Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tulenevalt hagiavaldusest sõlmisid hageja ja RU 23.03.2006 käenduslepingu, mille kohaselt RU kohustus solidaarselt UAB-ga tagama kõigi UAB kohustuste täitmise, mis tulenevad hageja ja UAB vahel 23.03.2006 sõlmitud laenulepingust. RU käenduslepingust tulenev vastutus on piiratud 250 000 euroga. Hagiavalduse kohaselt oli laenu tagastamise tähtajaks 23.06.2006. UAB on nimetatud tähtajaks tasunud üksnes pool laenusummast, s.o. 100 000 eurot ning lepingu järgi tasumisele kuuluva intressi. Tasumata on 100 000 eurot, s.o. hagi esitamise seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi 1 564 600 krooni. 26.07.2006 saatis hageja kostjatele nõudeavalduse lepinguliste kohustuste täitmiseks, milles andis kostjatele tähtaja vastamiseks kolm päeva. Kostjad ei ole nõudeavaldusele reageerinud. Hagi esitamise ajaks on UAB viivitanud laenusumma maksmisega 47 päeva ning hageja viivisenõue perioodi 24.06.2006 kuni 09.08.2006 eest moodustab 73 536,20 krooni (0,1% päevas ehk 1 564,60 krooni päevas). Lähtuvalt eeltoodust ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, § 82 lg-st 1, §-st 100, § 101 lg 1 p-dest 1 ja 6, § 108 lg-st 1, § 113lg-st 1 ja § 145 lg-st 1 palub hageja kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista lepinguline võlgnevus 1 564 600 krooni ja viivised 73 536,20 krooni, kokku summas 1 638 136,20 krooni. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis 1 564,60 krooni päevas alates 10.08.2006 kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus saatis Justiitsministeeriumi kaudu kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostjad ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjaid on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha nende kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuivõrd kohtul on alust arvata, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki, on kohus otsuses märkinud ka kirjeldava osa. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. AS i LHV (nüüd AS GILD ) ja UAB vahel 23.03.2006 sõlmitud laenulepingust ning hageja ja RU vahel 23.12.2005 sõlmitud käenduslepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt VÕS § 145 lg-le 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti

lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostjad lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele võlgnevus 1 564 600 krooni ja viivised 73 536,20 krooni, kokku summas 1 638 136,20 krooni, võttes arvesse, et RUvastutus on piiratud 3 911 650 krooniga (250 000 euroga). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuigi hageja taotleb viivise väljamõistmist alates 09.08.2006, leiab, kohus et nimetatud ajal oli viivis juba sissenõutavaks muutunud, kuid TsMS § 367 alusel saab viivist täielikult või osaliselt protsendina nõuda alates hagi esitamisest. Vastavalt TsMS §-le 367 ning AS i LHV (nüüd AS GILD ) ja UAB vahel 23.03.2006 sõlmitud laenulepingu punktile 5.2. tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista viivis 1 564,60 krooni (0,1% põhinõudelt) päevas alates 22.08.2006 kuni põhinõude (1 564 600 krooni) täitmiseni, võttes arvesse, et RU vastutus on piiratud 3 911 650 krooniga (250 000 euroga). Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.