Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peet Teidearu
Sekretär
Jane Oidsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.detsembril 2007. a ,Tartu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-27628
Tsiviilasi Istungi aeg Menetlusosalised esindajad
ja
Tuuliki Vuks hagi Triton Holding OÜ vastu ostumüügilepingust taganemise ja 8699, 25 krooni nõudes 16.11.2007 nende Hageja: Tuuliki Vuks Hageja esindaja: Peeter Kruus Kostja : Triton Holding OÜ( Riia 24 Tartus, kood: 10914741) Kostja seaduslik esindaja: Silvar Priman Kostja lepinguline esindaja adv. Margus Lentsius (Advokaadibüroo Lentsius@Talts OÜ; Narva mnt.7 Tallinn)
Hagi rahuldada. Tunnustada Tuuliki Vuksi kui tarbija õigust taganeda 13.06.2005 Triton Holding OÜ-ga sõlmitud digitaalse fotoaparaadi Minolta Dimage Z5 Black müügilepingust. Mõista Triton Holding OÜ –lt Tuuliki Vuksile 13.06.2005 müügilepingus tema poolt Triton Holding OÜ-le tasutud arve nr. 589 alusel sularahas fotoaparaadi (müüdud komplekti ) maksumus (v.a.printeritint) koos käibemaksuga , s.o. 8619( kaheksa tuhat kuussada üheksateist ) krooni ja 25 senti Puudustega toode - digitaalne fotoaparaat Minolta Dimage Z5 Black, mälukaart SanDisk Secure Digital 512 MB, akulaadija Ednet (65002+4x2200ma/h), kott Case Logic DCB1- tagastada Triton Holding OÜ-le. Kõik menetluskulud kanda kostjal Triton Holding OÜ. Kohtuotsusele on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioonkaebus Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Tartu
Tuuliki Vuks on esitanud 21.09.2006 hagi Triton Holding OÜ vastu müügilepingust taganemise ja 8699, 25 krooni nõudes. Hageja Tuuliki Vuks on ostnud Triton Holdng OÜ-lt 13.06.2005 digitaalkaamera Minolta Dimage Z5 Black. Hageja kinnitusel oli fotoparaadiga kaasas eestikeelne lühendatud käsitsemisjuhend. Hageja kinnitusel järgis ta fotoaparaadi käsitsemisel juhises toodud nõudeid. Kaameral olid avaldunud augusti algul 2005 defektid ning hageja oli andnud fotoaparaadi garantiiremonti. Fotoaparaat oli saadetud Saksamaale tehasesse remonti- selline informatsioon oli antud hagejale müügifirma Triton Holding OÜ poolt. Saksamaal oli aparaat olnud remondis. Remondiaruanne näitab, et fotoaparaadi töövõime on taastatud. Järelikult tuvastati fotoaparaadi defektid. Hageja oli 20.11.2005 saanud fotoaoparaadi remondist kätte, kuid ikkagi ei saanud aparaadiga teha kvaliteetseid pilte. Eriti ebakvaliteetsed pildid olid zoomides ning lähedalt pildistatud (kuigi aparaat peaks tagama piltide kvaliteedi ka 30 cm kauguselt). Hageja oli esitanud kirjaliku pretensiooni müüjale Triton Holding OÜ-le 21.10.2005 müügilepingust taganemise nõudega ning kaamera eest makstu 7022, 68 krooni tagastamise nõudega, sest hageja ei ole fotoaparaati kasutada saanudki ning Triton Holding OÜ on väidetavalt oluliselt rikkunud müügilepingut; nõudes on toetutud VÕS § 223 lg. 3 ja Tarbijakaitseseaduse §-le 4. Hageja on pretensioonis kirjeldanud seda, kuidas 2005.a augusti algusest ei ole neile antud muud informatsiooni, kui seda, et nende kaamera saadeti Tallinnasse ja sealt edasi Saksamaale remonti. Mis defekt kaameral oli ning millal nad kaamera tagasi saavad, sellest Triton Holding OÜ neid ei informeeritud. 