lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-24862/3

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 11.12.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-07-24862/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.12.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1654
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

11.detsembril 2007.a Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-07-24862

Tsiviilasi

U. P. hagi AS xxxxxxxxxxx xxxxxxx vastu saamata jäänud palga ja puhkusetasu nõudes summas 26 384 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja U.P, isikukood xxxxxxxxxx, eluk. xxxx xxx-xx, Pärnu linn Kostja AS xxxxxxxx xxxxxxx, registrikood xxxxxxxx, asuk. xxx x, Pärnu linn, lepinguline esindaja A. T.

Asja menetlemise viis

Kirjalikus menetluses Jätta rahuldamata U.P. hagi AS xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx vastu saamata jäänud palga ja puhkusetasu nõudes summas 26 384 krooni. Kõik menetluskulud jätta hageja U.P. kanda.

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Asja sisu kirjeldus Hageja nõue ja põhjendused, esitatud asjaolud, väited ja tõendid Hageja U. P. pöördus esialgselt 50 000-kroonise nõudega töövaidluskomisjoni poole (Pärnumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) töövaidlusasi nr 956/9.0802), millest kostja AS xxxxxxxxx xxxxxxxs tunnistas summat 23 616 krooni ning tasus selle töövaidluskomisjonis asja menetlemise ajal. 26 384-kroonise nõude osas jättis TVK selle rahuldamata ning hageja pöördus nimetatud nõude osas sama töövaidluse lahendamiseks kohtusse. Kohus on võtnud TVK vastava toimiku asja materjalide juurde. Hageja esitatud menetlusdokumentide (hagiavaldus tl 1-3, arvamus kostja vastuse kohta tl 21-22, seisukohad tl 49 ja 58-59, lisaks TVK-le esitatud avaldus (TVK tl 1-2)) töötas ta kostja AS Taastusravikeskus juures meditsiiniõena 07.04.1989.a sõlmitud töölepingu (TVK tl 21-24) kohaselt kuni koondamiseni 29.12.2006.a (TVK tl 57). 2006.aastal on kostja jätnud hagejale

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-24862 ületunnitöö eest tasumata 22 000 krooni, lisatasu õhtuse töö eest 169 krooni, lisatasu öise töö eest 1843 krooni, lisatasu riigipühal töötamise aja eest 468 krooni ning puhkusetasu 1904 krooni, kokku seega 26 384 krooni. Hageja palgatingimuseks oli alates 01.07.2002.a tunnipalgamäär 30 krooni (TVK tl 25), kuigi pidanuks 2006.aastal olema 39 krooni vastavalt tervishoiutöötajate palgakokkuleppele (TVK tl 17-18). Kostja maksis hagejale ületunnitöö eest tasu ühekordselt ning jättis maksmata lisatasu õhtuse ja öise töö eest ning töötamise eest riigipühal. Hageja on esitanud oma 2006.aasta töötasu arvutustabelid (TVK tl 3-6, 11) ja saadud palga, lisatasude ja puhkusetasude andmed (TVK tl 38-41). Hageja väitel ei tutvustatud temale töötamise ajal kostja juhataja poolt kinnitatud tööajatabeleid ning töötajad töötasid enda koostatud tabelite alusel (esitatud arvutis tehtuna TVK tl 13-16 ning käsitsitehtuna tl 23-27 – erinevused on tingitud hilisematest täpsustustest töötajate vahel). Reeglina olid hagejal 24-tunnised vahetused, mida kinnitab ka tööinspektori poolt sellisteks vahetusteks antud nõusoleku (vt allpool kostja vastuväited) põhjendus sõnastuses: „Osutava teenuse arvestatava kvaliteedi tagamine eeldab, et puhkajad oleksid ööpäevaringselt meditsiiniõdede järelevalve all. Töökorraldusest tulenevalt tagavad klientide eest katkematu hooldamise valveõed.“ U. P. leiab, et tööandja koostatud tabelid on tehtud tagantjärele tema teadmata ega vasta tegelikkusele. Kostja tabeleis on 16-18-tunnised töövahetused, mis pidid sellisel juhul lõppema 24.00 – 02.00 (tööpäev algas 08.00). Hagejale jääb arusaamatuks, millise vajadusega oli seotud tööaja selline pikkus. Hageja tegi vanniprotseduure väljaspool oma töövahetuse aega ja tegi seega ületunnitööd. Hageja on veendunud, et tema poolt kohtule ja töövaidluskomisjonile esitatud tööaja tabelid on õiged. Õiguslike alustena nimetab hageja töö- ja puhkeaja seaduse (TPS) § 7, palgaseaduse (PalS) § 14, 16 ja 17. Kostja vastuväited, esitatud tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidete osas Kostja AS xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kirjaliku vastuse (tl 15-17), TVK-le esitatud seisukoha (TVK tl 50-51) ning teiste menetlusdokumentide (tl 32-34 ja 53-54) kohaselt ei nõustu kostja hageja väitega ületunnitöö tegemise osas. Hageja ei ole üle kokkulepitud tööajanormi töötanud, ta töötas vahetustega summeeritud arvestuse alusel arvestusperioodiga üks kalendrikuu. Vastavalt tööinspektori 27.01.2006.a nõusolekule nr 8.08-26/1771-1 (TVK tl 88) rakendas kostja valveõdesid töövahetusse kuni 24 tundi ööpäevas, kusjuures nii pikki vahetusi rakendati vaid siis, kui oli vajalik klientide ööpäevaringne teenindamine. Sellise vajaduse otsustas med. osakonna juhataja, töösisekorra eeskirjade (TVK tl 89-100) järgi ei pidanud valveõed tagama pidevat 24-tunnist teenindamist. Katkematu meditsiiniline järelevalve ei olnud vajalik juba seetõttu, et üks valveõde töötas 0,75 töökoormusega. Viimase väite osas on hageja väitnud, et õde Irina Babinets töötas 0,75 töökoormusega omal soovil. Kostjal oli vajadus rakendada 24tunnist töövahetust seetõttu, et tööaeg algab kell 08.00, kuid vere- jm analüüsi pidi tegema enne hommikusööki ehk kell 06.30 – 07.30. Analüüse tegi eelmisest päevast töötanud medõde. Kostja on esitanud nii juhataja kinnitatud tööaja tabelid (TVK tl 64-75) kui peaõe koostatud töögraafikud (tl 35-45), mis kinnitavad kostja väiteid hageja tegeliku töötamise osas. Töösisekorra eeskirjade (kuni 20.07.2006.a kehtinud eeskirja p II. 4. ja 5. ning p IV. 1. ja 5. ning hiljem kehtinud eeskirja p 3.7., 4.1., 4.7., 5.1., 9.1. ja 9.2.) kohaselt on vahetustega töötajaile tööpäeva algus ja lõpp määratletud vahetusgraafikuga, mille kinnitab sanatooriumi peaarst järgmiseks kuuks hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Muudatustest nimetatud graafikuis on nii töötajad kui graafiku koostajad kohustatud teineteisele ette teatama. Tööajagraafikuid tutvustati hagejale vahetu ülemuse vahendusel ja need olid jooksva kuu kohta olemas valveõe kabinetis. Hageja esitatud tööaja tabelid ei ole kostja arvates usaldusväärsed, sest:

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-07-24862

1.hageja ei töötanud sellises mahus;
2.summeeritud tööaja arvestuse aluseks oli ühe kuu riiklik tööajanorm – esitatud käsitsitehtud tabeleis on mitu kuud ühel lehel;
3.esitatud tabelitel puuduvad vastutavate isikute allkirjad. Hageja väited tööajatabelite mittekoostamise ja tutvustamata jätmise kohta ei ole õiged ka seetõttu, et vahetustega töö puhul ei oleks sellisel juhul hageja teadnudki, millal tööle tulla. Seega pidi temale olema tööaeg eelnevalt teada. Lisaks on kostja arvamusel, et töögraafikus märgitud tööaja osas on töötajal võimalik esitada pretensioone selle koostamise ajal või pärast seda. TPS (kostja nimetab ekslikult TLS) § 14 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust. Kostja leiab, et töötaja ei saa tugineda hilisematele omatehtud töötundide arvestusele, sest see tekitaks soodsa olukorra töötajate omavoliks ja võimaluse rikastuda tööandja arvel. Kostja ei nõustu hageja arvutustega lisatasude (öine, õhtune ja riigipühal töötamine ning puhkusetasu suurenemine) suurendamiseks seetõttu, et põhipalk suurenes kollektiivlepingu tõttu. Lisatasu on põhipalgale lisaks tasutav summa, mida makstakse PalS § 2 lg 4 alusel ning see saab olla kas kokkuleppeline või tööandja ühepoolsele otsusele tuginev. Palga suurenemine lisatasu määra ei tõsta. Kostja arvutab töötasu arvutiprogrammiga Taavi Palk ning selles kasutatavate tasuliikide aluseks on kostja 10.01.2005.a korraldus (TVK tl 76). Kostja on esitanud hageja 2006.a palgatõendi (TVK tl 77) ning arvestused selle kohta, kuidas hageja töötasud, puhkusetasud ja lisatasud ümber arvutati ja saadi summad, mille osas TVKle esitatud nõue osaliselt tunnustati (TVK tl 79, 84-87). Kohaldatavad õigusaktid, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused TPS § 7 lg 1 kohaselt on ületunnitööks töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Antud asjas puudub vaidlus selles, et hageja töötas kostja juures valveõena alates 07.04.1989.a summeeritud tööaja arvestusega ja tema kuu tööajanormiks oli riiklik tööajanorm vastavalt TPS § 4 lg 2 ja § 14 lg 3. Ühte kuud kasutati arvestusperioodina. Töösisekorra eeskirjade kohaselt (07.03.1994 kehtestatud eeskirja p II. 4. ja 14.07.2006.a kehtestatud eeskirja p 3.3., mida täiendab tööinspektori nõusolek kuni 24-tunnisteks vahetusteks valveõdedele) pidi täpsem tööaeg olema sätestatud töötamise ajakavas/vahetusgraafikutes. TPS § 14 lg 5 sätestab, et tööaja summeeritud arvestuse korral on tööandja kohustatud koostama tööajakava kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta ning tegema selle töötajatele teatavaks hiljemalt viis päeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust. Käesolevas asjas on esitatud neli erinevat tööaega käsitlevat dokumenti – hageja on esitanud käsitsitehtud ning arvutis trükitud tööajatabelid ning kostja oma töötabelid ja töögraafikud. Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et kostja töötabelites ja töögraafikutes ei ole hageja tööaja suhtes erinevusi, millest saab teha järelduse, et hageja töötas vastavalt töögraafikule ja seega ei teinud ületunnitööd TPS § 7 lg 1 mõttes. Hageja enda esitatud tabelites on aga erinevused (nt mai, juuni ja augusti vanniprotseduurid) ning hageja on kogu 2006.aasta vältel tabelite kohaselt teinud üksnes 24-tunniseid tööpäevi. Kohus ei nõustu hageja väitega, et 24tunnised tööpäevad olid reegliks lähtuvalt tööinspektori antud nõusolekust sellise tööaja kohaldamiseks – nimetatud nõusoleku kohaselt olid ööpäevased vahetused vaid eelduseks taastusravi ja puhkamise kvaliteetsele teenusele. Mingil juhul ei olnud nad kostjale kohustuslikud ja lähtuda tuli ikkagi konkreetsest vajadusest. Nimetatud hageja väited ei lükka ümber allpool tuvastatud tegelikke tööaegu. TPS § 14 lg 1 kohaselt peab tööaja arvestust pidama tööandja ning seega saab tööaja arvestuse aluseks olla vaid tööandja koostatud dokument. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et kui hagejale ei oleks töösisekorra eeskirjade kohaselt töögraafikuid tutvustatud, ei oleks ta teadnud ka õigel päeval tööle tulla.

