lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-7711/6

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 14.12.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-7711/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.12.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1114
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamise aeg

Pärnu Maakohus Sirje Lahesoo 14.detsember 2007.a Paide 2-07-7711 Ahto Oolberg’i hagi Kalle Saag’ vastu võla ja viivise nõudes Hageja: Ahto Oolberg, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx Kostja: Kalle Saag, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx xxxxx 14.novembril 2007.a avalikul kohtuistungil Paides

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Kalle Saag’ilt Ahto Oolberg’i kasuks 60 000.00 (kuuskümmend tuhat) krooni põhivõlga ja 60 000.00 (kuuskümmend tuhat) krooni viivist.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-7711 kannab Kalle Saag täies ulatuses. Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Avaldus tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus 30 päeva jooksul arvates alates otsuse kättetoimetamisest esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule.

HAGEJA NÕUDED

Välja mõista Kalle Saag’ilt Ahto Oolbergi kasuks 60 000 krooni põhivõlga ja 60 000 krooni viivist.

HAGI ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

16.12.2003.a koostas kostja omakäelise Võlakirja milles kinnitas, et sai hagejalt 60 000 krooni. Võlakirjas kohustus kostja saadud rahasumma tagastama hagejale 15.aprilliks 2004.a. Samas kohustus kostja raha tagastamisega viivitamise korral maksma hagejale viivist 1% päevas. Võlakohustuses määratletud tähtajaks kostja saadud rahasummat ei tagastanud. Kostja ei ole raha, vaatamata korduvatele lubadustele ja hageja nõudmistele, tasunud käesoleva ajani.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vastuväidete kohaselt sai ta hageja käest 50 000 krooni laenu intressiga 2500 krooni kuus. Intressi maksis ta hagejale ainult 2 kuud ning saadud raha ei suutnud tasuda. 16.12.2003.a kirjutas ta omakäeliselt Võlakirja ning samal päeval võttis hageja temalt ära ka tema kasutuses olnud sõiduki. Kostja arvates võttis hageja auto võla katteks. Äravõetud auto oli registreeritud hageja nimele ning kostja oli auto kasutaja. Kostja seisukohal, et auto äravõtmise ja müümisega kolmandale isikule pole tal enam võlakirjast tulenevaid rahalisi kohustusi hageja ees.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

1.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse uus iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. VÕS § 30 lg 2 kohaselt peab kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendatud on, et 16.12.2003.a kirjutas ja allkirjastas kostja omakäeliselt Võlakirja milles kinnitas, et on Ahto Oolberg’ilt vastu võtnud 60 000 krooni laenu, et on kohustatud selle tagasi maksma 15.aprillil ning et laenu tähtaja ületamisel on ta kohustatud maksma viivist 1% päevas (tl 24). Hageja väitis ja kostja ei vaielnud vastu, et Võlakirjas märgitud tagasimakse tähtpäev oli 15.04.2004.a (tl 64). Vastupidiselt kirjalikus vastuses väidetule kinnitas kostja kohtuistungil, et kirjutas eelkirjeldatud Võlakirja ilma, et hageja oleks teda selleks sundinud ja/või teda ähvardanud (tl 59).

Tsiviilasi nr 2-07-7711 Kostja 16.12.2003.a allkirjastatud võlakiri on võlatunnistus VÕS § 30 mõttes. Võlatunnistus on kohustatud poole, st kostja, kirjalikult esitatud tunnistus võla olemasolu kohta. Kostja poolt kirjalikult 60 000 krooni võla tunnistamisega loodi iseseisev kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Seega ei oma antud juhul iseenesest tähtsust, kas poolte vahel oli varem laenulepingust tulenev võlaõiguslik suhe või mitte. Võlatunnistuse andmisega tunnistas kostja, et on saanud hagejalt 60 000 krooni raha, samuti oma kohustust nimetatud rahasumma hagejale 15.04.2004.a tagastada. Võlatunnistuse on kostja andnud vabatahtlikult ning kooskõlas seaduses sätestatud vorminõuetega, mistõttu on see kehtiv ja pooltele siduv.

2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole tasunud hagejale võlakirjas märgitud 60 000 krooni. Seega ei ole kostja täitnud endale võlakirjas võetud rahalist kohustust, st kostja on rikkunud võlasuhetest tulenevat kohustust. Asjaolu, et kostja on rikkunud kohustust, annab hagejale õigustuse nõuda temalt selle kohustuse täitmist, st 60 000 krooni tasumist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue 60 000 krooni saamiseks põhjendatud ja kohus rahuldab selle. 3 Kostja vastuväide, nagu oleks tema võlakirjast tulenev raha maksmise kohustus täidetud sõiduki Dodge Caravan äravõtmisega hageja poolt, on paljasõnaline. Hageja väidete kohaselt oli vaidlusalune sõiduk Dodge Grand Caravan tema oma ega olnud ühegi laenu tagatiseks. Ta andis auto küll teatud tingimustel (kaskokindlustuse tegemine, auto hea seisukorra tagamine) kostjale kasutada, kuid kuna kostja rikkus kokkulepitud tingimusi (jättis kindlustuse osamaksed tasumata, mistõttu kindlustus katkes ning tekitas süüliselt liiklusavarii, mistõttu hageja kui sõiduki omaniku riskikoefitsenti 1,5 korda tõsteti), võttis ta oma auto tagasi. Kostja hageja eelmärgitud väidetele vastu ei vaielnud. Vastupidi. Kostja selgitustest 16.10.2007.a kohtuistungil järeldub, et poolte vahel oli 16.12.2003.a juttu sõiduki kindlustusest, et kostja pidi hagejale näitama, et on kindlustust maksnud ning kuna ta ei leidnud mingit sellekohast dokumenti kohvrist üles, ütles hageja, et võtab bussi ära. Kuna kostjal bussi võtmeid kaasas ei olnud, sõideti tema korterisse (tl 59). 06.08.2007.a kirjalikes vastuväidetes kinnitas kostja, et vaidlusalune sõiduk oli registreeritud hageja nimele ning tema oli selle kasutaja (tl 46). Seega puuduvad asjas igasugused tõendid mis kinnitaksid, et poolte vahel olnuks kokkulepe selles, et vaidlusalune buss on kostja Võlakirjas võetud kohustuse tagatiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt lasus kostjal kohustus tõendada oma vastuväiteid. Kohus selgitas kostjale korduvalt seda kohustust ja andis talle võimalusi täiendavate tõendite esitamiseks, kuid kostja oma vastuväidet kinnitavaid tõendeid ei esitanud. Poolte ütlused annavad tunnistust hoopis sellest, et vaidlusalune sõiduk Dodge Caravan oli hageja oma, st et hageja oli vaidlusaluse sõiduki omanik. Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Seega oli hagejal vaidlusaluse sõiduki omanikuna õigus anda see kostjale kasutada, samuti võtta see kostja kasutusest tagasi. Uuritud tõendite kohaselt hageja nii ka tegi – andis teatud ajal ja tingimustel oma sõiduki kostjale kasutada ning asjaolude muutumisel (tasumata kindlustusmaksed, avarii põhjustamine) võttis selle kostjalt tagasi. Sellisel tegevusel puudub uuritud tõendite kohaselt seos kostja võlakirjast tuleneva rahalise kohustusega.
4.VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja pidi võlakirjas märgitud 60 000 krooni tasuma hagejale 15.04.2004.a. Vaidlust ei ole, et kostja seda kohustust tähtaegselt ei täitnud. Seega viivitas kostja nimetatud rahalise kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist ja seda ka võlakirjas kokkulepitud määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Kostja ei ole viivise määra, suurust ja arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja ei nõua kostjalt viivist mitte täies ulatuses, vaid üksnes põhivõla ulatuses, st summas 60 000 krooni. Hageja nõue viivise saamiseks nõutud ulatuses ei ole vastuolus seadusega, mistõttu kohus rahuldab selle.
5.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

Sirje Lahesoo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja