused vastavalt liikmemaksumäärale. Liikmemaksu iga liikme kohta arvutatakse tema liikmesusega seotud liikmemaksumäära alusel. Ka ainukasutusõigusega seonduva elamu osa kasutamise eest maksab kommunaalkulud seega osamaksu ehk liikmesuse omanik. Ühestki seadusest ei tulene hageja kohustust tasuda ühiskasutuses või ainukasutuses oleva kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seonduvaid kulutusi peale liikmesuse võõrandamist. Kostja põhikirja p-st 3.3 tuleneb kommunaalmaksete tasumise kohustus liikmele. Seega tuleb kostjal tagastada hageja poolt ettemaksetena liikmena tasutud ja liikmesuse lõppemisel tasutud summad. Kuivõrd kostja on seda menetluse kestel teinud vabatahtlikult, siis nimetatud summat kohus kostjalt välja ei mõista.
9.Kostjal on kohustus tagastada hagejale tema poolt alusetult saadu (VÕS § 1028 lg 1) 2372,80 krooni ja tasuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 ja § 94 lg 1). Kohus on seisukohal,

et kostja kohustus tasuda ettemaks muutus sissnõutavaks alates hageja poolt juhatusele avalduse tegemisest raha tagasimaksmiseks, kus hageja näitas ära nii oma pangakonto numbri kui ka panga, kuhu raha üle kanda. Avaldusega ja ümbrikuga loeb kohus tõendatuks, et nimetatu saadi kostja poolt 06.01.2006. Kohustus ei saanud olla sissenõutav juba liikmesuse lõppedes, kuna 800 krooni ei olnud siis veel kostjale laekunud. Seega on kostja olnud viivituses 2006.aastal 359 päeva ja 2007.a aastal seisuga 31.05.2007 152 päeva. Edasise perioodi eest ei ole hageja viivist nõudnud. Kuni 01.01.2007 on võlasuhetes kasutatav Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonide intressimäär 2,75%, alates jaanuarist 2007 kuni 01.07.2007 3%. Nimetatule lisandub VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud 7% aastas. Arvutuskäik viivisintressi suuruse määramiseks on seega järgmine: perioodi 06.01.– 31.12.2006 9,75 % aastas ehk võlasummalt 2372,80 krooni moodustab see 0,63 krooni päevas x päevade arv 359 = 226,17 krooni. Perioodi eest 01.01. – 31.05.2007 10% aastas ehk võlasummalt 2372,80 krooni moodustab see 0,65 krooni päevas x viivitatud päevade arv 152 = 98 krooni. Hageja on taotlenud viivisintressi väiksemas summas, kui tal on õigus nõuda ja kohus rahuldas hageja viivisintressi nõude hageja poolt nõutud 117,47 krooni osas.

10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse osaliselt tulenevalt sellest, et kostja maksis võlgnevuse menetluse kestel vabatahtlikult. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda, sest hageja kohtusse pöördumine oli tingitud asjaolust, et kostja vabatahtlikult nõuet ei täitnud. Kohus ei märganud asja menetlemisel, et hageja ei olnud tasunud riigilõivu ja oli esitanud menetlusabi taotluse. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus menetlusabi taotlust ei lahendanud, kuid kohtuotsusega kuulub hagi rahuldamisele, tuleb riigilõiv käesoleva hagi menetlemise eest summas 250 krooni välja mõista kostjalt riigituludesse. Apellatsioonkaebuse põhjendused
11.Kostja palub kohtuotsuse tühistada ja jätta riigilõiv ja menetluskulud hageja kanda. Kui hageja oleks esitanud ühistust väljaastumise avalduses ka nõude ettemaksu tagastamiseks, oleks seda koheselt tehtud. Kui 800 krooni ülekandmine panga poolt kostjale oli eksitus, oleks hageja pidanud esitama nõude pangale. Apellandile on arusaamatu hagi menetlemine ilma hageja poolt riigilõivu tasumata. Viivitusintressi nõue on alusetu, kuna panga intress on 0,2% mitte 7%. Apellant ei mõista, miks tehti kohtuotsus ilma kostja osavõtuta ja miks unustati kostjale kutse saata. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Hageja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, palub jätta selle rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Hageja leiab, et ta on korteriosaku võõrandanud ja ettemaksu tagastamise nõue on seetõttu seaduslik. Hageja ei tasunud hagi esitamisel riigilõivu, sest oli esitanud menetlusabi taotluse. Kuna vastavalt TsMS § 162 lg kohaselt kannab menetluskulud kaotaja, oleks kostjal tulnud riigilõiv niigi tasuda, kas siis hagejale või riigituludesse. Õige oli viivise väljamõistmisel juhindumine VÕS sätetest. Kuna kohus teatas pooltele asja lahendamisest lihtmenetluses, ei toimunud kohtuistungit ega väljastatud kohtukutseid. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
13.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
14.Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjal oli kohustus tagastada hagejale hageja poolt tasutud ettemaksuna tasutud ja liikmesuse lõppemisel tasutud summad. Esitatud tõenditega on kooskõlas

kohtu järeldus, et kostja kohustus tasuda ettemaks muutus sissenõutavaks 06.01.2006. Juhindudes VÕS § 113 lg-st 1 arvestas kohus viivise. Arvutuskäigule ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kuna kostja tagastas menetluse kestel 2372,80 krooni, oli viivise nõudes hagi rahuldamine seaduslik ja põhjendatud. Menetluskulude jätmine kostja kanda oli kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 2. Maakohus lahendas vaidluse TsMS § 405 korras lihtmenetluses kohtuistungit pidamata ja ei ole rikkunud kaebaja õigusi. Apellatsioonkaebusele lisatud tõenditest on osa esitatud varem maakohtule ja ülejäänud jätab kolleegium kooskõlas TsMS § 652 lg-ga 4 tähelepanuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellandi kanda.

U.Loonurm

M.Reino

I.Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja