Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas 2-06-29110

Kohtuasi

OÜ S hagi SPvastu 17 855,80 krooni põhivõla ja 3919,10 krooni viivise väljamõistmiseks Hageja: OÜ S(reg.kood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja adv. Helen Hääl Kostja: SP(reg.kood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja AN 29.10.2007

Menetlusosalised ja esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

17.12.2007

Hagi rahuldada ja välja mõista SP põhivõlg 17 855,80 (seitseteist tuhat kaheksasada viiskümmend viis) krooni ja 80 senti ja viivis 3914 (kolm tuhat üheksasada neliteist) krooni ja 58 senti OÜ S kasuks Jätta menetluskulud kostja kanda Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt tellis kostja AS-lt R 27.05.2005 kahe tellimiskirja alusel sõrmjätkuga liimkilpi. AS R valmistas kostjale 1,97m2 sõrmjätkuga liimkilpi, andis kostjale tellitud kauba üle ja esitas kaks arvet nr. 2530314, 08.08.2005 summas 9997,00 krooni, mille kostja tasus ning arve nr. 2530315, 08.08.2005 summas 17 855,80 krooni maksetähtajaga 22.08.2005, mis on kostjal maksmata. Hageja ja AS R sõlmisid 02.05.2006 nõude loovutamise lepingu nr. 1124, mille alusel loovutas AS R nõude summas 17 855,80 krooni hagejale. Kostja ei ole hagejale võlga tasunud. Kuna lepingu poolte vahel ei olnud kokkulepitud viivises, siis palub hageja kostjalt välja mõista viivis seaduses ettenähtud ulatuses alates 22.08.2005 kuni kohtuistungi toimumise päevani 29.10.2007 summas 3919,10 krooni.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, palus selle rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta.

Vastuväidete kohaselt loovutati hagejale üks arve, mille eest on tasutud ettemaksega; kaup saadeti hilinemisega ja oli puudustega, mistõttu esitas kostja hinna alandamise avalduse; kostja on kandnud kohustuse mittekohase täitmisega kahju 60 265,00 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja tellis AS-lt R sõrmjätkuga liimkilpi, et ta võttis AS-lt R valmistatud kauba vastu, et kauba maksumus oli kokku 27 852,80 krooni ning, et kauba eest oli tasutud ettemaksuna 10 000,00 krooni. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal on hageja ees põhivõlgnevus 17 852,80 krooni ja viivise võlgnevus. Kostja esitatud tõenditest - kohtuistungi protokollist ja saldoteatisest nähtuvalt võttis kostja AS-lt R vastu mittekohase täitmise ja alandas väidetavalt AS-le R makstavat hinda. Kohustuse mittekohase täitmise vastuvõtmisel on lepingupoolel VÕS § 101 lg 1 p 5 ning § 112 lg 1 alusel õigus alandada enda tasutavat hinda. Selleks tuleb teha hinna alandamise avaldus ning sellekohane tahteavaldus vastaspoolele kätte toimetada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kuna hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohustuste vahel, siis tuleb hinna alandamisel arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet. Vastavalt VÕS § 112 lg-le 1 kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Toodu väljendub valemina: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) x lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus). Kostja peab hinna alandamise avalduseks kohtule esitatud saldokinnitust nr. T-2 10.05.2006, millest nähtuvalt ei ole ta määranud kindlaks ega teatanud kauba müüjale kooskõlas VÕS § 112 lg 1 teise lausega tehtud tööde kohase ja mittekohase täitmise väärtust ega teatanud, et ta alandab kauba hinda, vaid on märkinud saldokinnitusele, et tema võlg on 0 krooni seoses hilinemise ja tellimuste mittetäitmisega. Kohus hinnates tõendit on arvamusel, et märkusest saldoteatisel ei pidanud AS R aru saama, kui hinna alandamise avaldusest ega sellest, missugune on alandatud hind. Kuna kostja ei ole järginud VÕS § 112 lg 1 sätestatut, siis asub kohus seisukohale, et seaduse nõuetele vastavat hinna alandamise avaldust ei ole tehtud, mistõttu kostjal puudub õigus hinna alandamiseks. Kohus on seisukohal, et hinna alandamine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et kostja ei ole teinud kindlaks kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet lepingu täitmise aja seisuga ega esitanud tõendeid mittekohase täitmise väärtuse kohta. Seega ei ole tema vastuväidet võimalik arvesse võtta isegi kui AS R oli lepingut rikkunud. Kohtule esitatud nõude loovutamise lepinguga nr. 1124 02.05.06 on tõendatud, et AS R loovutas hagejale kostja vastu nõude põhisummas 17 855,80 krooni koos kõrvalnõuetega, sh. õigusega nõuda viivist. Kuna kohus ei võtnud arvesse hinna alandamise vastuväidet, siis tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 17 855,80 krooni. Võlgnevuse väljamõistmisel ei oma tähtsust, kumba 08.08.2005 esitatud arvetest luges müüja tasutuks ettemaksu arvel. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva