Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

üldkoosoleku 06.02.2002.a.otsusega on 1) hageja võetud korteriühistu liikmeks alates 1999.a. veebruarikuust. Üldkoosoleku otsus ei ole õige, sest korteriomanik on korteriühistu liige ühistu moodustamisest ja seega on hageja ühistu liige alates 1996.a. Otsuse alusena on viidatud ka kohtuotsusele, kuid mingit kohtuotsust sellest ajast pooltevahelises vaidluses ei ole; 2) hageja on tekitanud kostjale kahju sellega, et on põhjustanud mitmeid kohtuvaidlusi, mis on kostjale toonud kaasa kohtukulude hüvitamise tsiviilasjas 2-454 summas 1 850 krooni. Selline järeldus ei ole õige, sest Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus pöördude kohtusse oma rikutud õiguste või vabaduse kaitseks; 3) kostja kohtukulude hüvitamine on pandud hagejale, mis ei ole seaduslik; 4) hagejat kohustati teistkordselt tasuma ühistu liikmemaks selletõttu, et hagejal ei olnud säilinud juba 1996.a. toimunud tasumise kohta vastavat dokumenti. See otsus ei ole õige; 5) hagejat kohustati tasuma kostjale võlgnevus seisuga 01.01.2002.a. summas 2 980 krooni ja 90 senti, kuigi mingit võlgnevust hagejal kostja ees ei ole; 6) otsuse protokollis on hageja suhtes kasutatud väljendeid, mille kohaselt on hageja vääritu ja kuulujuttude sepitseja, intriigitseja isiklikes huvides. Selline tekstiline väljendus riivab hageja kui spetsialisti, kodaniku ja ühistu liikme au ning head nime, mis on vastuolus hageja põhiseadusliku õigusega. Hagi on esitatud KÜS § 13 lg. 3, TsÜS §-de 23, 44, Põhiseaduse §-de 15, 17, 25 alusel. 26.07.2007.a. teatas hageja kohtule, et kostja on vabatahtlikult loobunud rahalistest nõuetest hageja vastu, mistõttu hageja loobub oma hagiavalduse p.-s 1 esitatud nõudest. 22.10.2007.a. kohtule saabunud täpsustatud hagiavalduse kohaselt hageja palub tühistada KÜ Tiimani 7 üldkoosoleku 06.02.2002.a. otsus selle vaidlustatud osas ja mõista kostjalt hageja kasuks ja moraalse kahju hüvitamiseks välja 9 999 krooni. Hageja selgitab, et 06.02.2002.a. korteriühistu üldkoosoleku protokollis on kirjas, et „D tõmbas jälle korteriühistu kohtuvaidlusse ühel eesmärgil –tekitada materiaalne kahju“. Samas protokollis on korteriühistu arvamus „S.D vääritust ja intrigantlikust käitumisest, kes kavatseb jätkata kaebuste kirjutamist ning tõmmata ühistu uutesse kuludesse“. II. Kostja Kostja kirjalik vastus. vastus. Kostja kohtule 19.11.2007.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja selgitab, et 06.02.2002.a. ei võetud hageja suhtes vastu mingit otsust. Koosoleku käigus arutati S.D avaldust, esinesid ühistu liikmed, kelle sõnavõtud ja repliigid on kantud protokolli. Kuna hageja neid väljendusi ei ole vaidlustanud, tuleb menetlus asjas lõpetada TsMS § 423 lg. 2 p. 1 alusel ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kui hageja leiab, et keegi on tema õigusi rikkunud, siis tuleb tal nõue esitada selle isiku vastu. KÜ Tiimani 7 ei ole õige kostja. Ühtlasi teatab kostja, et ajavahemikul 1999.a. – 2003.a. on hageja esitanud kostja vastu 5-6 hagi, mis põhiliselt on lahendatud hageja kahjuks. III. Asja kohtulik arutelu. Hageja kohtuistungil loobub neist nõuetest, mis olid esitatud rahalises mõttes. Nõue on tunnistada ebaseaduslikuks protokolliline otsus protokolli lk. 4 lõpus viimane lõik, mis algab sõnadega- et D on uuesti jne. See on resolutiivne otsus ja oli ühehäälselt vastu võetud. Kui see on kirjas otsusena ja seda tühistatud ei ole, siis see otsus toimib ka praegu. See otsus on solvav, sest kostjale pole kahju tekitatud ega ole kostjat kuhugi tõmmatud. Teine nõue on moraalse kahju nõue summas 9 999 krooni. Moraalne kahju seisneb selles, et selle otsusega on süüdistatud hagejat kahju tekitamises. Protokoll on dokument ja selles protokollis on antud hinnang hageja isikule. Üldkoosoleku protokolli lehel 6 on kirjas mingid repliigid, mis on valed ja on välja mõeldud. On kirjutatud, et S.D on ebaväärikas inimene ja tühjade juttude punuja, kes tülitseb väikeste probleemide osas. Ei ole nimetatud inimest, kes seda väitis. Hageja viibis ise sellel koosolekul, kuid keegi midagi sellist tema kohta ei rääkinud. Koosolek protokollitakse, kui koosolek toimub, nüüd on aga protokoll sellises variandis koostatud. Järelikult on kirja pandud juhatuse arvamus hageja kohta. Hageja seletab, et on õige, et on kohut käidud, sest alates ajast, kui ühistu 1996.a. tekkis, tekkisid mitte head suhted ka selle juhatusega. Hageja ütleb, et juhatusel ei olnud algusaastatel küllaldaselt kogemusi, ei osatud

õiguslikult õigesti tegutseda, mistõttu tema algselt osutas juhatusele oma tegevusega abi. Juhatus oli aga ambitsioonikas ja kuna arvamused ei läinud alati kokku, hakkasid juhatusega tekkima vastuolud ning tekkisid ka kohtuvaidlused. Hageja leiab, et vaidlustatav otsus ei ole seaduspärane. Hageja ei ole korteriühistule materiaalset kahju tekitanud, ebaväärikalt käitunud ega tegelnud tühjade juttude levitamisega. Hageja õigus ja kohustus oligi enese kaitseks esitada hagi kohtusse. Koosoleku protokolli ja otsusega on rikutud hageja heaolu, au, head nime ja on kõigutatud reputatsiooni, mis annab tunda ka edasises töös. See, et hageja on ebaaus ja muud asjaolud on kirjas protokolli lk. 6. Protokoll on samuti dokumendiks. Otsus oli välja pandud teadetetahvlile ja sai teatavaks kõigile ühistu liikmetele, keda teadaolevalt on üle 250ne. Naabrid hakkasid halvemini suhtlema, mistõttu alates 2002.a. sügisest oli hageja seoses sellega sunnitud asuma senisest korterist elama mujale. Suusõnaliselt ja kirjalikult on meelde tuletatud, et “olete ju jurist, advokaat, endine kohtunik, et kuidas te nii käituda saate, et me kaebame teid kohtusse või advokaatide kolleegiumile”. Selline hinnang alandab hagejat ja on tekitanud hingeliselt kahju. Oluline on need kirjutised tühistada, sest tegelikult neid väljaütlemisi koosolekul ei toimunud, need on kirja pandud hiljem juhatuse otsuse loomingulise tegevuse tagajärjel, et häbistada hageja head nime. Hageja palub tunnistada ebaõigeks ühistu koosolekul vastu võetud otsus, et S.D on kohtuvaidlusesse tõmmanud ühistu, eesmärgil tekitada korteriühistule materiaalset kahju, ja kostjalt välja mõista moraalse kahju katteks 9 999 krooni, mis on täiesti normaalne ja vastuvõetav summa ja seda on ühistu võimeline ka välja maksma. Hageja kinnitab, et hagisid on kohtusse esitanud nii tema kui ka kostja. Otsuseid on langetatud nii hageja kui ka kostja kasuks ja kohtukulusid on kandnud mõlemad pooled. Hageja lisab, et praegune kostja esimees on olnud viis aastat juhatuses, läbisaamine on hea, mingeid solvanguid enam ei ole olnud. Rahumeelselt ei ole saanud asja lahendada selletõttu, et juhatuse teised liikmed seda teha ei luba. Hageja selgitab kostja esindajale, et ta tõepoolest ei soovi ümber lükata protokollis olevaid väiteid, sest neid pole avaldatud ajalehes. Hageja toetub TsÜS §-le 23, 172, PS §-dele 15, 17, 25 ja 45 sätestatule, palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja ka hageja kohtukulud. Kostja lepinguline lepinguline esindaja A.G selgitab, et korteriühistu raamatupidamise andmeil on seoses S.D kohtuhagidega alates 1999.a. kuni 2002.a. kohtukulusid tehtud summas 8 502 krooni ja 20 senti, mis on riigilõivu tasumised ja õigusabi eest. S.D on korduvalt kohtusse pöördunud ja siis neist nõudeist ka loobunud, seda viimati tsiviilasjas nr. 2-02-214. Mingid otsused on tehtud ühistu kasuks, osa hageja kasuks. Kahju on tekkinud hageja nõuetega seoses. See, et hageja on kaasanud 47 omanikku korterivaidlusesse, peaks panema hagejat mõtlema ja tekitama piinlikkust. Kostja esindaja leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele, sest hagi ei ole esitatud eneseväärikuse solvamise kindlaksmääramiseks. Hageja nõuab, et ühistu tühistaks oma otsuse, aga mingit otsust selle protokolli alusel ei langetatud. Vaidlustatav kanne protokolli lehel 4 on päevakorrapunkti “Muu” all ja on vaid fakti konstateering, et hageja jälle kaasab ühistu kohtuvaidlustesse. Hagi puudutab protokolli lehel 4 olevat teksti, aga seda ei saa pidada otsuseks. Kanne, mida hageja vaidlustab, ei ole kohustuseks kellelegi, seda kannet ei saa keegi täita. Seda otsust ei olegi võimalik täita. See ei too kellelegi kaasa õiguslikke kohustusi, ka hagejale mitte. Sellega seoses ei saa seda kannet vaidlustada. Keegi ei ole seda otsust