Harju Maakohtu 05.06.2017 määrus avalduse läbi vaatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Inkasso OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlausaldaja): Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marika Kütt Puudutatud isik (võlgnik): OF (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Risto Sidok
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
avaldus
OF
pankroti
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 05.06.2017 määrus ja rahuldada Eesti Inkasso OÜ määruskaebus.
2.Saata asi maakohtule edasiseks menetlemiseks.
3.Määrus ei ole edasikaevatav. Asjaolud ja menetluse käik
Eesti Inkasso OÜ (avaldaja) esitas 04.05.2017 Harju Maakohtule avalduse OF (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldajal võlgniku vastu nõue tulenevalt järgmistest asjaoludest. Tehnonord OÜ (edaspidi Tehnonord) sõlmis 2012 aastal laenulepingu Esti Commerce OÜ-ga. Võlgnik andis Tehnonord kohustuse tagamiseks garantii ja sõlmis käenduslepingu Esti Commerce OÜ-ga. Tehnonord võlgnes võlatunnistuse kohaselt 15.08.2013 seisuga Esti Commerce OÜ-le 59 127 eurot. Võlatunnistusest tuleneva nõude loovutas Esti Commerce OÜ omakorda OÜ-le Teampoint. Avaldaja omandas Tehnonord vastu oleva nõude ja nõuet tagavad
õigused OÜ-lt Teampoint. Nõude suuruseks on arvestades vähendatud viivise nõuet 91 625 eurot. Võlgnik on tulenevalt garantiist ja käendusest avaldaja suhtes kohustatud isikuks. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja asi allub Harju Maakohtule üldise kohtualluvuse alusel. Võlgnikul on rahvastikuregistrijärgne elukoht Eestis, isikukood. Lisaks üldisele kohtualluvusele tuleneb kohtualluvus 15.08.2013 sõlmitud võlatunnistuse osaks olevast kohtualluvuse kokkuleppest.
2.Võlgnik vaidles avaldusele vastu. Avaldus ei allu Harju Maakohtule, sest võlgnik on Ukraina Vabariigi kodanik, kellele on väljastatud Eesti Vabariigi poolt ajutine ehk tähtajaline elamisluba töötamiseks. Võlgniku elukohaks on Ukraina Vabariigi Lvivi linn. Võlgnik elab alaliselt Ukraina Vabariigis, kuid tööga seonduvalt reisib tihti Euroopas, sh Eestis, aga ka Hollandis ja Saksamaal. Võlgnikul on õigus Eesti Vabariigis viibida vaid ajutiselt (kuni 31.08.2017) seoses tööga. Rahvastikuregistri kanne ei ole määrava tähtsusega isiku elukoha määramisel, oluline on tegelik elamise koht. Eestis võlgnikul alalise elukoha puudumist tõendab ka võlgniku viibimine 207 ööd Radisson Blue Sky Hotellis 2013-2017. Lisaks on avaldaja nõue ebaselge ja võlausaldaja nõuet arvesse võtmata ei ole võlgnik püsivalt maksejõuetu. Esimese astme kohtu määrus
3.Harju Maakohtu 05.06.2017 määrusega jättis maakohus avalduse läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda, määras kindlaks puudutatud isiku menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 1216,80 eurot. PankrS § 4 lõike 2 kohaselt esitatakse pankrotiavaldus kohtule üldise kohtualluvuse järgi. Eeldatakse, et võlgniku asukohaks on üks aasta enne pankrotiavalduse esitamist registris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku asukoht on mujal. TsMS § 79 (üldine kohtualluvus) lõike 1 järgi võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi. Seega on kohtualluvuse määramisel oluline võlgniku registris märgitud asukoht/elukoht üks aasta enne pankrotiavalduse esitamist, kui ei tõendata, et võlgniku asukoht/elukoht on mujal. Eesti Vabariigi ja Ukraina Vabariigi lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ja kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping) artikkel 21 ei välista Harju Maakohtus käesoleva tsiviilasja menetlemist, kui võlgnikul on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib elukoht üheaegselt olla mitmes kohas ning lg 3 sätestab, et elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Maakohus tuvastas, et võlgniku elukoht on Ukraina