10.12.2005 võttis fotoaparaadi remonti Triton Holdiing OÜ, sest aparaat ei töötanud nõuetekohaselt. Müüja oli saatnud aparaadi edasi Tallinasse Konica Minolta esindusse remonti. Ostjale -hagejale aga ei ole selgitust antud, mis aparaadil viga. Hageja on seisukohal, et kostja kui müüja on müügilepingut oluliselt rikkunud , ostetud asja parandamisega tekitanud temale kui tarbijale põhjendamatult suuri ebamugavusi. Hageja ei ole fotoaparaati praktiliselt kasutada saanudki selle defektsuse tõttu. Hagejale on kaamera tagastatud müüja poolt väidetavalt kontrollilt 2006.a. maikuus. Kaamera ei tööta nõuetekohaselt: Fotodel on mustad laigud. Hageja peab temale müüdud fotoaparaati defektseks. Ka Saksamaale garantiiremonti saatmine ja tagastusakt märkega- „Kaamera töövõime taastatud“ tähendab, et kaamera ei olnud korras. Ka praegu ei ole kaamera korras. Hageja esindaja Peeter Kruus rõhutas, et tarbija on tehingus nõrgem pool ning seda tuleb arvestada. Tarbijale(hagejale) anti tootega kaasa puudulik juhend, mis erineb tunduvalt täielikust kasutusjuhendist. Hageja ostjana ei saanud fotoaparaati kasutada. Olid perekondlikud sündmused, magistritööl vajalike ülesvõtete tegemine, millised ülesvõtted kõik luhtusid. Ka kohtumenetluse kestel kostja esindaja Silvar Priman ei võtnud hageja nõudeid tõsiselt ning ei püüdnud vaidlust kompromissiga lahendada. Selle asemel, et tulla tarbijale vastu ja asi ära lahendada, tullakse müüja poolt välja argumentidega, et tarbija on rumal ja fotoaparaat lollikindel. Hageja toetudes Tarbijakaitse seaduse § 4 lg.1,§ 6 lg.1 ning VÕS § 223 lg.3 taotleb kohtult tunnustada tema müügilepingust taganemise õigust, sest müüja Triton Holding OÜ on oluliselt rikkunud temaga sõlmitud müügilepingut- on temale müügilepinguga tekitanud põhjendamatuid olulisi ebamugavusi. Nõuda kostjalt temale välja digitaalkaamera maksumus; menetluskulud panna kostjale.
Kostja lepinguline esindaja leidis, et Raivo Vuksil puudus õigus pretensiooni esitamiseks Triton Holding OÜ-le, sest müügilepingus oli ostjaks Raivo Vuksi abikaasa Tuuliki Vuks. Seda tõendab müügikviitung. Seega sai seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutada
vaid Tuuliki Vuks, mitte Raivo Vuks. Seoses eeltooduga, ei ole lepingust taganemist toimunud, sest lepingust taganemise avalduse esitas Raivo Vuks, mitte lepingupool Tuuliki Vuks(tl. 8-11). Samas väidab kostja esindaja, et lepingust taganemise õigus on neile arusaamatu. Nimelt hageja nõuab võõrandamisobjektiks olnud asjade koguväärtuse tagastamist- 86899, 25 krooni. Fotoaparaat aga ei maksnud seda summat. Kostja nendib ka seda, et asenduskaamera andmisega on tulnud kostja hagejale vastu. Kostja esindaja nendib ,et Triton Holding OÜ ei vaadanud piisava hoolsusega üle hagejalt remonti võetavat fotoaparaati, mistõttu jäi tuvastamata objektiivi alla saadud löök, mille võis olla tekitanud hageja. Kostja esindaja märgib, et hageja fotoaparaat on Saksamaal Minolta esinduses remonditud, täiesti töökorras ning hagejal ei ole õigustust lepingust taganeda. Kohtus kostja lepinguline esindaja M.Lentsius oli seisukohal, et menetluslikult ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada. Tuuliki Vuks ei ole taganenud lepingust enda ja firma vahel. Hageja tuginedes VÕS § 223 lg 2- le, ei ole tõendanud, millist