Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Egon Konsand, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. aprill 2009. a Tartu
Tsiviilasja number
2-06-27628
Tsiviilasi
Tuuliki Vuksi (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX XX ) hagi Triton Holding OÜ (registrikood: 10914741; asukoht: Tartu Riia 24) vastu ostu-müügilepingust taganemiseks ja 8699.25 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
8619.25 krooni
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18.12.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Triton Holding OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
31. märts 2009. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant Triton Holding OÜ, esindaja advokaat Margus Lentsius Vastustaja Tuuliki Vuks, esindaja advokaat Kaljo Kuusmaa Jätta Tartu Maakohtu 18.12.2007 otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluses kantud kulud jätta Triton Holding OÜ kanda.
esindajad
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
§ 223 lg 1 järgi müügilepingut oluliselt rikkunuks ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist (VÕS § 223 lg 2). Hagejal oli õigus VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 223 lg 3 alusel lepingust taganeda. Hageja on teinud kostjale lepingust taganemise avalduse VÕS § 188 ettenähtud korras. Lepingust taganemise ajal, 21.10.2005 olid täidetud kõik taganemiseks vajalikud õiguslikud alused. Hagejale müüdi toode, millega ei antud kaasa nõutavat kasutusjuhendit. Toode oli pärast ostmist nelja kuu jooksul remondis, tarbija ei saanud seda pikka aega kasutada, tarbijale asendusaparaati ei antud. Müüja tekitas tarbijale põhjendamatult suuri ebamugavusi. VÕS § 189 lg 1 alusel on hageja õigustatud nõudma kostjalt fotoaparaadi hinda ning on kohustatud kostjale fotoaparaadi tagastama.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS
DIMAGE Z5 digitaalkaamerale vastab üldjoontes müügihetke hea tava nõuetele. Juhend on lühike ja ülevaatlik ning võimaldab kaamera kasutajal alustada iseseisvat pildistamist. Kohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme, mis seisneb otsuse ebaselguses ja hagiavalduse rahuldamises tuginedes ebapiisavale eestikeelsele kasutusjuhendile. Kohus on ilma vastavat asjaolu sisuliselt uurimata ning üksnes tunnistaja R. Vuksi subjektiivsetele ja erapoolikutele ütlustele tuginedes järeldanud, et hagejale 13.06.2005 üle antud kaamera oli juba üleandmise hetkel puudustega. 21.09.2006 kohtule esitatud hagiavalduses pole märgitud kasutusjuhendi väidetavat puudulikkust. Samuti ei mainutud kasutusjuhendit kostjale väidetavalt 21.10.2005 edastatud pretensioonis müügilepingust taganemiseks ja 7022.68 krooni nõudes. Selgusetuks jääb, millisest hageja poolsest nõude formuleeringust lähtudes mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 8619.25 krooni. Kostja väljastas hagejale 13.06.2005 arve nr 589 summas 8699.25 krooni. R. Vuksi esitatud 21.10.2005 pretensioonis müügilepingust taganemiseks nõudis R. Vuks 7022.68 krooni tasumist. 21.09.2006 hagiavalduses taotles hageja kostjalt 8699.25 krooni väljamõistmist. 16.11.2007 kohtuistungil taotles hageja esmalt 8699.25 krooni väljamõistmist, kuid peale kostja taotlust määratleda nõude summaarne osa täpselt, taotles hageja 8631.45 krooni väljamõistmist. Kohtuotsus on kostjale üllatuslik. Maakohus ei maininud kogu kohtumenetluse jooksul, et hageja nõude rahuldamise üheks aluseks võiks olla ebapiisav eestikeelne kasutusjuhend, mille on andnud digitaalkaamerale kaasa kaubamärgi Konica Minolta ametlik maaletooja Minotec DC OÜ. Nähtuvalt kohtuotsusest juhindus kohus hagi rahuldamisel asjaolust, et hagejale müüdi toode, millega ei antud kaasa nõutavat kasutusjuhendit. Seega on kostjale arusaamatu, millisel alusel ja põhjusel hageja müügilepingust taganes. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-4105 leidnud, et kohtu poolt kohaldatav õigusnorm ei või tulla pooltele üllatusena, mis tähendab kohtule TsMS § 171 lg 1 tulenevat kohustust osutada õigusnormidele, mida võidakse asjas kohaldada. Kohtu kohustust selgitada välja nõude õiguslik alus on Riigikohus toonitanud ka mitmetes varasemates otsustes.
kostjale sisaldab müügilepingust taganemise nõuet VÕS § 223 lg 3 alustel. R. Vuks oli TsÜS § 118 lg 2 kohaselt õigustatud selle hageja nimel kostjale esitama. Hageja oli aga 2005 novembris pärast fotoaparaadi remonti võtnud selle tagasi oma kasutusse, millest järeldub, et hageja loobus lepingust taganemise soovist. Seega ei saa ta enam 21.10.2005 taganemisavalduses toodud asjaoludele tugineda ja kohus ei saa hinnata, kas nimetatud taganemisavalduse puhul olid täidetud VÕS § 223 sätestatud alused. Kui fotoaparaat oli teist korda 10. veebruarist 3. märtsini 2006 remondis, andis kostja hageja kasutusse asendusaparaadi. Remondi käigus tehti kindlaks, et fotoaparaat on tehniliselt korras ja et ebakvaliteetsed võtted on tehtud kaamera kasutusjuhendi eiramise tõttu. 20.03.2006 tegi hageja kostjale uue taganemisavalduse, kuna müüja ei käitunud kliendisõbralikult ega informeerinud teda aparaadi vea põhjustest ning saatis aparaadi remonti temaga konsulteerimata. Selles taganemisavalduses toodud asjaolud ei anna alust lepingust taganeda. Mittetäieliku kasutusjuhendi ostjale andmine võib olla lepingust taganemise aluseks vaid juhul, kui on täidetud VÕS § 116 lg 1 ja 4 sätestatud alused, st ostja on enne taganemisavalduse esitamist informeerinud müüjat eestikeelse kasutusjuhendi puudulikkusest ja andnud puuduse kõrvaldamiseks müüjale VÕS § 114 sätestatud täiendava tähtaja, mis möödub tulemusteta. Maakohtu otsus ei ole kostjale üllatuslik osas, mis puudutab hagejale ebapiisava eestikeelse kasutusjuhendi andmist. TsMS § 376 lg 1 sätestab hagejale õiguse muuta kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus hagi alust või eset. Hageja käsitas olulise lepingurikkumisena, mis annab hagejale aluse lepingust taganeda, ka kostja poolt hagejale mittetäieliku eestikeelse kasutusjuhendi andmist. Hageja oli esitanud selle hagi ühe alusena ning kostjal oli võimalik nimetatud asjaolu kohta esitada oma vastuväited ja tõendid.