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-07-24862 Samuti oleks töötaja pidanud tööaja arvestuse ekslikkuse puhul sellest tööandjat või tööinspektori koheselt informeerima, mida ta aga ei teinud. Kohus leiab, et arvestades TPS § 14 lõikes 1 tööandjale pandud kohustust, ei ole pelgalt töötajate koostatud tööajatabelitega võimalik tagantjärele oma tööaja osas parandusi teha ja täiendavat tasu nõuda. Tööandja kohustusele töögraafikuid koostada vastandub töötaja õigus nendega tutvuda (muul viisil ei saakski ju töötaja teada oma tööajast) ning töötaja peaks valearvestuse ilmnemisel sellele mõistliku aja jooksul reageerima. Kuna töötaja töölepingu kehtivuse ajal midagi sellist ette ei võtnud, ei saa kohus lugeda tõendatuks ka hageja väiteid tegeliku tööaja osas ning jätab kõrvale tema esitatud tööaja tabelid. Seega ei saa arvestada ka ületunnitöid vannide tegemise näol, sest nendest on enamik märgitud tehtuna väljaspool töögraafikut just hageja tabelites. Pealegi on vannide tegemise eest tasutud hagejale lisatasu 28 krooni tunnis (hageja on ise esitanud TVK-le temale Lisatasu 1 all tasutu kohta arvestuse (TVK tl 4-5)), nimetatud lisatasu liik on vastavalt kostja korraldusele nr 1 10.01.2005.a (TVK tl 76) just täiendavate tööülesannete täitmise eest makstu. Ka hageja muud nõuded (lisatasud õhtuse töö eest, öise töö eest, riigipühal töötamise aja eest ning puhkusetasu) seonduvad otseselt hageja ja kostja esitatud tööajatabelite erinevustega. Kohus on seda kontrollinud. Hageja nõuded suuremate lisatasude ja puhkusetasu osas tuginevad väitele, et ta on rohkem töötanud kui kostja seda oma tööaja tabelites kajastab (ehk selliselt nagu tema ise seda väidab). Kuna kohus juba ülaltoodud põhjustel võttis tegeliku tööaja arvestuse aluseks kostja koostatu, siis ei saa ka nimetatud nõudeid rahuldada. Hageja ei ole väitnud, et kostja poolt tehtud ümberarvutused oleks aritmeetiliselt valed, vaid et tehete aluseks olevad töötunnid on ebaõiged. Eelnevast tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 162 lg 1 jätta hageja kanda.

Toomas Talviste Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja