Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-07-44791 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud ja menetluse käik Aktsiaselts xxx (likvideerimisel) (edaspidi AS xxx) esitas Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt puudub võlgnikul alates 2002. aasta lõpust majandustegevus. Viimane majandusaasta aruanne esitati 2002. aasta kohta, millele oli lisatud ka vastav tegevusaruanne. Majandustegevus lõppes kuivõrd aktsiaselts Hansa Liising Eesti võttis võlgnikult tagasi liisinglepingu alusel seni kasutatud veokid, haagised ja sadulveokid. Juhatuse liige Urmo Alling õiendas kõik maksuvõlad ja muud võlgnevused, andes firmale tegevuseks laenu 125 000 krooni. Võlgnikule jäänud sadulveokid ja haagised on sõidukõlbmatud ja täielikult amortiseerunud. Võlgnik on küll soovinud vaidlusküsimusi võlausaldajatega kokkuleppel, kuid tulenevalt eeltoodud andmetest on võlgnik siiski maksejõuetu, kuna võlgniku varadest ei jätku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Harju Maakohtu 01.11.2007 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse tsiviilasjas nr 2-07-44791 ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Tael’i. 21.11.2007 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Äriühingu põhiliseks tegevusalaks oli riigisisene ja rahvusvaheline vedu maanteel. AS xxx (likvideerimisel) kanti ühinguna äriregistrisse 10.11.1997. Aktsiakapitali osanikuks oli äriühing xxx AS, nimetatud ettevõte ei kantud äriregistrisse ning aktsiaselts sundlõpetati avaliku teate alusel. Alates 09.11.2004 on võlgnik likvideerimisel ning likvideerijaks määrati endine juhatuse liige Urmo Alling. Võlgnikul on vara kokku väärtuses 10 000 krooni, kohustusi on võlgnikul kokku 337 270 krooni. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik tegevuse lõpetanud 2000. aastal. Maksejõuetuse põhjusena on ajutine pankrotihaldur välja toonud asjaolu, et 1999.a varastati võlgnikule kuuluvad liisitud sõidukid koos koormaga Läti Vabariigis, samuti nõuete karmistumise teenuste pakkumisel. Kehtima hakkas nõue, et autod pidid omama sertifikaate, kuid võlgnikule kuuluvale masinapargile ei olnud neid võimalik taotleda. 2000.a likvideeris võlgnik kohustused, juhatuse liige tasus oma vahendite arvelt 125 000 krooni eest kohustusi. 2004.a esitas SEB Eesti Ühispank nõude, mis ületas võlgniku vara väärtust. Samal ajal selguseid ka muud nõuded – maksuvõlg ja kohtutäituri menetluses olev Tallinna linna nõue. Võlgnik on jätnud õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse.

II Kohtuistung 21.11.2007 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. III Kohtu põhjendused

2-07-44791 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustik (edaspidi ÄS) § 301 punktid 1-3 sätestavad, et kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama: aktsiakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse; aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 306 lg 31 sätestab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 315 sätestatut.

Võlgnik AS xxx (likvideerimisel) on 25.10.2007 esitanud Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu. Võlgnik lõpetas tegevuse 2000. aastal. Põhjuseks sai asjaolu, et võlgniku majandustegevus oli rahvusvaheliste vedude osutamine. Teenuse osutamiseks liisiti tehnika. 1999. aastal varastati liistud auto koos koormaga Läti Vabariigis. Muu hulgas karmistusid nõuded teenuse pakkumisel, kuna autod pidid omama sertifikaate ning neid väljastati suhteliselt uutele autodele. Võlgniku masinapargile ei olnud võimalik sertifikaate taotleda. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

2-07-44791 majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevus lõppes sisuliselt aastal 2000. Asjas kogutud tõenditega – ajutise pankrotihalduri aruanne, järelepärimiste vastused registritest, võlgniku 2002.a majandusaasta raamatupidamise aruanne, bilanss seisuga 31.12.2000 ja 31.12.1999 – on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Vastavalt võlgniku bilansile seisuga 31.12.2000 ja 31.12.1999 ning ajutise pankrotihalduri kogutud andmetele ületavad võlgniku kohustused vara seisuga 31.12.2000, samaks ajaks on ka võlgniku omakapital muutunud negatiivseks ja ei vasta äriseadustiku § 176 sätestatud nõuetele. Võlgniku majandustegevus lõppes 2000.a. Tallinna Linnakohtu 09.11.2004 otsusega on AS BEB Eesti Ühisliising avalduse alusel algatatud AS xxx likvideerimismenetluse ja määratud likvideerija. Nimetatud asjast oleks likvideerija pidanud välja selgitama, et võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. ÄS § 306 lg 31 sätestab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab aktsiaseltsi juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. ÄS § 301 sätestab, et kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad aktsionärid võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 222 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 400 000 krooni. Võlgniku omakapital on olnud seisuga 31.12.1999 olnud – 751 936 krooni ja seisuga 31.12.2000 -174 983 krooni, seega ei ole see vastanud ÄS § 222 nõuetele ja äriühingu juhatusel oli tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 306 lg 31 kohustus esitada hiljemalt jaanuaris 2000.a pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud. Tallinna Linnakohtu otsusega on 09.11.2004 määratud äriühingu likvideerijaks Urmo Alling. Tulenevalt TsÜS § 41 lg 4 on likvideerija ülesandeks välja selgitada võlgniku vara ja kohustused. Tulenevalt TsÜS § 44 on likvideerijad kohustatud koheselt, kui ilmneb, et likvideeritava juriidilise isiku varast ei järku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, esitama pankrotiavalduse. Arvestades võlgniku 1999.a ja 2000.a majandusseisu ning asjaolu, et võlgniku tegevus oli lõppenud 2000.a, oleks likvideerija pidanud tuvastama võlgniku maksejõuetuse koheselt likvideerimismenetluse alguses ja esitama pankrotiavalduse. Nimetatut äriühingu likvideerija ei teinud, seega ei esitanud ta õigeaegselt pankrotiavaldust. Pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 25.10.2007, seega ca 3 aastat hiljem seaduses ettenähtud tähtajast. Ajutise pankrotihalduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur on teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankrotimenetlusest. Võlausaldajad ei ole teatanud, et nad soovivad tasuda AS Agrosif-Transport pankrotimenetluse kulusid. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotimenetluses ei esine vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi, siis tuleb AS xxx pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.