Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Eesti Ühispangas (konto nr XXXXXXXXXXX) või Hansapangas (konto nr XXXXXXXXXX), viitenumber mõlemal XXXXXXXXX. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Asjaolud ja hageja nõue 18.04.2007.a. esitas R OÜ kohtule hagi OG vastu kommunaalteenuste nõudes summas 16 318.35 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS H ja kostja 03.11.2000.a. liisinglepingu nr XXX, mille alusel kasutas kostja korteriomandit asukohaga XXX. 06.08.2003.a. saatis AS H kostjale teate liisinglepingu lõpetamise kohta seoses kommunaalteenuste mittetasumisega. Augustis 2004.a. toimunud enampakkumise tulemusel otsustati korteriomandi asukohaga XXX võõrandamine OÜ-le K ja 24.08.2004.a. sõlmiti korteriomandi ostu-müügileping. 26.04.2006.a. omandas vaidlusaluse korteriomandi hageja ning 03.01.2007.a. ka nõudeõiguse kostja vastu OÜ-lt K, mis tulenes kostja poolt tasumata kommunaalteenustest. Hagiavalduse esitamise seisuga moodustas kostja võlgnevus hageja ees kokku 16 318.35 krooni, mille hageja palubki kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluse käik maakohtus 03.12.2007.a. kell 15.00 toimuvast istungist oli kostja teadlik, mida kinnitab ka kostjale tehtud hoiustamise kiri (tlk 59) ning veelkordne teade istungi toimumisest, milline oli kostjale edastatud meili teel aadressil: XXX (tlk 60). Kostjat on hoiatatud, et tema mitteilmumisel võib kohus asja arutada tema puudumisest hoolimata või teha tagaseljaotsuse puuduva poole kahjuks. Kostja ei ole kohtule teatanud seaduslikust takistusest istungilt puudumiseks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Hageja taotles teha asjas tagaseljaotsus ja hagi rahuldada. Hageja palus kostjalt välja mõista 16 318.35 krooni ning esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 alusel rahuldatakse kostja kohtuistungilt puudumisel tehtud tagaseljaotsusega hagi, mis on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud korteriomandiseaduse (VÕS) § 1037 lg-ga 1. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 16 318.35 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud (sh riigilõiv, hageja esindaja kulud) tuleb täies ulatuses välja mõista kostjatelt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 2(3)

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Karin Sonntak Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.