Muud › Muud hagiasjad

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

mis oli valmistatud saarepuust. Tellimuse (nr. 66042) vormistamisel maksis hageja ettemaksu 40.000 krooni. Kostja paigaldas köögimööbli komplekti karkassi hageja korterisse Tallinnas x augustis 2001. a. ja köögimööbli uksed septembris 2001. a. Teeninduslepingut hagejaga ei sõlmitud. Kostja kui mööbli valmistaja ei teavitanud hagejat mingitest täiendavatest tingimustest, mida hageja oleks pidanud kööki paigaldatud mööbli kasutamisel järgima. Köögimööbli tellimisel ega ka pärast selle paigaldamist ei olnud juttu mingi kindla temperatuurirežiimi järgimisest köögis. Kostja andis köögimööblile, nii nagu reklaamiski oli öeldud, 1-aastase garantii paigaldamise päevast alates. Garantiiajal 2002. a. juulis avastas hageja, et kaks ust erinevad teistest oma värvitooni poolest. Hageja teavitas sellest kostjat, kes vahetas köögimööbli uksed uute vastu. 2003. a. veebruaris avastas hageja kuuel uksel defektid, mis seisnesid selles, et uste dekoratiivliistud vajusid alla, jättes mööblile valged triibud. Hageja teavitas defektidest kostjat, kostja töötajad tulid kontrollima ja tegid hagejale ettepaneku kirjutada avaldus uste vahetamiseks teiste vastu ning lisada selleks oma nõusolek. 5. märtsil 2003. a. hageja sellise avalduse ka kirjutas. 6. aprillil 2003. a. tõid kostja töötajad kuus uut ust, kuid need olid tehtud tammepuust ja hageja ei nõustunud niisuguste uste paigaldamisega, sest need oleksid rikkunud köögimööbli üldilme.

näidistest ja tegi ettemaksu 40.000 krooni, seega pooled leppisid kokku hinna suhtes ja hakkasid lepingut täitma. Seega on tegemist müügilepinguga. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 250 lg. 1 kohaselt peab müüdud asja kvaliteet vastama lepingu tingimustele, lepingu puudumisel aga tavaliselt esitatavatele nõuetele. Kostja vahetas hageja köögimööbli uksi mitmeid kordi ja tegi ekspertiisi. Ekspert tuli järeldusele, et uksed on valmistatud kvaliteetselt ja uste viilingute liigne paisumine toimub kasutatava ruumi liigse niiskussisalduse tõttu, mis ei vasta lubatud tingimustele eluruumides kasutatava mööbli jaoks. Seega tekkisid puudused hageja poolt asja kasutamise tingimuste mittevastavusest nõuetele. 2001. a. septembris anti köögimööblile kostja poolt üheaastane müügigarantii. TsK § 253 lg. 2 kohaselt on müüja kohustatud kas tagama asja puuduste tasuta kõrvaldamise või asja ümber vahetama või selle tagasi võtma, ostjale asja eest makstud summa tagastamisega. Kuna köögimööbli garantiiaeg on lõppenud, ei ole hagejal õigust nõuda makstud summa tagastamist. Hageja ei ole tõendanud, et saarepuust valmistatud mööblit ei saa Loode-Eesti regioonis kasutada, kuna niiskus imendub hävitavalt saarepuust tootesse ja põhjustab selle defekte. Esimese astme kohtu otsus 11. juuli 2007. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 11.000 krooni hagi rahuldamiseks, 1050 krooni riigilõivu ja 7830 krooni ekspertiisitasu. Kummagi poole õigusabikulu jättis kohus tema enda kanda. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RakS) § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhetes, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a., enne selle seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 251 lõikes 1 sätestatuga on reguleeritud ostja õigused talle mittenõuetekohase kvaliteediga asja müügi korral. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg. 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, lg. 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja palus kostjalt välja mõista hageja korterisse kostja poolt paigaldatud naturaalsest saare puidust köögimööbli komplekti maksumuse 79.500 krooni, kuna tellitud toode osutus praagiks. 28. juuli tellimuse nr. 66042 järgi on hageja kostjalt tellinud köögimööbli, mille uksed vastavad tüübile ja värvile A5NS antiik, koos valamu ja tehnikaga, mida kinnitab ka 30. juuli 2001. a. arve nr. 100452 summas 78.302 krooni. 28. juuli 2001. a. arve nr. 07-28-01 järgi on mööblikomplekti hind 80.141 krooni. Hageja tegi 29. juulil 2001. a. ettemaksu 40.000 krooni ja pärast mööblikomplekti paigaldamist tasus 2001. a. septembris ülejäänud summast 600 krooni vähem, kuna kostja rikkus paigaldamise aega. Kostja andis köögimööblile üheaastase garantii paigaldamise päevast alates. Garantiiajal 2002. a. juulis avastas hageja, et kaks ust erinevad teistest oma värvitooni poolest, ja kostja vahetas need kohe uute vastu. 2003. a. veebruaris avastas hageja kuuel uksel defektid, mis seisnesid selles, et uste dekoratiivliistud vajusid alla, jättes mööblile valged triibud. 2003. a. oktoobris vahetas kostja defektiga uksed uute saarepuust uste vastu, mis vastasid täiesti sellele näidisele, mille järgi oli hageja kostjalt mööbli tellinud. Ümbervahetatud ustele kehtestati kaheaastane garantii alates 3. novembrist 2003. a. tingimusel, et köögis, kus mööbel asub, ei esine temperatuuri langusi ning suhtelise niiskuse protsent on 30 - 70% piires. 10. novembril 2003. a. andis kostja hagejale põhjalikud kirjalikud juhised tellitud mööbli hoidmiseks. 2004. a. septembris avastas hageja ustel uued defektid ja teavitas neist kostjat, misjärel kostja tellis ekspertiisi hageja korteris asuvate köögimööbli uste kvaliteedi kohta. Ekspert Aavo Tamme 19. oktoobri 2004. a. arvamuse järgi on uksed valmistatud kvaliteetselt, kuid kasutamistingimused ei ole vastavad, kuna uste viilungite liigne paisumine on toimunud kasutatava ruumi liigse niiskussisalduse tõttu. Hageja eksperdi arvamusega ei nõustunud.