ebamugavust talle tekitati. Hageja on tõstatanud küsimuse puutuvalt kasutusjuhendist. Kaamera töötas, seda on täiendatud asja materjalide juures olevate asjatundjate arvamusega, mille suuremas jaos esitas hageja. Hoolimata kostjapoole korduvatele menetlusnõuetele ei ole hageja täpsustanud, kuidas on puudulik informeerimine ning hageja enda oskamatus ostetud kaamerat kasutada seotud hagiavalduse aluseks olevate Tarbijakaitseseaduse § 4 ja § 6, VÕS § 223 lg 3,4 ; hagi ese on kostjale täielikult arusaamatu. Liiati on menetluslikult lubamatu ja menetlusnormide olulise rikkumisega tegemist, kui hageja täpsustab haginõude alles sisulise arutelu – kohtuvaidluse käigus. Kostja esindaja leidis , et tsiviilasja materjalidega on tõendatud, et firma poolt Tuuliki Vuksile võõrandatud digitaalkaamera oli tehniliselt korras ning kaamera osas esines ilmselge väärkasutus. Hagiavalduse materjalidega on tõendatud, et kaamera ebakvaliteetsed pildid olid tingitud oskamatusest seda kasutada. Seda kinnitab Canon 10.04.2007 ekspertiisiakt, Minolta 22.02.2006 eksperthinnang ning selle täiendus 14.03.2007, hageja poolt esitatud Igor Semjonovi akt ning ka Anu Foto fotograafi kiri. Toodete maaletooja poolt kaasa antavad kasutusjuhendid ning nende võimalik teineteisele mittevastavus ei ole ega saa objektiivselt olla aluseks hageja poolt VÕS § 223 lg 2 tuginemisel. Liiati on kõik hagejapoolsed väited puutuvalt müüjafirma poolsest suhtumisest paljasõnalised. Kostja lepinguline esindaja väitis, et hageja on ise tunnistanud, et digitaalkaamera oli töökorras ning põhjus ebakvaliteetseteks piltideks oli puudulik juhend. Hageja nõue puutuvalt VÕS § 223 lg 2 on täies ulatuses tõendamata. Kostja rõhutas, et lepingust taganemine ei olnud sooritatud hageja Tuuliki Vuksi poolt. Raivo Vuks ei oma firmaga mittemingisuguseid tsiviilõiguslikke suhteid. Hageja ei esitanud tõendeid Raivo Vuksi esindusõiguse kohta lepingust taganemise avalduse esitamiseks. Vastavalt kostja poolt varasemas kohtudokumentides märgitule ei ole firma nimetatud avaldust kunagi saanud. Eeltoodust tulenevalt taotles kostja lepinguline esindaja jätta Tuuliki Vuksi hagi ostu-müügilepingust taganemise ja 8631, 45 kr nõudes täies ulatuses rahuldamata. Samuti palus kostja esindaja määrata kindlaks menetluskulude jaotus selliselt, et kõik menetluskulud jääksid hageja kanda.
Käesolevas vaidluses on kohus proovinud pooli viia kompromissile. Kostja lepinguline esindaja on avaldanud konstruktiivselt tahet lõpetada asi kompromissiga, kuid kostja seaduslik esindaja ei ole kompromissi soovinud, leides, et hageja nõue ei ole põhjendatud ning hageja poolt ostetud fotoaparaat oli korras ning hageja nõuded on põhjendamata. Pooled vaidlevad selles, kas 13.06.2005 kostja poolt hagejale müüdud digitaalkaamera Minolta Dimage Z5 Black. oli täielikult töökorras ning kas hagejal oli/on põhjust sellest müügilepingust taganeda. Hageja on hagi alusena märkinud Tarbijakaitseseaduse § 4 lg. 1 ja § 6 lg. 1 ning VÕS § 223 lg.2, 3. Hageja soovib lepingust taganeda ning lepingut lõpetada eelkõige seepärast, et temaga sõlmitud müügilepingus on müüja OÜ Triton Holding lepingut oluliselt rikkunud ning sellise tegevusega on tekitanud ostjale põhjendamatuid ebamugavusi pika aja vältel.
