2-04-944/13 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017, viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Riigilõiv kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 viitenumber 2900078444. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti vabariiki või avalikult teatavakstegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr. 10220034799018 või Hansapangas nr. 221013921094 märkides viitenumbriks 3100057358. Hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 30.07.2004. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulutas harju Maakohus 29.01.2004. a välja hageja pankroti. Kostja oli aktsiaseltsi ainuaktsionär. RIR ja TR olid hageja juhatuse liikmed alates 26.10.1998. a. kuni pankroti väljakuulutamiseni. VAS kassa väljamineku orderiga nr 213 on tõendatud, et hageja on 11.06.2002. a tasunud JGH lühiajalise laenu summas 753 672 krooni. Hageja pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid kokku summas 1 422 746.60 krooni, millest Eesti Vabariigi nõue 1 416 119 krooni. PankrS § 109 lg 1, § 113 lg 1 p 3, § 117 lg 2 p 2 ja PankrS § 119 lg 1 alusel palub hageja kostjalt välja mõista pankrotivarasse 753 672 krooni. Kostja on võlgniku lähikondne. 11.06.2002. a oli hageja maksuvõlglane, seega pidanuks hageja tasuma olemasolevatest vahenditest eelkõige maksuvõlgnevuse ning tasuma muud kohustused. Hageja aga tagastas laenu lähikondsele, millega rikkus võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet.

Kostja vastus Kostja ei ole kohtule kirjalikku vastust esitanud. Kohtuistung Kohtuistungil 21.11.2007. a taotles kohale ilmunud hageja esindaja tagaseljaotsuse tegemist. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja esindaja esitas 21.11.2007. a kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemise taotluse. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtusse ilmunud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja esitas istungi toimumise päeval, s.o. 21.11.2007. a kohtule faksi teel arstitõendi, mille kohaselt on kostja haigestunud istungipäevaks ning on uuesti töövõimeline 22.11.2007. a, s.o. istungile järgneval päeval (II kd tl 156, 157). Kostja ei ilmunud ka 28.04.2005. a ja 04.10.2005. a. eelistungile, haigestudes istungile eelneval päeval ja tervenedes istungile järgneval päeval (II kd tl 23). Vastavalt esitatud arstitõendile oli kostjal seljavalu. Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 413 lg 3 kohaselt kohus ei tee tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kostja ei ole nõustunud ka kirjaliku menetlusega. TsMS § 422 lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole põhistanud kohtusse ilmumise mõjuvat takistust. Kostja on korduvalt haigestunud üksnes istungi toimumise päevaks, mistõttu on kostja poolt esitatud tõend (tl 157) ilmselt ebausaldusväärne. TsMS § 345 paneb kostjale kohustuse teavitada kohut istungile ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest õigel ajal ning ilmumise takistust põhistama. TsMS § 422 lg 2 kohaselt oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumast.

Kohtule esitatud arstitõendi kohaselt on tõend kostjale väljastatud 21.11.2007. a, põhjusel, et kostjal on kõhuhaigus. Vastavalt tervishoiutöötaja hinnangule on kostja uuesti töövõimeline 22.11.2007. a. Kohus on seisukohal, et tõendist nähtuvalt ei olnud kostjal haigust, mida võiks lugeda kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvaks takistuseks. Kohus kohustas kostjat esitama hagiavaldusele kirjalik vastus kohtule hiljemalt 01.03.2005. a. (tl 205). 18.01.2005. a eelistungil avaldas kostja soovi esitada hagiavaldusele vastus. Kostja kohtule vastust ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab TsMS § 413 lg 1 ja § 407 lg 1 alusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 1 järgi tagaseljaotsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on Pankrotiseaduse (kuni 01.01.2004. a redaktsioon) § 45 p 3, mille kohaselt võib tagasi nõuda pankrotivõlgniku poolt viimase kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist lähikondsele tasutud võla, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks võla tasumise tõttu. Pankrotiseaduse § 49 lg 2 p 2 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks aktsionär kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osaga määratud häältest. Kostja on hageja ainuaktsionär, seega lähikondne. Hageja pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid kokku summas 1 422 746.60 krooni, millest Eesti Vabariigi maksunõue 1 416 119 krooni. 11.06.2002. a oli hageja maksuvõlglane. Kohus nõustub hagejaga, et seega pidanuks hageja tasuma olemasolevatest vahenditest eelkõige muud kohustused ning alles seejärel tagastama laenu lähikondsele. Kuivõrd rahalise kohustuse täitmine kostjale on kohtu hinnangul kehtetu, siis on hageja õigustatud tagasi nõudma kostjale ülekantud 753 672 krooni. Alates 01.01.2004 kehtiva PankrS § 119 lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 64 lg 1 kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 31 750 krooni riigituludesse. TsMS § 52 lg 5 ja § 60 lg 1 kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka asja läbivaatamise kulud (tõlketasud) summas 4 397 krooni. Karin Sonntak Kohtunik