Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Harju Maakohus

Kohtunik

Meelis Eerik

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-03-167 (endine nr 2/1-302/03)

Tsiviilasi

OÜ S(registrikood XXX, asukoht XXX) hagi AS F(registrikood XXX, asukoht XXX) vastu vara väljanõudmiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

Uuendada tsiviilasja menetlus. Võtta hagist loobumine vastu. Jätta kohtukulud poolte endi kanda. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada OÜ-le S pool tasutud riigilõivust, s.o 66 500 krooni.

oli teises tsiviilasjas hagi tagamise määruse alusel arestitud. Kuna antud vaidlust vaieldi teises tsiviilasjas oli antud hagi esitamine tarbetu ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks ei ole alust. Kohus leidis: Antud tsiviilasja arutas kohtunik Iko Nõmm. Seoses kohtunik Iko Nõmme ametisse asumisega Tallinna Ringkonnakohtus arutab antud asja kohtunik Meelis Eerik. Käesoleva tsiviilasja menetlus on peatatud. Kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 358 lg 2 järgi menetluse peatamise või peatumise aja kestel tehtud menetlustoimingud on tühised, tuleb menetlus kõigepealt TsMS § 361 alusel uuendada. Järgmisena lahendab kohus hagist loobumise vastuvõtmise. Kostja hagist loobumisele vastu ei vaielnud. Kohus hagist loobumist vastuvõtmist takistavaid asjaolusid TsMS § 429 järgi ei tuvastanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooltel on vaidlus kohtukulude osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. TsMS § 62 lg 2 alusel (vastavas redaktsioonis) kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja kohtukulud. Kohus jätab hageja taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmisks rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on hageja nõudmised täitnud vabatahtlikult. Kostja seda eitab ning viitab sellele, et eelpool viidatud tsiviilasjas on kohus vaidlusaluse vara suhtes hagi taganud ning seda määrust on lihtsalt täidetud. Seetõttu ei saa kohus asuda seisukohale, et kostja on hageja nõude vabatahtlikult täitnud. Hageja pole ka esile toonud, milles seisnes kostja vabatahtlik käitumine. Seetõttu jäävad kohtukulud mõlema poole kanda. Kuivõrd kohus sellisele järeldusele jõudis, puudub vajadus hinnata kostja väidet tarbetust hagi esitamisest. Kohus peab võimalikuks kohaldada praegukehtivat seadust riigilõivu tagastamise osas. Hagihind moodustus kaupade väärtuselt summas 3 750 957 krooni. Riigilõiv riigilõivu seaduse § 37 lg 1 ja lisa 2 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) oli 133 000 krooni, mille hageja eest on tasunud 01.04.2003 AS L (t lk 55). Pool tasutud riigilõivu kuulub tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel kuna hageja loobub hagist. Tagastamisele kuulub 66 500 krooni. Kuivõrd hageja ei ole ise tasunud riigilõivu ning ei ole ka riigilõivu tagastamise taotluses märkinud riigilõivu tagastamise rekvisiite, tuleb hagejal endal pöörduda Kohtute Raamatupidamiskeskuse poole ning lisaks käesolevale määrusele lisada makse teostamiseks vajalikud andmed.