Hageja kinnitusel oli fotoparaadiga kaasas eestikeelne lühendatud käsitsemisjuhend. Hageja kinnitusel järgis ta fotoaparaadi käsitsemisjuhendit. Samuti ei vigastanud ta fotoaparaati. VÕS § 8 lg-test 1-2 tulenevalt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 208 lg. 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi lg.4 kohaselt on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 34 määratleb tarbija mõiste – tarbija on seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus –ja kutsetegevuse läbiviimisega. Tarbija määratlus sisaldub ka Tarbijakaitseseaduses § 3 p. 1, mis määratleb tarbijat kui füüsilist isikut, kes tarbib kaupu ja teenuseid isiklikeks vajadusteks väljaspool oma majandus- ja kutsetegevust. Käesolevas kohtuasjas ei ole vaidlustatud ning on tõendatud, et Triton Holding OÜ sõlmis Tuuliki Vuksiga tarbijalmüügilepingu. Pooled täitsid müügilepingus VÕS § 209 ja § 213 nõuded –kostja andis asja üle ja hageja tasus müügihinna. VÕS §-le 219 sätestatud asja ülevaatamise kohustus hagejale kui tarbijale ei laiene. VÕS § 217 lg. 6 näeb ette, et müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. VÕS § 220 lg 3 puhul tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn. varjatud puudustest, s.o. lepingutingimustele mittevastavusest, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Tunnistaja Raivo Vuksi ütlustest kohtuistungil(tl. 206 )nähtub, hageja Tuuliki Vuks kinkis temale pulmakingituseks kõnesoleva fotoaparaadi aparaadi ostmise päeval. Samal õhtul oli tunnistaja fotografeerinud kohvikus ning oli täheldanud, et pildid olid defektsed. Pildi paremale poole alumisele nurgal olid mustad jäljendid. Pärast jaanipäeva oli Tuuliki Vuks viinud fotoaparaadi müüja firmasse –Triton Holding OÜ-sse ning seal oli öeldud et aparaadil ei ole midagi viga. Augustikuus 2005 oli tunnistaja viinud aparaadi uuesti remonti, sest aparaat korralikke pilte ei teinud- pildid olid udused. Triton Holding OÜ-s oli teda aktsepteeritud kui ostjat- tarbijat ning võtnud fotoaparaadi remonti. Aparaadi võttis temalt remonti Triton Holding OÜ osanik, esindaja Marko Märks. Fotoaparaat saadeti Tallinnasse Konica Minolta esindusse. Aparaat tagastati tarbijale alles novembris 2005. Tunnistaja kirjeldas ütlustes, kuidas ebakvaliteetsed fotod perekondlikest sündmustest, Tuuliki Vuksi magistritöö ebakvaliteetsed ülesvõtted Tallinna Mustpeade Majas maalinäitusel, pikaleveninud ja lootusetu fotoaparaadi remont ning kostja poolt hagejale informatsiooni andmata jätmine selles, millal nad lõpuks oma aparaadi kätte saavad ,lõpuks ka kohtumenetlus on nii tema kui ka Tuuliki Vuksi kannatuste sisu. Fotoaparaat ei tee ka ka praegu kvaliteetseid pilte. Triton Holding OÜ suhtub neisse kui ostjatesse aga üleolevalt. Ka kohtumenetluse ajal on kostja lepinguline esindaja Silva Priman vältinud Tuuliki Vuksiga kohtuväliseid kontakte ega ole olnud kokkulepitud ajal kaupluses. Asjas olev hooldusaruandes(tl. 67) on selge informatsioon sellest, et hageja Tuuki Vuksi poolt Triton Holding OÜ –st ostetud fotoaparaat Minolta Dimage BL ,seerianumber 33536707 on saadetud remonti ;oletatav rike- „ zoomimisel paremas alanurgas must objekt.“
