2-07-6080/12 - Maksekäsk - Maksekäsu kiirmenetlus - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

Säde Maja OÜ taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 04.10.2007 maksekäsu määruse tühistamist ning asja lahendamist hagimenetluses. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei olnud maksekäsu kiirmenetluse eeldused täidetud, mistõttu nõue oleks tulnud lahendada hagimenetluses. TsMS § 4891 lg 2 p 3 järgi võib võlgniku määruskaebus tugineda sellele, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi. Maksekäsu kiirmenetluse eeldused on sätestatud TsMS § 481 lg-s 1, mille järgi teise isiku vastu esitatud eraõigussuhtest tuleneva kindla rahasumma maksmise nõude lahendab kohus avalduse alusel maksekäsu kiirmenetluses. Seega on üks maksekäsu kiirmenetluse kohaldamise eeldusi vastava avalduse esitamine. Avalduse tingimused on sätestatud TsMS §-s 482, kus on loetletud, milliseid andmeid peab maksekäsu kiirmenetluse avaldus sisaldama. Üldise menetlusõiguse printsiibi järgi peab isikul olema võimalik kontrollida tema vastu esitatud nõudeid ning esitada neile omapoolsed vastuväited. Antud juhul ei ole võlgnikule edastatud algset maksekäsu kiirmenetluse avaldust, vaid ta on vastava avalduse esitamisest saanud teadlikuks alles Tartu Maakohtu 04.04.2007 määrusega, mille võlgnik sai kätte 07.04.2007. Kuivõrd võlgnik ei ole saanud maksekäsu kiirmenetluse avaldust, ei ole tal võimalik võtta seisukohta, kas TsMS §-s 482 sätestatud eeldused on olnud täidetud ning vajaduse korral esitada vastuväide. Kuivõrd TsMS § 4891 lg 2 p 3 sätestab maksekäsu kiirmenetluse eelduste puudumise iseseisva määruskaebuse esitamise alusena, siis ei pidanud võlgnik esitama vastavat vastuväidet TsMS § 485 lg-s 1 sätestatud 3-nädalase tähtaja jooksul. Esialgse avalduse kontrollimise võimatus on piisavaks aluseks maksekäsu tühistamiseks, millisel juhul on hagejal õigus esitada oma nõue hagimenetluses; 2) on ebaõigesti jäetud arvestamata, et võlgnik on esitanud vastuväite maksekäsu kiirmenetluse raames 02.05.2007 nr 2/125-T. Vastuväide esitati vastuväite tähtaega ületades, samas oli selline ületamine - kaks päeva - minimaalne ning ei saanud olla asja otsustamisel määrav. Kuni 01.01.2007 kehtinud TsMS § 490 lg 1 2. lause järgi loeti vastuväiteks maksekäsule ka hilinemisega esitatud vastuväidet makseettepanekule, mis esitatakse enne maksekäsule vastuväite esitamise tähtaja möödumist. Seega kuni 01.01.2007 ei olnud maksekäsu kiirmenetlus niivõrd formaliseeritud ning võlgniku õiguste kaitse oli märkimisväärselt suurem. Ehkki TsMS formaalselt maksekäsu ettepanekule esitatud vastuväite arvestamise kohustust maksekäsu kontekstis enam ette ei näe, on võlgniku hinnangul sellise vastuväite näol tegemist asjas olulise asjaoluga, mida tuleks arvesse võtta ka maksekäsu peale esitatud kaebuses.

1) ei nõua seadus maksekäsu kiirmenetluse avalduse edastamist võlgnikule. Seaduse kohaselt on makseettepanek igati nõuetekohane, kui selles kajastub seaduses sätestatud vajalik hulk avalduse andmeid. TsMS § 484 lg 2 kohaselt peavad ettepanekus sisalduma maksekäsu kiirmenetluse avalduse TsMS § 482 lg-s 1 nõutavad andmed; 2) on meelevaldne väide, et kohus oleks siiski pidanud arvestama hilinenult esitatud vastuväidet maksekäsu kiirmenetluse avaldusele. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse andmete kohtulikule kontrollile seab piirid TsMS § 477 lg 4 ja TsMS § 484 lg 2 p 2, mille kohaselt makseettepanekus peab sisalduma selgitus, et kohus pole põhjalikult kontrollinud, kas avaldaja võib nõude esitada. Järelikult ei nõua maksekäsu kiirmenetlus kaebaja väidetava kohtuliku abistamiskohustuse põhimõtte järgimist, vaid tegemist on menetlusökonoomiat taotleva spetsiifilise menetlusega, kus makseettepaneku tegemise ajal ei peagi kohus avaldaja esitatud väiteid põhjalikult kontrollima. Põhjalik kohtulik kontroll võib küll järgneda hagimenetluses ja seda juhul kui võlgnik esitab õigeaegselt vastuväite. Antud juhul kaebaja õigeaegset vastuväidet ei esitanud. TsMS § 66 kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. TsMS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus ennistada tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal mõjuv põhjus ära langes. Antud juhul pole kaebaja tähtaja möödalaskmise põhjust üldse märkinud, vaid esitab oma meelevaldse käsitluse nagu olnuks tähtaja ületamine „minimaalne“ ja „ebaoluline“. Kaebuse asjaolude kohaselt ei esitanud võlgnik ka 14 päeva jooksul (oma makseettepanekule vastuväite esitamise tähtaja rikkumisest teadasaamisest arvates) tähtaja ennistamise taotlust.