Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. detsember 2007.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-15383
Tsiviilasi
EHhagi EL`i ja ML`i vastu 9602,47 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: EH(reg kood XXX, asukoht XXX), esindaja Mirja Sarap; Kostja I: EL (ik XXX, aadress XXX); esindaja advokaat Kristiina Lee Kostja II: ML (ik XXX, aadress XXX).
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
22. november 2007. a Hageja esindaja: Mirja Sarap Kostja I esindaja: advokaat Kristiina Lee
Hagi rahuldada osaliselt. ELi suhtes jätta hagi rahuldamata. Välja mõista ML`ilt 9602,47 krooni (üheksa tuhat kuussada kaks krooni ja 47 senti) EHkasuks. Käesolev kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele.
Menetluskulude jaotus Kõik menetluskulud jätta ML`i kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 18.12.2007.a. Hagi aluseks olevad asjaolud Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakond esitas 05.08.2005.a. EH Viru osakonnale 18.12.2005.a. vormistatud Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse nr 04259001748, millest selgub, et kannatanuks on TM, kes sai raskeid tervisekahjustusi ning nimetatud kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutab EL. TMile osutatud tervishoiuteenuste eest on haigekassa tasunud SA Põhja Eesti Regionaalhaigla poolt esitatud raviteenuste arve seeria VI nr XXX alusel 9602,47 krooni. Haigekassa vormistas kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutavale isikule ELile 15.08.2005.a. nõudeavalduse nr 3 summas 9602,47 krooni. ELi on nõudeavalduse isiklikult kätte saanud. EL nimetatud summat tähtajaks ei tasunud. Viru Ringkonnaprokuratuuri 08.12.2004.a. ja 13.12.2004.a. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrustest nr 04259001748 ELi ja MLi kohta nähtub, et Kohtuarstliku ekspertiisi eksperdi arvamuse kohaselt ei saa väita, et raske tervisekahjustus tekkis just MLi löögi tagajärjel. Eksperdi arvamuse kohaselt tervisekahjustused võisid olla tekkinud ühekordsest löögist kõva tömbi esemega vasaku kõrva piirkonda, kuid välistatud ei ole ka nende vigastuste tekkimine ühekordsel kukkumisel vasaku kõrva piirkonnaga vastu kõva tömpi eset (pinda) omaenese kasvu kõrguselt. Kuna kannatanut lõi ka EL, ei saa üheselt väita, et tervisekahjustused on tekkinud ainult ühe isiku löökide tagajärjel. Hageja palub mõista välja solidaarselt kostjatelt 9602,47 krooni ja riigilõiv 650 krooni. 12.10.2006.a. esitas hageja taotluse kaasata kostjana ML. 30.03.2007.a. määrusega kaasas kohus menetlusse kostjana MLi, kuna tema vastutab ka kindlustusjuhtumi toimumise eest. Kostja ELi vastus Kostja ei nõustu, et vastutab kindlusjuhtumi eest, kuna hagis viidatud Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt 08.12.2004.a. koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et ELi löökide tulemusel kannatanu rasket tervisekahjust ei saanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ML kohtule kirjalikult vastanud ei ole ja 22.11.2007.a. toimunud istungile ei ilmunud. Saatis kohtule digitaalallkirjastamata meili taotlusega istung edasi lükata seoses matustega. Tema poolt lubatud kirjalikku taotlust postiga saata ei ole kohtusse saabunud. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ning kostja I esindaja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled vaidlevad selle üle, kes TMile tervisekahjustusi põhjustas ja kes kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutab. Viru Ringkonnaprokuratuuri Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nr 04259001748 (tl 6-7) ELi kohta ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nr 04259001748 MLi kohta (tl 33-34) nähtub, et EL lõi TM`i ühel korral parema rusikaga vastu vasakut näopoolt, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha. Samal ajal väljus autost ML ja lõi
venna kaitseks TMile ühel korral jalaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus teele pikali. Samuti lõi ML Halliku Pizzabaari ette jõudnud TMit rusikaga näkku, mille tagajärjel TM kukkus peaga vastu kõnnitee kive selili ja kaotas teadvuse. Kohale kutsutud kiirabi toimetas kannatanu Rakvere haiglasse ja sealt edasi SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse Mustamäele. Nimetatuga on tõendamist leidnud, et mõlemad kostjad põhjustasid kannatanule tervisekahjustusi. Kuid antud vaidluses on vaja kindlaks määrata, kes kostjatest põhjustas raskeid tervisekahjustusi, mille tagajärjel kannatanu toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Viru Ringkonnaprokuratuur leidis, et ELi löökide tulemusel kannatanu rasket tervisekahjustust ei saanud. Kohus nõustub nimetatud seisukohaga, et ühekordne löök parema rusikaga vastu vasakut näopoolt ei ole niivõrd suur kahjustus, kui see, mille pani toime kostja II. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et peale nimetatud lööki oli kannatanu veel võimeline ennast püsti ajama ja jooksma taksopeatusesse. Kuid MLi rusika löögi tagajärjel TM kukkus peaga vastu kõnnitee kive selili ja kaotas teadvuse, millest võib järeldada, et tegemist oli raskema tervisekahjustusega kui see, mille põhjustas kostja I. Kohus, võttes arvesse kohtuarstlikku ekspertiisi, mis näitas, et tervisekahjustused võisid olla tekkinud ühekordsest löögist kõva tömbi esemega vasaku kõrva piirkonda, kuid välistatud ei ole ka nende vigastuste tekkimine ühekordsel kukkumisel vasaku kõrva piirkonnaga vastu kõva tömpi eset (pinda) omaenese kasvu kõrguselt, leiab kohus, et ELi suhtes tuleb jätta hagi rahuldamata ning MLilt tuleb välja mõista hageja kasuks 9602,47 krooni. Kohtule esitatud raviteenuste arvega (tl 8-9) on tõendatud, et TMile osutatud tervishoiuteenuste eest on haigekassa tasunud SA Põhja Eesti Regionaalhaigla poolt esitatud raviteenuste arve seeria VI nr XXX alusel 9602,47 krooni. Vastavalt ravikindlustuse seadus § 26 lg-le 1 on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud tuleb kanda kostja MLil kui poolel, kelle kahjuks otsus tehti.
Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.