Töö kirjeldus/otsus 1.tasand: 12.08.2005 on tuvastatud, et objektiivivorm deformeerunud, kaamera sensor paigast ära; saadetud hoolduseks Saksamaale. Töö kirjeldus/otsus 2. tasand: 20.09.2005 aparaat Saksamaalt tagasi –kaamera töövõime taastatud. Eeltoodu kinnitab, et hagejale müüdud fotoaparaadil oli varjatud puudus, mida ostja –tarbija asja vastuvõtmisel ei avastanud. VÕS § 217 lg. 6 näeb ette, et müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Käesolevas vaidluses eelpool toodud fotoaparaadi hooldusaruanded ja tunnistaja- tarbija Raivo Vuksi ütlused kinnitavad, et fotoaparaadil olid varjatud puudused juba müügi ajal. Tuuliki Vuks ja Raivo Vuks olid teatanud müüjale Triton Holding OÜ-le aparaadi puudustest, täites VÕS § 220 lg. 1 nõude teatada ostjale mõistliku aja jooksul müüdud asja puudustest. VÕS § 220 lg 3 puhul tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn. varjatud puudustest, s.o lepingutingimustele mittevastavusest, mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega võlaõigusseadus ei näe ette, et puudustest teavitamist saab tõendada üksnes dokumentaalse tõendiga. Seega on tunnistaja Raivo Vuksi ütlustega ning hooldusaruannetega tõendatud, et hagejale müüdud fotoaparaat oli puudustega – puudused aparaadi töövõimes. Asjas (tl. 7) olev pretensioon Triton Holding OÜ-le 21.10.205 kinnitab müügilepingust taganemise nõuet Tarbijakaitseseaduse § 4 lg. 1 ja § 6 lg.1, VÕS § 223 lg. 3 alustel ning selle nõude põhjendeid. On leitud, et ostjale on ostetud asja parandamisega tekitatud põhjendamatuid ebamugavusi. Hagejale tekitatud põhjendamatud ebamugavused on kirjeldatud hagiavalduses, hageja Tuuliki Vuksi poolt kohtuistungil, samuti hageja esindaja Peeter Kruusi poolt, samuti tunnistaja Raivo Vuksi poolt kohtuistungil antud ütlustega. Kostja tunnistaja Marko Märks( Triton Holding OÜ osanik) kinnitas kohtuistungil, et esimestel remondikordadel hagejale asenduskaamerat ei antud, sest seda ei küsitud; asenduskaamera anti 2006 .a märtsis, kui hageja fotoaparaat järjekordsele remondile võeti. Samuti kinnitas tunnistaja Marko Märks, et kõik kes ostsid Triton Holding OÜ-st fotoaparaadid, said eestikeelsed kasutusjuhendid kaasa. Kas juhendid olid piisavad ,ei osanud tunnistaja ütelda. Asjaoludest nähtuvalt kostja poolt hagejale müüdud fotoaparaat olid ebakvaliteetne. VÕS § 218 näeb ette, et tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Asjas on mitu spetsialisti arvamust käsitletavast fotoaparaadist. Need arvamused on antud mitmeid kuid hiljem pärast hageja poolt kostjal lepingust taganemise avalduse esitamist ning ei hõlma hageja fotoaparaadi seisundi kirjeldust 2005.aastal. Asjas on hooldusaruanne (tl. 68 ), millest küll ei nähtu , kus on aparaadi diagnostika teostatud; on märge „ametlikus hoolduses“; aruandes märge- „viga ei tuvastatud.27.02.2006 „ Asjas on akt 28.12.2006- 15.07.2007( tl. 60), mis kinnitab, et aparaadil mehhaanilise kahjustamise jälgi ei ole ja aparaat on töökorras. Asjas olev ekspertiisiakt 10.04.2007( tl. 78), koostanud AS Overall Eesti hooldusjuht Toivo Tähemaa, kinnitab, et Triton Holding OÜ poolt hagejale müüdud fotoaparaadiga Konica
