Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Urmas Reinola, Gaida Kivinurm ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-12762
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi Sergei Smirnovi vastu 5 019.56 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. juuni 2007.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant OÜ Aktiva Finants (registrikood xxxxxxxx, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn), esindaja Silver Eensaar; Vastustaja Sergei Smirnov (ik xxxxxxxxxxx, elukoht x)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tühistada Harju Maakohtu 28. juuni 2007.a otsus osaliselt viivise ja menetluskulu väljamõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus. Kohtuotsuse resolutsiooniks lugeda: Välja mõista Sergei Smirnovilt (ik xxxxxxxxxxx) 3019.56 (kolm tuhat ükssada üheksateist) krooni ja 56 senti, millest põhivõlg on 1509.78 krooni ja viivis 1509.78 krooni OÜ Aktiva Finants (reg kood xxxxxxxx, asukoht Jõe tn 3, Tallinn) kasuks. Apellatsioonkaebus rahuldada. Välja mõista Sergei Smirnovilt menetluskulud 530 (viissada kolmkümmend) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib
menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 07.12.2000.a sõlmisid AS-i Tele 2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja kostja tähtajalise lepingu, mille alusel AS Tele 2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga 05.06.2001.a oli kostja põhivõlgnevus AS-i Tele 2 Eesti ees summas 2 509.78 krooni. Vastavalt Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimustele pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni kokku. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15 % summas 3333.59 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 2 509.78 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 2 509.78 krooni, viivise summas 2 509.78 krooni, riigilõivu summas 420 krooni ja õigusabikulude katteks 250.98 krooni. Kostjate seisukoht Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Esimese astme kohtu otsus Hagimaterjalidest nähtuvalt oli poolte vahel 07.12.2000.a sõlmitud tähtajaline Q GSM leping, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hagile oli lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 25.03.2001.a teatest. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt oli leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 19.04.2001.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt oli kostjale väidetavalt 21.05.2001.a esitatud lõpparve, milles oli põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 787.45 krooni, kõneteenused 722.33 krooni ja leppetrahv summas 1000.00 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et 21.05.2001.a lõpparve kostjale väljastati ja et kostja selle reaalselt kätte sai. Kohtule esitatud väidetavalt kostjale väljastatud arvete kordusväljatrükke ei pidanud kohus usaldusväärseteks tõenditeks. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohtule esitatud Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused leppetrahvi ei kajasta, seega oli leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja jäeti rahuldamata. Kohus pidas põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata telefonimaksete ja kõneteenuste eest kokku summas 1 509.78 krooni. Kohus leidis, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 140.86 krooni ulatuses. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 1 650.64 krooni. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel mõisteti kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu summas 140 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt hageja õigusabikulude katteks pidas kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 50 krooni.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 28.06.2007.a otsuse osaliselt. Apellatsioonkaebuse rahuldamisel palub apellant tagastada tasutud riigilõiv 250 krooni. Kohus on ebaõigesti mõistnud viiviseid vastustajalt TsK 231 lg 1 alusel sätestatud seaduslikus määras 3% aastas ja on jätnud tähelepanuta, et poolte vahel oli Q GSM lepinguga kindlaks määratud teistsugune viivisemäär. Apellant leiab, et kohus on materiaalõigusnormi kohaldanud vääralt ja otsus põhineb õigusnormi rikkumisel. Apellant on hagiavalduses tuginenud viivise nõudes lepingu tingimustele mille kohaselt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvetanud viivist protsendimääraga 0,15% ning vähendanud viiviste tasumise summat. Vastavalt lepingule on kostja kinnitanud allkirjaga, et on tutvunud lepingutingimustega ja kohustus neid täima. Poolte vahel puudub vaidlus lepingu sõlmimise, lepingu tingimuste ning viivise protsendimäära osas. Kohus ei ole vastavalt TsMS 436 põhjendanud, miks ta on jätnud arvestamata poolte kokkuleppe viivise protsendimäära kohta. Apellant taotleb viiviste väljamõistmist kohtuotsuses rahuldatud summalt 1 509.78 krooni kuni Harju Maakohtu poolt hagi rahuldatud põhisummani 1 509.78 krooni ja leiab, et apellandi oluliselt vähendatud viiviste nõue on põhjendatud. Vastustajate seisukoht Vastustaja apellatsioonkaebusele vastanud ei ole. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, so viivisenõude osalise rahuldamata jätmise ja menetluskulu väljamõistmise osas. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessinormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti välja viivise TsK § 231 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vaidluse all ei ole asjaolu, et antud juhul oli Q GSM lepinguga kindlaks määratud teistsugune protsendimäär – 0,5% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni (lk 33 pöördel p 7.4.). Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jättis kokkuleppe viivise suuruse kohta arvestamata, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Maakohus ei lugenud
viivise kokkulepet tühiseks, mille tulemusena võiks tõusetuda seadusejärgse viivise väljamõistmise küsimus. Ringkonnakohus leiab, et kuna antud juhul oli kokku lepitud TsK § 231 lg-st 1 erinevas viivise suuruses ja see kokkulepe on kehtiv, tuleb viivisenõude lahendamisel võtta aluseks leping. Et hageja vähendas viivisenõuet põhivõla suuruseni, tuleb kostjalt välja mõista viivisevõlg maakohtu tuvastatud põhivõla - 1509.78 krooni suuruses. Kostja viivise vähendamise taotlust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1, 8 ja 11 alusel peab kostja hüvitama hagejale kohtukulud - hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 280 krooni, so vastavalt hagiavalduse rahuldatud osale 3019.56 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 530 krooni.
Mare Merimaa
Gaida Kivinurm
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.