müügieseme kohta uue müügilepingu sõlmimisega. Missugustel tingimustel uus müügileping sõlmiti, tuleb välja selgitada poolte tahteavalduste ja lepingu tõlgendamise teel, arvestades TsÜS § 75 ning VÕS § 29 sätestatud tõlgendamise reegleid. Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas uue lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku selles, et ostjal säilib uue müügilepingu rikkumise juhtudel õigus tugineda õiguskaitsevahendite kohaldamisel ka varasema müügilepingu rikkumistele. Kui kohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks kaamerat vastu võttes kostjaga uutes lepingutingimustes kokku leppinud, saab kolleegiumi arvates asuda seisukohale, et pooled sõlmisid uue müügilepingu samasugustel tingimustel kui 13.06.2005 müügilepingu. Kolleegium märkis, et taganemist kujundusõigusena ei ole võimalik piirata vaid tehingu ühe sooritusega. Kui mitu sooritust moodustavad ühe ühtse tehingu, siis võib taganeda neist kõigist korraga. Taganemise tahteavaldus peab olema selge ja arusaadav. Seega juhul, kui see ei tulene tehingu iseloomust, ei saa taganemiseks õigustatud isik temale tehingu alusel tehtud sooritust osaliselt endale jätta. Praegusel juhul on tegemist digitaalkaamera, mälukaardi, akulaadija ja tindi müügiga. Kohtul tuleb välja selgitada, milliste esemete osas ostja tegi taganemisavalduse. Ainuüksi asjaolu, et esemete müük kajastus ühel arvel, ei tähenda iseenesest ühtset tehingut. Tehingu tõlgendamisel selle osadeks jaotatavuse küsimuses saab arvestada ka sellega, kas hageja oleks ostnud kaardi, laadija ja tindi ka ilma kaamerata. Kohtud tuvastasid, et asja teistkordsel hagejale üleandmisel oli fotoaparaat korras ning ebakvaliteetsete fotode põhjus seisnes selles, et hageja eiras kasutusjuhendit. Hageja tugines oma teises taganemisavalduses muu hulgas ka sellele, et fotoaparaadil puudus kvaliteetsete piltide tegemiseks vajalik täielik eestikeelne kasutusjuhend. Kolleegium leidis, et kasutusjuhendi puudus võib teatud juhtudel olla käsitatav müügilepingu olulise rikkumisena VÕS § 116 lg 2 p 2 järgi, mis annab ostjale õiguse müügilepingust taganeda müüjale kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata. See võib kõne alla tulla näiteks juhul, kui müüja teadmisel ostetakse kaamera selle kindlate funktsioonide kasutamiseks teatud kindlal ajal (nt teatud sündmuse ajal), kuid kaamera eestikeelne kasutusjuhend ei ole piisav nende funktsioonide kasutamiseks.
JA
ASJA
UUEL
VÕS § 223 lg 2 kohaselt tarbijale müügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. VÕS § 223 lg 3 kohaselt ei pea käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Ringkonnakohus märgib, et kuna taganemisavaldus on ühepoolne tehing, siis ei vajanud vastustaja taganemisavaldus jõustumiseks apellandi aktsepti, vaid see jõustus apellandi poolt kättesaamisest. Apellant teatas vastuseks taganemisavaldusele 27.10.2005, et 13. juunil ostetud digitaalkaamera on Minolta Saksamaa esinduse poolt remonditud, täiesti töökorras ning ootab omanikku Triton Holding OÜ kontoris (tl 11). Asja materjalidest nähtub, et ostja läks 20.11.2005 kontorisse digitaalkaamerale järele. Kuna apellant andis digitaalkaamera hagejale üle, siis saab lugeda poolte vahel sõlmituks uue suulise müügilepingu. Pooled ei ole esitanud nõudmisi 21.10.2005 taganemisavalduse tagasitäitmisest tulenevalt, seega tuleb lugeda uus leping sõlmituks nö tasaarvestuse teel. Pooled ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et uus müügileping oleks sõlmitud varasemast erinevatel tingimustel, seetõttu on põhjendatud järeldada, et uus müügileping sõlmiti samadel tingimustel, kui 13.06.2005 sõlmitud leping. Ringkonnakohus märgib, et tarbija ei kaotanud taganemise õigust ka uuest müügilepingust VÕS § 223 toodud alustel.
ostja tugineda, kuna müüja ise viitas sellele, et ostja eelduslikult ei ole kasutusjuhendit järginud. Ringkonnakohus märgib, et tarbijalepingu puhul ei saa eeldada, et ostja saaks koheselt aru ja oskaks tähelepanu pöörata sellele, et kasutusjuhend on ebapiisav.
Egon Konsand
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.