Minolta Dimage Z5 tarbijale kaasa antud toote eestikeelne käsitsemisjuhend on puudulik ning ei vasta tootja poolt kaasa antud juhendile. P. 2 on kirjas: „puudub vähimgi viide kuidas käidelda kaameraga tehtud digitaalseid ülesvõtteid –tarbijakaitse poolt hangitud ingliskeelses juhendis on see teema alates lk.102. P.4: lühijuhendile vajalik täienduseks pakkuda kaustajakoolitust või kasutajatoe telefoniabi võimalust. Juhend piisav pildistamiseks, kuid puudulik toiteallikaga ümberkäimiseks ning fotode edasiseks käitlemiseks.“ Asjas olev fotograafi Neema Aria kirjalik selgitus( tl. 79)viitab puudustele hagejale müügilepingus kaasa antud fotoaparaadi kasutamisjuhendile ning seda juhendit järgides võimatusele teha kvaliteetseid ülesvõtteid. Kostja kostja tunnistaja Marko Märks kinnitas kohtus, et hagejale müüdav aparaat on keerulisem kui tavakasutajale mõeldud aparaat ning eeldab käsitsemisoskusi. Eeltooduga on tuvastatud et kostja müüs hagejale algselt defektse fotoaparaadi, mille töökord väidetavalt Saksamaal tootja esinduses taastati ning mida on kirjeldatud ülalpool Seega oli hageja õigustatud eelkirjeldatud asjaolusid ja ebamugavusi nelja kuu jooksul taludes müügilepingust taganema. Asjaolu, et üle poole aasta hiljem aparaati üle vaadanud spetsialistid oma arvamustes kinnitavad, et fotoaparaat on töökorras, kuid kasutusjuhend on puudulik, ei anna alust väita, et aparaat oli töökorras ka hageja esindaja poolt lepingust taganemise avalduse esitamisel 21.10.2005. Asjaolud kinnitavad kostja Triton Holding OÜ poolt VÕS § 223 lg.1 kirjeldatud müüjapoolset müügilepingu olulist rikkumist. Müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Veelgi enam - tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist(VÕS § 223 lg. 2 ) . Hagejal oli õigustus § 223 lg. 3 alusel müügilepingust taganeda. Samuti on hageja nõue põhjendatud VÕS § 101 lg. 1 p. 4 alusel, milline näeb ette õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral teisele poolele õiguse taganeda lepingust. Hageja on lepingust taganemisel teinud kostjale avalduse lepingust taganemiseks VÕS § 188 ettenähtud korras. Lepingust taganemise avalduse Triton Holding OÜ-le allkirjastas Raivo Vuks. Arvestades aga seda, et käsitletavas müügilepingus on Triton Holding OÜ täielikult aktsepteerinud Raivo Vuksi nõudeid fotoaparaadiga seonduvas-võtnud vastu Raivo Vuksilt nõuded fotoaparaadi defektsuse osas ning saatnud aparaadi remonti, saab järeldada , et Triton Holding OÜ on käsitanud Raivo Vuksi Tuuliki Vuksi esindajana. Seega saab käsitada pretensiooni müügilepingust taganemiseks pidada. Selles on TsÜS § 68 lg. 2 kohaselt avaldatud otsene tahe müügilepingust taganeda. TSÜS § 69 lg.1 järgselt on see tahteavaldus kehtiv seoses Triton Holding OÜ poolt selle kättesaamisega. Pretensioonis avaldatud tahteavaldust tuleb TSÜS § 75 kohaselt pidada kostjale Triton Holding OÜ-le arusaadavaksseotuks kostja ja hageja vahel 13.06.2005 sõlmitud müügilepingust tulenevaga. Müügilepinguga seonduvad asjaolud kinnitavad TSÜS § 118 lg. 2 toodud olukorda- Triton Holding OÜ aktsepteeris Raivo Vuksi Tuuliki Vuksi esindajana kõikides müügilepinguga seonduvates toimingutes –aparaadi remonti võtmisel, samuti päringutele vastamisel. Triton Holding OÜ osanik -esindaja Marko Märks on oma toimingute läbi aktsepteerinud Raivo Vuksi Tuuliki Vuksi esindajana. Seega tulenes Raivo Vuksi tegevusest, et temale on volitused andnud Tuuliki Vuks. Seda tõendas kohtus ka hageja Tuuliki Vuks. Hageja Tuuliki Vuksi ning tema esindaja Raivo Vuksi suhtlemine Triton Holding OÜ-ga on need faktilised asjaolud, mille põhjal saab lugeda 21.10.2005 Triton Holding OÜ-le esitatud müügilepingust taganemise nõude kehtivaks.