Vabariigis, võlgnikul on Eestis rahvastikuregistrisse kantud alates 23.20.2015 kehtiv elukoht Tallinnas XXX (kinnistusraamatujärgse aadressiga YYY, Tallinn) ja isikukood. Korteri YYY omanikuks on AR, kes on samuti nagu võlgnik Tehnonord juhatuse liige. Juhatuse liikme ülesannete täitmiseks ei pea elama äriühingu asukohas, mille juhatuse liikmeks ollakse. Elamisloast nähtuvalt on võlgnikule antud Eesti Vabariigis elamisluba töötamiseks kuni 31.08.2017. Maakohus tuvastas hotelli kinnituste põhjal, millal on võlgnik reserveerinud ruumid Radisson Blu Sky Hotellis. Äriregistri B-kaardilt nähtuvalt on osaühingu Tehnonord juhatuse liikme OF elukohaks Ukraina Vabariik. Riigikohus on oma praktikas lugenud tõendatuks äriühingu juhatuse liikme elukohana
äriregistrisse märgitud koha (RKTKm 3-2-2-2-14, p 8). Kuigi ÄS § 145 lg 1 p 5 kohaselt kantakse äriregistrisse osaühingu puhul juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid, tuleb juhatuse liikme elukoha registrikaardile kandmise puhul lugeda kanne õigeks, sest kanne on tehtud registriosakonnale esitatud andmete alusel. Tehnonord registritoimikust nähtub, et selles olevates kõikides dokumentides on puudutatud isiku elukohana märgitud Ukraina või Ukrainas olev täpne aadress. Viited võlgniku võimalikule elukohale või asukohale Eestis puuduvad. Avaldaja poolt väidetud kohtualluvuse kokkulepe ei kehti tulenevalt PankrS § 4 lõikest 2, mille kohaselt esitatakse pankrotiavaldus kohtule üldise kohtualluvuse järgi. Asi ei allu Harju Maakohtule, kuna võlgnikul puudub elukoht Eestis. Kohus jättis avalduse läbi vaatamata TsMS § 323 lg 1 p 13 (koostoimes § 477 lg-ga 1) alusel. Kohus ei analüüsinud puudutatud isiku muid vastuväiteid pankrotiavaldusele. Määruskaebus
4.20.06.2017 esitatud määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada. Võlgnikul on mitu elukohta, millest üks asub Eestis (Tallinnas). Isikul võib olla mitu elukohta ja sellisel juhul on igal elukohal sama tähendus nagu elukohal, mis on ainuke. Konkreetne aadress ei ole elukoha tuvastamisel määrav, sest eluase on elukoha määramisel abistava tähendusega. Rahvastikuregistri kannet arvestades tuleb eeldada, et võlgnikul on Tallinnas elukoht. Rahvastikuregistris võlgniku elukohana märgitud korter ei pea kuuluma võlgnikule. Maakohus sisustas tõendamiskoormist vääralt. Võlgniku tõendamiskoormis on tõendada, et tal ei ole Tallinnas elukohta. Ukrainas oleva elukoha tõendamisest kohtualluvuse välistamiseks ei piisanud, sest isikul võib olla mitu elukohta. Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks ei andnud rahvastikuregistri andmed alust järeldada, et võlgnikul oli lisaks Ukraina Vabariigile ka elukoht Tallinnas ning milliste tõenditega oli võlgnik ümber lükanud rahvastikuregistri andmetest tuleneva eelduse. Äriregistris märgitud võlgniku aadress ei oma elukoha määramisel tähtsust. Kanne on tehtud 05.05.2005, kui võlgnikul ei pruukinudki olla Eestis elukohta, sest loa Eestis elamiseks sai võlgnik 2015. aastal. Elukohana Ukraina märkimine ei välista, et isikul võib olla ka teine elukoht. Äriregistris toodud elukoha infol ei ole sellist tähendust nagu rahvastikuregistri kandel elukoha kohta. Infot füüsiliste isikute elukohtade kohta kogub ja hoiab rahvastikuregister (RRS § 21 lg 1 p 9). Seega saab isiku elukoha määramisel omada õiguslikku tähendust eelkõige rahvastikuregistri kanne. Võlgniku esitatud tõendid kinnitavad, et tal on lisaks Ukrainale elukoht Tallinnas, millega võlgnik on olnud aastaid seotud oma äritegevuse kaudu. Võlgnikul on Eestis elamisluba töötamiseks, mis kinnitab võlgniku tahet asuda Eestisse elama. Vastasel korral oleks ta Eesti külastamiseks taotlenud viisat kas lühi- või pikaajaliseks Eestis viibimiseks. Tsiviilõiguslikus mõttes on võlgnik teinud elamisloa taotlemisega otsese tahteavalduse asuda Eestisse elama. Ei ole oluline, kas