Kostja vaidleb hagile vastu. Köögimööbel koosneb eraldatavatest nn. standardmoodulitest ja lõplik hind sõltub köögi suurusest ja ostja soovidest. Hageja valis köögimööbli kostja näidistest, mille juurde tellis köögitehnika, leppis hinna suhtes kokku ja tegi ettemaksu 40.000 krooni ning kostja täitis tellimuse 2001. a. septembris, misjärel hageja tasus kostjale ülejäänud summa. Kostja andis köögimööblile üheaastase müügigarantii. Kostja vahetas hageja köögimööbli uksi mitmeid kordi (2002. a. juulis ja 2003. a. oktoobris). 2004. a. septembris, peale hageja järjekordset kaebust kuuel uksel oleva defekti kohta, lasi kostja seoses hageja kaebusega teha ekspertiisi.

eksperdi arvamusele, mille kohaselt vaidlusaluste uste defektide põhjuseks on suurem niiskus, mis ei taga uste kvaliteeti ja mida tõendab ka korduv köögimööbli komplekti uste vahetamine samades kohtades. Seega sõltub hagejast endast, omades täispuidust köögimööblit, kuidas ta tagab sellele vastava temperatuuri ja niiskuse. Kostja ei teavitanud hagejat täispuidust köögimööbli ostmisel selle tavapärasest suuremast vajadusest ühtlaselt tagatud toatemperatuuri ja niiskuse suuruse järele, kuna täispuit on kapriisne niiskuse suhtes. Hageja soovi kohaselt tellitud mõõtudega köögimööbli komplekti hind on 46.271, 65 krooni pluss käibemaks 18%. Lisaks kuulus köögimööbli juurde köögitehnika, mille suhtes hagejal pretensioone ei ole. Kuna tehing on tehtud 2001. a., tuleb juhinduda VÕS RakS § 11 kohaselt TsK-s sätestatust. Kostja andis hagejale kauba müümisel üheaastase müügigarantii, mis lõppes 2002. a. septembris. 2003. a. oktoobris andis kostja hagejale kaheaastase müügigarantii ainult väljavahetatud kuuele uksele ja seda tingimusel, et hageja tagab saarepuidule nõutava niiskuse ja temperatuuri köögis. Hageja ostetud köögimööblile on müügigarantii täies ulatuses lõppenud hiljemalt 2005. a. oktoobris, kui hageja taganuks vastava niiskuse köögis, eriti aga kraani ja pliidi ümbruses. Kohtumenetluse ajal pakkus kostja hagejale kompromissi ja hüvituseks 11.000 krooni, millest hageja keeldus. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada osaliselt. Hageja kasuks tuleb välja mõista 11.000 krooni, mis hüvitaks defektsete uste maksumuse koos käibemaksu ja vahepeal toimunud inflatsiooniga. Mõistlik ja vajalik on jätta pool ekspertiisikuludest kostja kanda, mistõttu tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja 7830 krooni ning riigilõiv hagi rahuldatud osas summas 1050 krooni. Poolte õigusabikulud tuleb jätta poolte endi kanda. Ülejäänud osas jääb hageja nõue rahuldamata selle põhjendamatuse tõttu. Apellatsioonkaebus Radda Kožanova palub tühistada Harju Maakohtu otsuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata, paludes rahuldada hagi täies ulatuses ning mõista vastustajalt ühtlasi välja riigilõiv 5000 krooni, ekspertiisitasu 15.660 krooni ja kulud juriidilisele abile 7000 krooni. Maakohus märgib, et menetluse käigus pakkus vastustaja kompromissi ja hüvituseks 11.000 krooni, millest apellant keeldus. Kohus jättis märkimata, et 11.000 krooni oli 6 defektse ukse maksumus koos käibemaksuga, millest vastustaja kohtuistungil rääkis. Kohus toetas vastustaja positsiooni ebakvaliteetsete uste maksumuse hüvitamisest, nimetades seda kompromissiks, sel ajal, kui kohtuliku arutamise käigus ei avaldanud vastustaja kordagi initsiatiivi TsMS § 4 lõike 4 raames poolte kompromissi saavutamiseks. Rahuldades hagi osaliselt, tunnustas kohus ka apellandi süüd köögimööbli ustel defektide tekkimises, vabastades samaaegselt vastustaja suures osas vastutusest. Otsusest ei selgu apellandi süü. Ilmselt on apellandi korteris selline niiskus, mis soodustab ainult köögimööbli ustel defektide tekkimist. Ülejäänud köögimööbli osad ei kannatanud kõrgendatud niiskuse tõttu köögis, kuigi on valmistatud samast materjalist. Ekspert K. Kamer mainib ühena defektide tekkepõhjustest niiskust. Teiseks põhjuseks on märgitud, et tootja ei jätnud puidu paisumiseks ruumi (5-6 mm) ja kolmandaks, et praod ustel tekkisid liimimiskohtadel ja võisid tekkida pärast puidu kuivamist. Ekspert tegi ettepaneku pöörata tähelepanu ventilatsioonile. Apellandi korteris on tavaline niiskus, mis ei erine millegi poolest niiskuse hulgast Tallinnas asuvates analoogilistes korterites. Korteris on olemas üldventilatsioon ja pliidi kohal õhupuhastusfilter. Ekspert soovitas osta Alerco Hygro ventilatsioonisüsteemi. Seda oleks vastustaja pidanud aga ütlema apellandile juba köögimööbli tellimise ajal. Just vastustaja oleks pidanud selgitama saarepuust valmistatud mööbli iseärasusi, ka teatud niiskuse protsenti. Apellant ei oleks ostnud mööblit, mis vajab erilisi kasutustingimusi. Vahetades järjekordselt köögimööbli uksi, teatas vastustaja, et need on valmistatud Leedus. Kuna Leedus valmistatud uksed vastustajat ei rahuldanud tootmistehnoloogia rikkumise tõttu, hakkas vastustaja ise uksi valmistama. Kahjuks ei ole ka temal õnnestunud valmistada õigeid mööbliuksi.

Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Apellant ei nõustunud pakutud kompromissiga, mida arutati kohtuistungil. Köögimööbli defektid tekkisid liigniiskuse tagajärjel, mida kinnitavad ka eksperdid. Mööbli kvaliteet ei ole puudulik. Mööblile antud garantiiaeg on lõppenud 2002. aastal, täiendav garantii kehtis vaid ustele, mitte kogu mööblikomplektile. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et vaidlust lahendades rikkus maakohus menetlusnorme määral, mida ringkonnakohus ei saa jätta tähelepanuta ja mis kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg. 1 punktiga 5 ning § 657 lg. 1 punktiga 3 toob kaasa otsuse tühistamise ja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmise. TsMS § 656 lg. 1 punkti 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kolleegium leiab, et maakohus on jätnud otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Nii märgitakse TsMS § 442 lg. 8 lausete 1 – 4 kohaselt otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Osundatust tuleneb, et kohtuotsusest peab olema mõistetav, milliste tõendite alusel kohus mingid asjaolud tuvastas, millised faktilised asjaolud kohus tuvastas, kuidas kohus pooltevahelise õigussuhte kvalifitseeris, kuidas materiaalõiguse norme kohaldas ja millisele järeldusele selle tulemusena jõudis, aga samuti, miks kohus poolte väidete või vastuväidetega ei nõustunud. Osundatud normist tuleneb ka, et kohtuotsus peab olema loogiline ja vastuoludeta. Maakohtu otsus kirjeldatud nõuetele ei vasta. Otsuse põhjendus on koostatud viisil, mis ei võimalda teha selget vahet poolte esitatud väidetel ja kohtu tuvastatud asjaoludel. Suuremalt jaolt sisaldabki otsuse põhjendus poolte poolt esitatud seisukohtade kirjeldust, millele kohus ei ole hinnangut andnud. Kohus on küll leidnud, et kohaldada tuleb TsK-s sätestatut ning on refereerinud TsK § 251 lõiget 1, kuid otsusest ei nähtu, kas ja kuidas kohus seda sätet vaidluse lahendamisel kohaldas. Ka osa tõendeid on kohus üksnes kirjeldanud, neile hinnangut andmata. Faktilistest asjaoludest tuvastas kohus, et vaidlusaluse köögimööbli uksed on osaliselt kolm korda välja vahetatud, et saarepuu on niiskuse suhtes tundlik ja vajab reguleeritud õhu temperatuuri ja niiskuse taset ja et defektidega uksed asuvad pliidi ja kraanikausi ümber, kus on teistsugune niiskus kui mujal korteris. Nendest asjaoludest järeldas kohus, et uste defektide põhjuseks on suurem niiskus ja seega sõltub hagejast endast, kuidas ta täispuidust mööblile vastava temperatuuri ja niiskuse tagab. Otsusest ei nähtu, millel põhineb kohtu järeldus selle kohta, kellest köögimööbli niiskusesisaldus sõltub ja milline tähtsus on kirjeldatul vaidluse lahendamise seisukohalt. Kohus tuvastas ka, et kostja ei teavitanud hagejat köögimööbli ostmisel selle tavapärasest suuremast vajadusest ühtlaselt tagatud temperatuuri ja niiskuse suuruse järele, kuid ei teinud sellest vaidluse lahendamiseks mingeid järeldusi. Kohus tuvastas veel, et hageja soovi kohaselt tellitud mõõtudega köögimööbli komplekti hind on 46.271, 65 krooni pluss käibemaks, kuid kostjalt mõistis kohus välja 11.000 krooni, mis kohtu hinnangul hüvitaks defektsete uste maksumuse koos käibemaksu ja vahepeal toiminud inflatsiooniga. Mingit põhjendust selle kohta, kuidas kohus niisuguse järelduseni jõudis, otsus ei sisalda. Samuti leidis kohus, et väljavahetatud kuuele uksele andis kostja 2003. a. oktoobris kaheaastase müügigarantii tingimusel, kui hageja tagab saarepuidule nõutava niiskuse ja temperatuuri köögis, ning et vaidlusalusele köögimööblile on müügigarantii täies ulatuses lõppenud hiljemalt 2005. a. oktoobris, kuid otsusest ei nähtu, milline tähtsus on vaidluses

