Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. X võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt 04.10.2005 sõlmitud laenulepingust tasumata võlgnevuse 44 546,82 krooni ja viivise arvestatuna põhinõudelt alates 29.11.2006 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7%) väljamõistmist. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, p 4, p 6; 108 lg 1; 113 lg 1; TsMS § 367. Hageja taotleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2250 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 06.12.2006 kohustas kohtunik kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 25), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud Tartu Maakohtu kantselei kaudu isiklikult kostjale 13.09.2007 (tl 33). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 407 lg-s 3 ja 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule kostjaga sõlmitud käenduseta väikelaenulepingu, laenu tagastamise graafiku, lepingul sooritatud operatsioonide väljavõtte, lepingu ülesütlemise teate ja hinnakirja väljavõtte (tl 7-18). VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja p 6; 108 lg 1; 113 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks 44 546,82 krooni välja mõista, millest 38 796,82 krooni põhiosa, 5470,80 krooni intress ja 279,20 krooni viivis. Samuti tuleb välja mõista alates 29.11.2006 kuni põhinõude täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7%). Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.