elamisluba on väljastatud tähtajaliselt. Võlgnik on kinnitanud, et ta on kasutanud rahvastikuregistri järgset elukohta Eestis ööbimiseks. Eestis viibides hotellide kasutamine ei lükka ümber eeldust, et võlgnikul on Eestis elukoht. Võlgniku avaldatu kohaselt on ta perioodil 2013-2017 viibinud Tallinna Radisson Blu Sky Hotellis kokku 207 päeva. Kui isik on sedavõrd palju viibinud füüsiliselt Eestis ja kinnitanud rahvastikuregistri järgse aadressi kasutamist ööbimiseks, annab see koostoimes muude asjaoludega alust järeldada, et võlgnikul on lisaks Ukraina Vabariigi elukohale faktiline elukoht Eestis. Võlgniku passi väljavõte
kinnitab üksnes seda, et võlgnikul on Ukrainas elukoht. Väljavõte ei lükka ümber seda, et võlgnikul on ka Eestis elukoht. Võlgnik on elamisloa taotlemisel kinnitanud, et tal on Eestis elukoht. Samuti on võlgnik olnud pikka aega Eestiga seotud. Võlgnikule kuuluvad kahe Eesti äriühingu osad – Tehnonord ning OÜ Philagro. Tehnonord on seejuures asutatud juba 2004. Tehnonord juhatuse liige on võlgnik olnud alates 05.05.2005. Tehnonordi ja võlgniku eesmärgiks oli pikka aega rajada Muuga sadamasse väetisetehas. Vastav plaan oli võlgnikul ajakirjanduses avaldatu kohaselt juba 2011. Tegemist on täiendavate asjaoludega, mis kinnitavad rahvastikuregistrist nähtuva võlgniku elukoha kande õigsust. Samuti on võlgnik olnud Tehnonord ainus palgaline töötaja. Maakohus jättis käsitlemata võlausaldaja alternatiivse väite, et antud juhul tuleneb kohtualluvus ka PankrS § 4 lg-st 4. Menetluse edasine käik
5.Võlgnik palus jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 05.06.2017 määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 punktis 3 ja §-s 659 sätestatu alusel tühistada ja saata asi tagasi maakohtule edasiseks menetlemiseks. Eesti Inkasso OÜ määruskaebus kuulub rahuldamisele.
8.Määruse kohaselt on avaldus jäetud läbi vaatamata TsMS § 323 lg 1 p 13 (koostoimes § 477 lg 1) alusel. Määruse sisust nähtuvalt on avaldus jäetud läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, st põhjusel, et kohus ei ole pädev asja lahendama. Ringkonnakohus maakohtu järeldusega ei nõustu.
9.REÕS § 10 kohaselt määratakse (mh oletatava välismaise) füüsilise isiku elukoht Eesti õiguse alusel, st TsÜS §-des 14 ja 15 sisalduvate reeglite järgi. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Vastavalt TsÜS § 14 lg-le 2 on võimalik, et isikul on mitu elukohta.
10.Maakohus kohaldas õigesti Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 21 lg-t 1, mille kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht, kui õigusabileping ei näe ette teisiti. Käesoleval juhul tuleb mõiste „elukoht“ sisustamisel leida ühisosa Eesti TsÜS § 14 lg-s 1 sätestatud „elukoha“ mõiste ja Ukraina tsiviilseadustiku art-s 29 sätestatud füüsilise isiku elukoha mõiste („Місце проживання фізичної особи“) ning võimalusel vastavate tõlgenduspraktikate vahel (vt ka V.Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Komm vlj, lk 455-456).
11.Ukraina tsiviilseadustiku art 29 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku elukohaks on elumaja, korter, muu elamiseks sobilik ruum (ühiselamu, hotell jne) asulas, kus füüsiline isik elab alaliselt, peamiselt või ajutiselt. Art 29 lg 6 kohaselt võib füüsilisel isikul olla mitu elukohta. Mõlema riigi seadustiku kohaselt on elukohaks koht, kus füüsiline isik alaliselt või peamiselt elab. Lisaks peetakse Ukraina tsiviilseadustiku kohaselt füüsilise isiku elukohaks ka tema ajutist elukohta. Seejuures on art 29 lg-s 1 eraldi näitena nimetatud ka hotelli/külalistemaja. Nii TsÜS-i kui ka Ukraina tsiviilseadustiku kohaselt on võimalik, et isikul on mitu elukohta. Järelikult võib
mõlema seadustiku mõttes olla rohkem kui üks koht, kus isik „alaliselt või peamiselt“ elab. Elukoht tuleb välja selgitada faktiliste asjaolude alusel.