VÕS § 24 lg. 2 kohaselt oli Triton Holding OÜ-l kohustus teha kõik, et tarbija oleks rahul. Triton Holding OÜ müüjana on aga 13.06.2005 müügilepinguga Tuuliki Vuksile ja Raivo Vuksile tekitanud põhjendamatult suuri ebamugavusi. Asjaolu, et Raivo Vuks ja Tuuliki Vuks veel kord Triton Holding OÜ-l võimaldasid nende fotoaparaadi remonti saata pärast lepingust taganemise avalduse esitamist näitab hageja head tahet müügilepingus, mitte taganemist oma tahtest müügilepingu taganemisest loobuda. Seadus ei näe ette lepingust taganemise avaldusele konkreetseid nõudeid. Oluline on, et teisele poolele oleks avaldatud tahet lepingust taganeda. Tunnistaja Raivo Vuks kinnitas oma ütlustes, et tema kostja esindajale konkreetselt ütles aparaati pärast Saksamaal remondis olekut uuesti remonti andes, et tema jääb lepingust taganemise juurde kui aparaat töökorda ei saa. See on jällegi käsitletav hageja hea tahte väljendusena müügilepingu realiseerimisel, mitte aga lepingust taganemisest loobumisena. Ka kohtumenetluse ajal kostja seaduslik esindaja Silvar Priman ei võtnud vaevaks hagejat kui tarbijat ära kuulata ning temaga kohtuväliselt kohtuda ning kompromissile jõuda. Kostja pool on lepingulise esindaja abil keeldunud hageja nõuet müügilepingust taganemiseks rahuldamast ning keelitanud hagejat jätkuvalt soostuma fotoaparaadi remondiga. Hageja kinnitusel ei ole ka järgnevad remondid tulemusi andnud ning hageja fotoaparaat on siiani defektne. Kostja on põhjendamatult ning seadusliku aluseta keeldunud 21.10.2005 esitatud hageja nõuet lepingust taganemiseks rahuldamast. Asjas olev kostja poolt hagejale fotoaparaadiga kaasa antud mittetäielik kasutusjuhend (tl. 80- 94) ning tootjafirma poolt tootele kaasa antud täielik kasutusjuhend ( tl. 95- 127)on suuresti erinevad ning kohus nõustub AS Overall hooldusjuhi Toivo Tähemaa ja spetsialisti – fotograafi seisukohaga selles, et Triton Holding OÜ poolt hagejale fotoaparaadiga kaasa antud juhend on puudulik. Seega on tuvastatud ka et Triton Holding OÜ on 13.06.2005 müügilepingus Tuuliki Vuksiga eiranud ka Tarbijakaitseseaduse § 4 lg. 4 ja 4 , § 6 lg. 1,2,3 nõudeid- anda tarbijale eestikeelne põhjalik toote kasutusjuhend. Võõrkeelne kasutusjuhend peab olema tõlgitud eesti keelde ulatuses, mis on vajalik toote- kauba õigeks kasutamiseks. On tuvastatud , et 21.10.2005 esinesid Tuuliki Vuksil Tarbijakaitseseaduse § 4 lg. 4 ja 4 , § 6 lg. 1,2,3 ja VÕS § 223 lg. 1,2,3 toodud õiguslikud alused 13.06.2005 Triton Holding OÜ-ga sõlmitud müügilepingust taganemiseks- hagejale müüdi toode, millega ei antud kaasa nõutavat kasutusjuhendit. Toode oli pärast ostmist pikka aega - nelja kuu jooksul remondis, tarbija ei saanud seda pika aega kasutada; tarbijale asendusaparaati ei antud. Müüja ei teinud kõike endast olenevat ostja ebamugavuste vähendamiseks- millega tekitati tarbijale –ostjalepõhjendamatult suuri ebamugavusi. VÕS § 189 lg. 1 alusel on hageja õigustatud nõudma kostjalt fotoaparaadi maksumust ning kohustatud kostjale tagastama fotoaparaadi. Eeltoodu alusel hagi rahuldada ning mõista kostjalt hagejale 13.06.2005 müügilepingus hageja poolt kostjale tasutud fotoaparaadi(müüdud komplekti ) maksumus (v.a.printeritint) koos käibemaksuga , s.o. 8619 krooni ja 25 senti Puudustega toode - digitaalne fotoaparaat Minolta Dimage Z5 Black, mälukaart SanDisk Secure Digital 512 MB, akulaadija Ednet (65002+4x2200ma/h), kott Case Logic DCB1tagastada Triton Holding OÜ-le.
TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas hagi , jäävad kõik kohtukulud TsKMS § 162 lg. 1 alusel kostja Triton Holding OÜ kanda. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.