Tsiviilasi nr. 2-07-8449
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
13.detsember 2007.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-8449
Tsiviilasi
X AS hagi E. T. vastu hoolduslepingujärgse võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Menetlustoiming
Hageja avaldus hagist loobumiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Hageja : X AS (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : x)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja : Ene Pihu Kostja : E. T. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : x)
Juhindudes TsMS §428 lg.1 p.3, §429 ja §§463-466 ja §661, kohus määras: Lõpetada menetlus X AS hagis E. T. vastu hoolduslepingu järgse võlgnevuse, väljamõistmise nõudes, kuna hageja loobus hagist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu. Selgitused Kui asja menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
Menetluse käik 09.03.2007.a. on kohtule laekunud X AS hagi E. T. vastu, milles hageja nõuab kostjalt hooldustasu ja kommunaalmaksete võlgnevuse, summas 2 211.35 krooni ja viivise summas 157.35 krooni, väljamõistmist /tl.1-2/. Hageja taotlus 11.12.2007.a. on kohtule laekunud hageja lepingulise esindaja avaldus, milles hageja loobub kõigist nõuetest kostja vastu ja palub lõpetada asja menetlus. Taotluse motiivide kohaselt on kostja asja menetluse kestel tasunud hagejale viimase poolt hagiavalduses nõutud põhivõla summa ja hüvitanud menetluskulud; viivisenõudest hageja loobub. Hageja lepinguline esindaja kinnitab enda teadlikkust hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest /tl.29/.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus tutvunud taotluse ja selles toodud motiividega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 06.12.2007.a. toimunud kohtuistungil on kohus selgitanud pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ja kohtupraktikat samaliigilistes vaidlustes; samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustusega seonduvat menetlusõiguslikku regulatsiooni, ning teinud pooltele ettepaneku pidada läbirääkimisi õigusvaidluse kokkuleppelise lahendamise osas. Kohtuistungil on kostja avaldanud, et on nõus põhivõla tasumisega hagejale ning hageja on istungil teatanud sellisel juhul hagist loobumise avalduse kohtule esitamisest. Hageja lepinguline esindaja on hagist loobumise avalduses kinnitanud kostja poolt hageja põhinõude rahuldamist ja menetluskulude hüvitamist ning kinnitanud hageja loobumist viivisenõudest. Siit johtuvalt on kohtul piisav alus eeldada hageja nõude rahuldatust ja hagejal vaidluse kohtuliku jätkamise soovi äralangemist. Hagist loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid kohtule teadaolevalt ei esine. Seega tuleb loobumine vastu võtta. „Tsiviilkohtumenetluse seadustik“ (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.3, viitega §429 lg.1, sätestavad, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud hagist ja kohus võtab loobumise vastu. Hageja lepinguline esindaja on kinnitanud enda teadlikkust hagist loobumise ja sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt puuduvad asja menetluse lõpetamist takistavad asjaolud. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada.
A.Kaldma kohtunik 13.12.2007.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.