12.Eluasemeks olla iga elamiseks sobilik ruum, kus isik faktiliselt elab. Kui isikul ei ole soovi omandada kinnisasja või üürida korterit, kuid ta saab elada mingis muus majutusasutuses, kasutada mingit elamiseks sobilikku ruumi muu õigussuhte alusel, võib eluasemeks olla ka näiteks hotell. Eluase ja aadress on elukoha määramisel vaid abistava tähendusega, mistõttu on maakohus lähtunud ekslikult vaid nendest kriteeriumitest.
13.Võlgniku seisukohtadest tulenevalt reisib ta tööga seotult mitmetes riikides, lisaks Eestile ka Saksamaal ja Hollandis. Nimetatud asjaolu ei anna alust väita, et võlgniku elukohaks on üksnes Ukraina Vabariik. Kui isikul on mitu elukohta, siis sellises olukorras ei määrata elukohta selle elukoha järgi, kus ta kõige rohkem elab.
14.Peamiselt elamine tähendab seda, et antud kohas viibib isik rohkem kui mingis muus kohas, kuid mitme elukoha puhul võib selliseid elukohti olla mitu. Mitme elukoha puhul ei ole võimalik määratleda, et isik peaks vastavas elukohas elama kindla arvu päevi aastas. Oluline on, et isik viibib erinevates elukohtades mingi isikliku huvi tõttu vabatahtlikult ja võimaluse ning sooviga vastavas kohas elada.
15.Elamisloaga (tl 56) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et Politsei- ja piirivalveamet on võlgnikule väljastanud 01.09.2015 elamisloa Eestis töötamiseks (elamisluba töötamiseks) kehtivusega kuni 31.08.2017.
16.Elamislubade liike ja väljastamise aluseid reguleeriv välismaalaste seadus (VMS) kasutab mõisteid „alaline elanik“ ja „püsivalt Eestis elav välismaalane“. Alalise elaniku all peetakse silmas välismaalast, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus (VMS § 5). Välismaalase püsiv Eestis elamine VMS tähenduses on tema Eestis viimine Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel (VMS § 6). Eestis ajutine viibimine VMS tähenduses on välismaalase Eestis viibimine ilma Eesti elamisloata või elamisõiguseta (VMS § 7).
17.VMS kohaselt on võimalik, et Eestis viibitakse seoses töötamisega lühiaegselt. Selliseks välismaalase Eestis viibimise seaduslikuks aluseks on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/66/EL kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral (ELT L 157, 27.05.2014, lk 1–22) alusel antud ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisluba (ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisluba) (VMS § 43 lg 1 p 9). Ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisluba on VMS kohaselt seaduslikuks aluseks Eestis viibimiseks ettevõtjasisese üleviimise raames tehtava töö eesmärgil ning liikumisel transiidina teise Euroopa Liidu liikmesriiki ettevõtjasisese üleviimise eesmärgil (VMS § 43 lg 6). Võlgnik ei viibi Eestis sellist liiki elamisloa alusel.
18.Muul alusel välismaalase Eestis elamist ja töötamist reguleerib VMS kolmas peatükk. Tähtajalise elamisloa (VMS § 112) puhul eristatakse selle erinevaid alaliike, millest üks on tähtajaline elamisluba töötamiseks (4. jaotise 4. alljaotis). Elamisluba antakse välja kaheks aastaks ja seda saab pikendada. Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi ja selle elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures
elamisloas määratud tingimustel (VMS § 176 lg 1 ja 2). Võlgnik ei ole väitnud, et ta on endale elamisluba taotledes pidanud silmas mingit muud eesmärki kui Eestis elades töötada.
19.Avaldaja on määruskaebuses viidanud asjaolule, et tulenevalt elamislubade väljastamise korrast pidi võlgnik elamisloa taotlemisel esitama dokumendi oma eluruumi kohta. Vabariigi Valitsuse 30.06.2010 määrusega nr 88 tähtajalise elamisloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise ning pikaajalise elaniku elamisloa taotlemise, andmise, taastamise ning kehtetuks tunnistamise kord ning tähtajalise elamisloa ja pikaajalise elaniku elamisloa vormide kehtestamine perioodil 02.04.2015 – 31.12.2015 kehtinud redaktsioonis reguleeritakse elamisloa taotlemisel töötamiseks esitatavaid dokumente. Määruse § 13 lg 1 p 4 kohaselt tuleb tähtajalise elamisloa taotlemisel töötamiseks VMS § 118 punkti 4 alusel esitada mh dokument, mis tõendab taotleja tegeliku eluruumi olemasolu Eestis. Võlgnik on selgitanud, et elamisloa taotluse esitamisel pidi ta teatama üksnes oma kontaktaadressi. Vaidluse lahendamisel ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähendust, millise konkreetse eluruumi võlgnik oma elukohaks vastavas menetluses märkis. Oluline on isiku huvi saada endale elamisluba Eestis ja taotluse esitamisest saab sellist huvi järeldada.
