Lk 1 / 5 2-07-48361
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Eveli Vavrenjuk
Määruse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2007.a Tartu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-48361
Tsiviilasi
OÜ S. avaldus D. OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
• • • • • •
Võlausaldaja OÜ S. esindaja I.K. Võlausaldaja esindaja KL Consult ÕB juhataja Meelis Leis võlgnik OÜ D. juhatuse liige T.D. võlgniku esindaja Armand Mark
Juhindudes PankrS § 15 lg 2 p 1, lg 3, lg 4; Kohtunik määras:
Lk 1 / 5
Lk 2 / 5
Avalduse kohaselt D. OÜ tellis ning S. OÜ teostas töövõtu korras vastavalt 06.07.2007.a. sõlmitud alltöövõtulepingu punktile 1.1. Tartumaal Ülenurme vallas Räni külas Jaani tee 16,18,20 ja 28 hoonete fassaaditöid, mille hulka kuulus penoplasti paigaldus, armeerimine ning struktuurkrohvimine. D. OÜ esindja pöördus S. OÜ esindaja poole ning pakkus tungivalt eelkirjeldatud töid, kusjuures lubas vastavalt lepingule tööde eest tasuda Hoone Jaani tee 16 puhul olid ettevalmistused armeerimiseks ja struktuurkrohvimiseks tehtud. Jaani tee 18 puhul on üldehitaja poolt avade puitroovitus värvimata, mistõttu ei saanud alltöövõtja lepingujärgseid töid teostada, tööfront oli tellija poolt alltöövõtjale üle andmata. Jaani tee 20 puhul puudub osaliselt avade puitroovitus, mistõttu oli alltöövõtja paigaldanud penoplasti vaid osaliselt ja sinna, kuhu oli võimalik seda paigaldada. Ka Jaani tee 28 puhul puudus osaliselt avade puitroovitus, mistõttu pole alltöövõtjal olnud võimalik jätkata penoplasti paigaldust ja fassaaditöid tervikuna teostada. Arvestades alltöövõtjast mitteolenevaid viivitusi ehitusobjektidel, oli alltöövõtjal võimatu teostada fassaaditöid tähtajaks, so 05.10.2007.a. fassaaditööde viibimine oli tingitud otseselt tööfrontide üleandmisega viivitamisest tellija poolt. Tellija seadusliku esindaja T.D. poolt 26.09.2007.a. vastu võetud tähtkirjaga teatas alltöövõtja 06.07.2007.a. sõlmitud alltöövõtulepingu ülesütlemisest põhjusel, et tellija tööfrontide üleandmisega põhjendamatu viivitamise tõttu polnud alltöövõtjal võimalik lepingujärgseid töid nõuetekohaselt teostada ning nõudis tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Läbirääkimistel 11.10.2007 alltöövõtja esindaja büroos selgitasid pooled vastastikku oma seisukohti, kuid kokkuleppele pooled ei jõudnud. Tellija teatas, et tema lepingupartner, mis tegeles kinnisvara arendamisega vaadeldavatel ehitusobjektidel, on tellijaga suhtlemise lõpetanud ning tellija ei teosta enam ehitusobjektidel ise ega alltöövõtjate kaudu ehitustöid. Tellijal on lepingupartneri suhtes nõudeid üle 300 000 krooni ning neid pole makstud ning tellijal puudub usk, et lepingupartner neid üldse kunagi tasuma hakkab. Nimetatud asjaolu viitas tellija tõsistele makseraskustele. Lepingu ülesütlemise järel pole siiani järgnenud teostatud tööde eest tasumist tellija polt, isegi arvestades asjaolu, et alltöövõtja töö väidetavad puudused said 06.10.2007.a. garantii korras alltöövõtja poolt kõrvaldatud. Läbirääkimistel 11.10.2007.a. ilmnes tellija esindaja väidete järgi asjaolu, et tal puudub ehitusobjektidega seos lepingu lõppemise tõttu ning garantii korras teostatud tööde ülevaatamine ei kuulu enam tema kompetentsi, et puudub juurdepääs ehitusobjektile, kuna on lõpptarbija hinnangul võõras, nn kolmas isik. Sellest tulenevalt ei saagi tellija alltöövõtja poolt garantii korras teostatud töid üle vaadata/vastu võtta. Ehitusobjektil on juba uued ehitajad/töövõtjad ja praegusel juhul objekti hindamisel hinnataks juba uute ehitajate tööd. Antud juhul on pole tellija teatanud seni teostatud töö, ka garantii korras teostatud töö, lepingutingimustele mittevastavust, samuti pole tellija mõistliku aja jooksul nõudnud töö parandamist või uue töö tegemist, seega on tellija kaotanud õiguse nõuda alltöövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist. Selle põhjal on tellija poolt töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemine ka mõistetavalt objektiivselt võimatu, kuna töövõtusuhe lõpptarbija/tellijaga on konflikti lastud ning lõppenud. Alltöövõtja leiab oma kogemuse varal, et tellija/peatöövõtja pole suutnud Jaani tee 16,18,20 ja 28 hoonete puhul ehitustegevust piisavalt põhjalikult planeerida. Seetõttu on ilmselt põhjendatud kinnisvara arendaja/lõpptarbija pahameel ning töövõtusuhte lõpetamine. Töövõtu ahelas olid kinnistute omanik ja tellija OÜ A, seejärel OÜ D, mis osales peatöövõtjana, seejärel D. osaühing, mis osales alltöövõtjana ning S. OÜ, mis osales omakorda alltöövõtja alltöövõtjana. Kinnistute omaniku esindaja kinnitas 20.11.2007.a. telefoni teel, et alates septembrist 2007 on kõik lepingulised suhtes D. osaühinguga lõppenud ning D. OÜ ei oma võlanõudeid OÜ D ega OÜ As suhtes. Võlausaldaja on esitanud nii 27.08.2007.a. tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kui ka arve, mille vastuvõtmisest teadmata põhjusel keelduti. Samuti on võlausaldaja tähtkirjaga saatnud ning võlgniku seaduslik esindaja 26.09.2007.a. kätte saanud alltöövõtja akti ja arve. Võlausaldaja nõudis lepingu ülesütlemiseni faktiliselt teostatud tööde eest tasumist vastavalt teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile nr J/1-09 ning arvele nr J/1-09.. Võlausaldaja palus kanda arve summa 129 210 krooni S. OÜ arvelduskontole hiljemalt 30.09.2007.a. Tasumist pole siiani toimunud. Alltöövõtja arvestab alltöövõtulepingu p 7.6. alusel viivist 0,5%viivitatud summast päevas. Alltöövõtja andis eelmises nõudes tasumise tähtajaks 30.09.2007.a. Käesoleva nõude ja pankrotihoiatuse koostamiseni on tellij viivitanud 51 kalendripäeva. Viivis on seega 0,005x129 210x51=320948.55 krooni. Läbirääkimistel 11.10.2007 Lk 2 / 5
Lk 3 / 5
teatas võlgniku esindaja, et ei kavatse midagi tasuda. Seisukohta põhjendati vaid tõdemusega, et raha lihtsalt ei pole. Selline tõdemus kinnitab üheselt võlgniku makseraskusi. Kokkuvõtvalt nõuab S. OÜ seisuga 21.11.2007.a. D. OÜ-lt põhivõlgnevuse 129 210 krooni, viivise võlgnevuse 32 948.55 krooni ning varalise kahju hüvitise 18 290 krooni tasumist, kogusumma on 180 448.55 krooni. Võlausaldaja esitas tähitud kirjaga 16.10.2007.a. D. OÜ-le pankrotihoiatuse, milles andis võlakohutuse täitmise tähtaja 29.10.2007.a.. D. OÜ pole võlakohutust täitma asunud. Võlausaldaja on seisukohal, et D. OÜ poolt seni esitatud kõik vastuväited on otsitud ning nii sisuliselt kui õiguslikult põhjendamata ega saa takistada pankrotimenetluse algatamist ning pankroti väljakuulutamist. D. OÜ püsivatele makseraskustele viitab pidevalt kasvav maksuvõlg, mis seisuga 19.11.2007.a. on 24 833 krooni. Võlausaldaja palub algatada D. OÜ pankrotimenetlus ja välja kuulutada D. OÜ pankrot. VÕLGNIKU VASTUVÄITED (tl 29-32) OÜ D. ei saa nõustuda OÜ S. seisukohtadega, sealjuures põhjendustega pankrotimenetluse algatamiseks. Võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja ei ole asjas oma väiteid tõendanud. Tõendamist ei leia tööfondi puudumine. Võlgnikul ei tulene lepingust tööfrondi kindlustamise kohustust. Tööfrondi puudumine on otsitud probleem. Kuigi penoplasti oli olulises osas paigaldatud, ei asutud näiteks selle struktuurkrohvimisele, milleks oli tööfront alltöövõtja enda tööga loodud. Võlausaldaja ei ole lepingu sõlmimisest 06.07.2007 lepingu täitmise käigus esitanud nõudeid või pretensioone tööfrondi puudumise kohta enne alltöövõtulepingu ülesütlemisest teatisega ja nõudega 25.09.2007, mille sai võlgnik kätte 27.09.2007. Lepingu ülesütlemise teatele ja nõudele 25.09.2007 andis võlgnik 01.10.2007 vastuse. Võlgnik ei tunnista tööde üleandmise akti ja arve saamist 27.08.2007. Võlausaldajale oli esitatud peatöövõtja D OÜ 28.08.2007 pretensioon tööde kohta koheselt selle saades ja võlausaldajale oli tööde ebakvaliteetsus teada. Ilmselt on antud pretensioon ajendanud võlausaldajat väitma, et tema poolt oli juba 27.08.2007 esitatud vastav akt ja arve ning ka töövõtulepingu üles ütlema 25.09.2007. Asjas on võlausaldaja esitanud vaid tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr J/1-09 summas 129 210 krooni ja arve nr J/1-09 summas 129 210 krooni, kusjuures mõlemad dokumendid kannavad kuupäeva 24.09.2007. Võlausaldaja ei ole tõendanud tema poolt lepingust tulenevalt väidetavat faktiliselt teostatud tööde mahtu, selle kvaliteeti ega oma nõude põhjendatust. Võlausaldaja ei ole arvestanud temale tellija (võlgniku) poolt lepingu p 2.1 kohaselt üle antud lepinguliste tööde teostamiseks vahtpolüstürooli maksumusega 42 534.40 krooni, mille ostis võlgnik OÜ-lt Eesti Soojustuskeskus 05.07.2007. Käesolevaga esitab võlgnik eelnimetatud võlausaldajale üleantud vahtpolüstürooli kohta arve summas 42 534.40 krooni ja tasaarvestab selle võlausaldaja nõudega. Võlausaldaja ei ole avalduses pankroti väljakuulutamiseks esitanud faktilist asjaolu, et lepingu sõlmimisel 06.07.2007 on võlausaldaja saanud ettemaksu 8000 krooni, mida on võlausaldaja esindaja kinnitanud oma allkirjaga lepingu teisel lehel. Võlausaldaja ei ole käesoleva ajani võlgnikule esitanud kassadokumenti eelnimetatud summa saamise kohta. Lepingu p 7.6 sätestab, et tellija tasub töövõtjale viivist mitte rohkem kui 10 % arve summast. Võlausaldaja on esitanud arve tasumiseks summas 129 210 krooni. Sellest moodustab 10% summas 12 921 krooni. Võlausaldaja on esitanud avalduses pankroti väljakuulutamiseks aga viivisnõude summas 32 948.55 krooni. Viivise nõue ei ole selge. Vaidlus viivisnõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Poolte vastastikuste nõuete tunnustamine ja tasaarvestuse õiguspärane arvestamine eeldab hagimenetluses asja sisulist lahendamist. Lepingu p 4 kohaselt teostatud ja üleantud tööde eest makstakse vastavalt Tööde vastuvõtu aktile 7 tööpäeva jooksul. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui võlgnik sai 27.09.2007 võlausaldaja teatise ja nõude ning nendega koos tööde üleandmisevastuvõtmise akti ning arve kätte, siis kuna vastus-pretensioon teatisele ja nõudele, mis on esitatud Lk 3 / 5
Lk 4 / 5
01.10.2007, on lepingu ja seaduse mõttes pretensioon töö lepingutingimustele mittevastavusest esitatud tähtaegselt. Vastus-pretensioonis on võlgnik töö lepingutingimustele mittevastavust kirjeldanud piisavalt täpselt, kuna selle aluseks on ja selleks esitati pretensiooniga koos objekti peatöövõtja D OÜ 28.08.2007 pretensioon. Võlausaldaja väidab, et tema poolt said 06.10.2007 puudused kõrvaldatud. Antud väite esitas võlausaldaja ka 11.10.2007 läbirääkimistel. Võlgnik tegi nimetatud läbirääkimistel ettepaneku teostada koos objektil tööde ülevaatus, võtta juurde mõlema poolt aktsepteeritav