Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. X võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sai 01.10.1999 toimunud liiklusõnnetuses kannatada M.P. Liiklusõnnetuse protokolli kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse ja selle tagajärjel tekkinud isikukahju oma õigusvastase ja süülise käitumisega kostja. Kannatanule tekitatud isikukahju oli kokku 3680 krooni. LKS alusel tekkis hagejal kostja vastu tagasinõudeõigus. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 3680 krooni, 07.11.2007 seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintress 735 krooni ja alates 08.11.2007 sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,0082% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hageja on hagi alusena viidanud VÕSRS §-le 11, TsK §-le 231 lg 1, LKS (jõustunud 01.07.1995) §-dele 4 lg 1, lg 2; 5 lg 1; 6 lg 1; 12 lg 1, lg 3; 14 lg 1; 19 lg 1, lg 2 p 3; 22; 27 lg 1; 38 lg 2 p 2.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik kohustas kostjat 21.11.2007 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 17). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostjale 24.11.2007 (tl 19). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule Politseiameti kriminaalasja lõpetamise määruse, arst-eksperdi arvamuse, nõudeavalduse, väljavõtte kannatanu haigusloost, kindlustusjuhtumi tuvastamise ja liikluskahju hüvitamise otsuse, väljavõtte kindlustuspoliisist ja regressinõude (tl 5-13). VÕSRS § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕSRS § 12 lg 2 sätestab, et VÕSRS § 12 lg-s 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 01.07.2002. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Kindlustusandjal ja Eesti Liikluskindlustuse Fondil on õigus esitada kostja vastu tagasinõue LKS § 38 lg 2 p 2 alusel,

kui liiklusõnnetuse põhjustanud isik juhtis sõidukit olles alkoholijoobes. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis 3680 krooni, 07.11.2007 seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintress 735 krooni ja alates 08.11.2007 sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,0082% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni põhinõude kohase täitmiseni, välja mõista. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.