20.Maakohus tuvastas, et võlgnik on registreerinud oma elukohaks Rahvastikuregistris Tallinna linna aadressi täpsusega, aga eluruum kuulub kolmandale isikule. Viimane ei välista võlgnikul muude elukohtade olemasolu, sest elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmine eeldab elukohateate esitamist elukohajärgse KOV pädevale asutusele (RRS § 40), milles esitatakse ühe elukoha aadress. Kui isik kasutab elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks omal valikul ühe tema poolt kasutatava elukoha aadressi.
21.Võlgniku vastuväidete kohaselt (tl 134) kuulub talle pool Tehnonordi osadest, samuti ettevõte nimega Philagro OÜ. Võlgnik on Tehnonordi kohustusi Eesti Commerce OÜ ees käendanud erisikuna. Äriregistri registriandmete väljatrükist (tl 167) nähtub, et Philagro OÜ on asutatud 05.09.2012, selle ainuosanik ja üks juhatuse liikmetest on võlgnik. Samuti nähtub väljatrükist, et ühingu tegevusalaks on märgitud väetiste ja lämmastikühendite tootmine. 21.04.2011 Ärileht.ee väljatrükis sisalduvas artiklis kajastub AS Tallinna Sadama ja Tehnonordi koostöölepingu sõlmine Muuga sadama tööstusparki väetise granuleerimistehase rajamiseks. Artikli kohaselt on võlgnik Tehnonordi juhatuse liikmena avanud väljaandele tehase Eestisse rajamise tagamaid. Võlgnik ei ole ümber lükanud avaldaja määruskaebuses esitatud väiteid, et 2015 majandusaasta aruande andmetest nähtuvalt on Tehnonordil üks töötaja, kellele on makstud palka tegevjuhtkonna tasuna, st ainsana on palka makstudki võlgnikule. Nimetatud tõenditest saab teha järelduse, et võlgnikul on Eestis ärihuvid.
22.Ringkonnakohtu hinnangul saab faktilistest asjaoludest, et võlgnikule on antud Eestis tähtajaline elamisluba töötamiseks, ta on registreerinud oma elukohaks rahvastikuregistris Tallinnas asuva korteri, talle kuulub Eestis asuva ettevõtte osalus, ta on selle juhatuse liige ning ainus palgaline töötja, ta on isiklikult käendanud talle kuuluva osaühingu võlgnevust, ta viibib teatud osa aastast Eestis, elades hotellis või rahvastikuregistrijärgses elukohas, teha järelduse, et võlgnikul on Eestis olnud elukoht vähemalt aasta enne pankrotiavalduse esitamist (04.05.2017).
23.Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3.12.2014 lahendist nr 3-2-2-2-14 tulenevad seisukohad ei ole käesolevas asjas kohaldatavad. Viidatud vaidluses oli küsimuses selles, kas isikule tohtis makseettepaneku kättetoimetada tema ema aadressil, kui isik elas seoses Austria äriühingu juhatuse liikme kohustuste täitmisega Austrias. Võlgnik esitas Austria äriregistri tõendi, mille kohaselt oli võlgniku aadressiks märgitud Viini aadress. Võlausaldaja
ei vaielnud võlgniku väitele vastu, vaid möönis tema elukohta Austrias. Seetõttu luges Riigikohus tõendatuks, et võlgnik elas makseettepaneku väidetava kättetoimetamise ajal Austrias. Käesolevas asjas vaidleb avaldaja võlgniku vastuväidetele vastu.
24.Kuna täidetud on PankrS § 4 lg-st 1 tulenev eeldus, ei analüüsi ringkonnakohus täiendavalt PankrS § 4 lg-s 4 sätestatuga seonduvat.
25.Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule edasiseks menetlemiseks.
26.Menetluskulud jaotab maakohus vastavalt asja lahendamise lõpptulemusele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.