nendel kohtu poolt tuvastatud asjaolul, seega, millistele järeldustele on kohus tuvastatu alusel jõudnud. Rohkem faktilisi asjaolusid ja nendest tehtud järeldusi kohtuotsus ei sisalda. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole pooltevahelist vaidlust lahendanud vastavalt poolte poolt esiletoodud asjaoludele. Otsus ei ole loogiline ja selles tuvastatud asjaolud ei anna piisavat alust otsuse lõppjäreldusele. Kohtu arutluskäik ei ole otsuse põhjal jälgitav. Ringkonnakohtus ei ole võimalik otsuse kirjeldatud puudusi kõrvaldada, sest apellatsiooniastmes esmakordselt suures ulatuses tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise korral rikutaks poolte õigust otsuse peale edasi kaevata, kuna kassatsioonimenetluses ei ole tõendite hindamist ja faktiliste asjaolude tuvastamist võimalik vaidlustada. Pooled ei vaidle selle üle, et 2001. a. suvel tellis hageja kostjalt standardmoodulitest koosneva köögimööbli, mille kostja paigaldas hageja korterisse sama aasta augustis – septembris, et kostja andis mööblile üheaastase garantii, et 2002. a. juulis avastas hageja kahe ukse erineva värvitooni ja et kostja asendas need uksed sama aasta augustis, et 2003. a. veebruaris avastas hageja defektid kuuel uksel ning et 2003. a. oktoobris vahetas kostja kõik köögimööbli uksed uute vastu. Vaidlust ei ole ka selle üle, et 10. novembril 2003. a. andis kostja vahetatud ustele paigaldamise päevast kaheaastase garantii ning et selle tingimuste kohaselt tagas kostja garantii kaubale tingimusel, et köögiruumis jääb suhtelise õhuniiskuse protsent 30 – 70 piiridesse ja et ruum ei ole mõjutatud temperatuuri kõikumistest. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et 2004. a. septembris avastas hageja köögimööbli ustel uued defektid, millest teatas kostjale; kostja keeldus köögimööbli uksi vahetamast põhjendusel, et mööbli kasutustingimused ei ole vastavad. Ühel meelel on pooled ka selles, et köögimööbli karkass ja köögimööbliga üheaegselt paigaldatud köögitehnika on puudusteta. Hagi on hageja esitanud kogu köögimööbli ja –tehnika komplekti maksumuse hüvitamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on tekkinud kohustus hagejale müüdud kauba kogu või osa väärtuse hüvitamiseks. Vaidluse lahendamiseks pidi kohus otsustama, kas hageja poolt esiletoodud asjaolud vastavad mõne materiaalõigusnormi abstraktse koosseisu elementidele nii, et annavad hagi täielikuks või osaliseks rahuldamiseks aluse. Kuna hageja on hagi põhjendanud mööbli puudustega ja vaidlusaluse mööbli müügilepingu sõlmisid pooled enne VÕS-i jõustumist, siis tuleb lepingule kohaldada TsK-i müügilepingu sätteid. TsK § 250 lg. 1 kohaselt peab müüdud asja kvaliteet vastama lepingu tingimustele, lepingus juhendite puudumisel aga tavaliselt esitatavatele nõuetele. Vaidluse uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tuvastada, millistes köögimööbli kvaliteeti puudutavates tingimustes pooled lepingu sõlmimisel kokku leppisid, kas kostja on neid müügilepingu eseme kvaliteedi kohta käivaid lepingutingimusi rikkunud ning kas tegemist on lepingurikkumisega, mis annab hagejale aluse kasutada TsK §-s 251 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Muuhulgas võib tähtsust omada see, kas kostjal oli müügilepingu sõlmimisel kohustus teavitada hagejat tema poolt väljavalitud materjali omadustest. Hageja on nõude alusena muuhulgas ka esile toonud, et kostja andis 2003. a. oktoobris väljavahetatud mööbliustele garantii tähtajaga kakskümmend neli kuud ning et uste defektidest teatas ta kostjale garantiitähtajal. Kuna kostja andis garantii pärast VÕS-i jõustumist, tuleb garantiile kohaldada VÕS-i sätteid, muuhulgas VÕS §-e 155, 230 ja 231. Tuvastatavate asjaolude alusel tuleb maakohtul otsustada, kas nimetatud sätete alusel on võimalik hagi osaliselt või täielikult rahuldada. Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

Margo Klaar

Mare Merimaa

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.