erapooletu ekspert ja määrata tööde kvaliteet, sh kvaliteetselt teostatud tööde maht, millest võlausaldaja keeldus. Väide, et pääs objektile tööde ülevaatamiseks on takistatud, on väär. Peatöövõtja ega objekti omanik (töö tellija) ei ole teadaolevalt tööde ülevaatamist objektil keelustanud. Võlausaldaja ei ole vastupidist tõendanud. Võlgnikule teadaolevalt on tööd objektil seiskunud ning tööde ülevaatamine on võimalik. Kuna võlausaldaja keeldus ühiselt tööde ülevaatamisest, siis tellis võlgnik ühepoolselt OÜ-lt Kaar IB objektil võlausaldaja poolt teostatud tööde ülevaatuse ja hinnangu andmise tööde kvaliteedile. OÜ Kaar IB objekti ülevaatuse akti 15.10.2007 kohaselt on loetud tööd tervikuna ebakvaliteetseks. Arvestades eeltooduga, ei ole võlausaldaja töös esinenud puudusi väidetavalt 06.10.2007 kõrvaldanud. Kuna töö on tehtud ebakvaliteetselt siis tasunõue on põhjendamatu. Tegemist saab olla võlgniku kahjuga, seda sealjuures kindlasti üleantud materjali maksumuses summas 42 534.40 krooni, mis on läinud raisku seoses ebakvaliteetse töö tegemisega võlausaldaja poolt. Millises mahus võiks tasu maksmine olla põhjendatud või millises ulatuses tuleks võlausaldajal hüvitada kahju seoses ebakvaliteetse töö kõrvaldamisega, ei ole asjas selgitatud ning vajab tuvastamist väljaspool pankrotimenetlust, sh OÜ D kaasamisega protsessi. Asjaolu, et võlgniku ja objekti peatöövõtja või objekti omaniku (tellija) vahel ei ole hetkel vaidlusi, ei oma esialgu tähtsust. Peatöövõtjal on õigus nõuda ebakvaliteetselt paigaldatud penoplasti kõrvaldamist, so kahjunõude esitamine on võimalik. Asjas omab tähtsust asjaolu, et võlgnik ei ole saanud võlausaldaja poolt tehtud töö eest ise tasu, kuna objekti peatöövõtja ja omanik (tellija) on lugenud võlausaldaja poolt teostatud töö ebakvaliteetseks ning on põhjendatult keeldunud ebakvaliteetse töö eest tasumisest võlgnikule. Kuna võlgnik ei ole saanud võlausaldaja poolt teostatud töö eest tasu selle töö ebakvaliteetsuse tõttu, siis on põhjendamatu ka võlgnikult ebakvaliteetse töö eest tasu nõuda ja saada. Võlgnik on põhjendatult keeldunud võlausaldaja nõudest. Võlgnikul on õigus saamata jäänud kasust tulenevas kahjus esitada nõue võlausaldaja vastu hagimenetluses. Võlgniku kahjuhüvitamise nõue tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Vaidlus pankrotimenetluse alusena esitatud nõudes tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust Võlausaldaja nõue pankroti algatamise alusena tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingu täitmisest. Arvestades eeltoodud põhjenduste ja esitatud tõenditega on tegemist poolte vahelise vaidlusega tulenevalt 06.07.2007 sõlmitud alltöövõtulepingu täitmisega. Võlgnik leiab, et pankrotimenetluse algatamise alusena esitatud põhinõue ega viivisnõue ei ole selge ja vaidlus nõudes tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 15 lg 2 p 1 sätestab, et kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotimenetluse algatamise menetluses ei ole kohtul kohustust ega õigust poolte vahelist vaidlust lepingu täitmise üle lahendada, kuna vaidluse lahendamiseks tuleb anda hinnang võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud lepingu täitmise asjaolude ja muude asjas tähtsust omavate tõendite kohta. Pankrotimenetluse eesmärgiks on kiire menetlus. Järelikult kohtu ülesandeks ei ole võimaldada lahendada pankrotimenetluse algatamise protsessis vaidlust lepingu täitmisest tulenevates nõuetes. Poolte erinevad seisukohad, võlgniku vastuväited ja ajas esitatud tõendid eeldavad võlausaldaja nõude kindlakstegemise asjaolude tuvastamist ja õigusliku hinnangu andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamidest. Võlausaldaja nõuet ei saa lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Pankrotimenetluse algatamise menetluses ei tohi toimuda sisulist vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Nimetatud seisukohtadele on jõudnud ka Riigikohus oma lahendites nr 3-2-1-150Lk 4 / 5
Lk 5 / 5
04 ja 3-2-1-17-02. Pankrotiavaldusele esitatud vastuväidete hindamisel tuleb kohtul arvestada lähenemisviisiga, mis väljendub küsimuses: Kas pankrotiavalduse aluseks olev nõue esitatuna hagimenetluses kuuluks rahuldamisele või võiks see võlgniku vastuväiteid arvestades jääda ka rahuldamata? (Riigikohtu lahend 3-2-1-17-02, kohtunik J. Luige eriarvamus). Käesolevas menetluses pankrotiavalduse aluseks olev nõue esitatuna hagimenetluses võiks võlgniku vastuväiteid arvestades jääda rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta võlgniku pankrotimenetlus algatamata. Tulenevalt PankrS § 15 lg 4 tuleb jätta menetluskulud võlausaldaja kanda.
13.12.2007.a. toimunud eeslitungil jäi võlausaldaja oma avalduse juurde. Võlgnik jäi oma vastuväidete juurde.
Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 15 lg 2 p 1 sätestab, et kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Tegemist poolte vahelise vaidlusega tulenevalt 06.07.2007 sõlmitud alltöövõtulepingu täitmisega. Võlausaldaja leiab, et nõue on põhjendatud. Võlgnik leiab, et pankrotimenetluse algatamise alusena esitatud põhinõue ega viivisnõue ei ole selge ja vaidlus nõudes tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus nõustub siinjuures võlgniku poolt toodud asjaoludega, et pankrotimenetluse algatamise menetluses ei ole kohtul kohustust ega õigust poolte vahelist vaidlust lepingu täitmise üle lahendada, kuna vaidluse lahendamiseks tuleb anda hinnang võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud lepingu täitmise asjaolude ja muude asjas tähtsust omavate tõendite kohta. Pankrotimenetluse eesmärgiks on kiire menetlus. Järelikult kohtu ülesandeks ei ole võimaldada lahendada pankrotimenetluse algatamise protsessis vaidlust lepingu täitmisest tulenevates nõuetes. Poolte erinevad seisukohad, võlgniku vastuväited ja ajas esitatud tõendid eeldavad võlausaldaja nõude kindlakstegemise asjaolude tuvastamist ja õigusliku hinnangu andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamidest. Võlausaldaja nõuet ei saa lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Vaidlused on tööfondi üle, tööde üleandmise akti ja arve üle, tööde mahu ja kvaliteedi üle, võlgniku poolt objektile toodud materjali väärtusega 42 534.40 krooni suhtes, ettemaksu 8 000 krooni arvestamise osas ja viivisnõude üle. Pankrotimenetluse algatamise menetluses ei tohi toimuda sisulist vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Pankrotiavaldusele esitatud vastuväidete hindamisel tuleb kohtul arvestada lähenemisviisiga, mis väljendub küsimuses: Kas pankrotiavalduse aluseks olev nõue esitatuna hagimenetluses kuuluks rahuldamisele või võiks see võlgniku vastuväiteid arvestades jääda ka rahuldamata? (Riigikohtu lahend 3-2-1-17-02, kohtunik J. Luige eriarvamus). Seega kohus leiab, et kuna võlgnik D. OÜ vaidleb nõudele põhjendatult vastu, tuleb vaidlus nõude üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 4 kohaselt, kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja.
Kohtunik
Lk 5 / 5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.