kuhugi üles riputanud. Protokolli lehel 6 ei ole olemas otsust, mida kaevata. Hageja ise kinnitab, et otsust ei ole. Sellel koosolekul, kus hageja ise osales, võeti kõik otsused vastu ühehäälselt. On loogiline, et hageja ise ei saanud hääletada selle otsuse poolt, järelikult üldkoosolekul hageja isiku osas mingit otsust vastu ei võetud. Ei ole ka sellist hagi, kus hageja oleks vaidlustanud just protokollis märgitut, isegi mitte selles osas, et oleks väljatoodud nõudena, et väited protokollis tühistada. Hageja ei ole soovinud protokollis olevaid andmeid ümber lükata, vaid soovib otsust tühistada. See lähtub VÕS §-st 1047. Siis oli käibel ka TsÜS. Hageja ühtegi õiguslikku alust ei ole esitanud. Hageja isiku kohta on avaldanud arvamusi koosolekust osavõtjad. Korteriühistu ei saa kanda vastutust oma liikmete arvamuste ja väljaütlemiste eest. Kuna iga osapool peab oma nõudeid tõendama, siis on kostja arvamusel, et hageja ei ole tõendanud, et kanne protokolli lehel 4- 5 oleks seadusevastane. Esindaja palub

jätta hagi rahuldamata ja mõista hagejalt välja kostja kohtukulud. Kostja seaduslik esindaja L.T ütleb, et kostja ei ole nõus maksma hagejale 10 000 krooni. Esindaja selgitab, et teda valiti sel koosolekul esimeheks ja tema oli ka sel koosolekul protokollija, aga ta protokollijana polnud täiel määral kompetentne ega osanud protokolli õieti koostada. Esindaja arvab, et asi oligi tema ebakompetentsuses, ja palub vabandust, kui ta on midagi valesti kirja pannud, aga olukord koosolekul oli siis selline, et inimesed kohtadelt karjusid, oli lärm ja selles lärmis oli raske midagi kirja panna. Keegi S. D ’t ei solvanud, T tõusis püsti ja väljendas oma arvamust S.D kohta. Protokolli lehel 5 on selline väljendusviis, et vastu võetud ühehäälselt. See on ehk eksitav, peaks olema, et ühehäälset võetud teadmiseks. Koosoleku otsust välja kuskile ei riputatud. Ehk peab hageja silmas mingit teist protokolli. Aega on möödunud viis aastat, kõik, mis on toimunud, on unustatud. Vaidlused olid just endise juhatuse esimehe ja S.D vahel. On olnud mitu asja kohtus ja mitu asja on ka rahumeelselt lahendatud. Rahalised nõuded on rahumeelselt lahendatud. Hagejaga on ühine keel leitud ja koos küsimusi lahendatud, hageja on viimasel viiel aastal osutanud ühistule õigusabi, aga ühistu liikmed ei ole nõus andma nõusolekut 10 000 krooni maksmiseks. IV. Kohtuotsuse põhjendused. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnaud toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, tuvastas, et hageja on 30.04.2002.a. kohtule saabunud hagiavalduses esitanud nõude tunnistada ebaseaduslikuks Korteriühistu Tiimani 7 06.02.2002.a. protokolliline otsus selle vaidlustatud osas ning välja mõista kostjalt hageja kasuks ja moraalse kahju katteks 9 999 krooni. Asja kohtuliku menetluse kestel on hageja nõudeid põhistavatest asjaoludest osaliselt loobunud ja on selleks 22.10.2007.a. esitanud täpsustatud hagiavalduse, mille kohaselt hageja esimene nõue on tunnistada ebaseaduslikuks Korteriühistu Tiimani 7 06.02.2002.a. protokolliline otsus protokolli lehel 4 sõnastuses „S.D uuesti tõmbab korteriühistu kohtuvaidlustesse ühel eesmärgil, tekitada materiaalset kahju.“ Teine nõue on mõista kostjalt hageja kasuks välja moraalse kahju katteks 9 999 krooni. Hinnates vaidlustatud 06.02.2002.a. üldkoosoleku protokolli ja selles sisalduvaid otsuseid, selgub, et koosolekul II päevakorrapunkti all arutati S.D avaldust, mis koosnes neljast punktist ja iga punkti kohta on olemas ka otsus. Hageja vaidlustab otsust, mis on protokolli lehel 4 märgitud avalduse II punkti kohta. Viidatud punkti II all on omakorda kolm otsustust, mis kõik on eraldi ühehäälselt vastu võetud ja on järgmised: 1) panna kohtukulud tsiviilasjas 2-454/1 S.D kanda ja jätta S.D avaldus veemõõturite võlgnevuse mahakandmise kohta rahuldamata, 2) S.D on uuesti tõmmanud korteriühistu kohtumenetlusse ühe eesmärgiga, põhjustada materiaalset kahju, 3) kinnitada juhatuse 24.12.1997.a. otsus nr. 13 panna korteri nr. 58 kohta peetud kirjavahetuse ja postikulud korteriomaniku kanda. Neist otsustustest tulenevalt ei ole kohtu arvates õige kostja seadusliku esindaja väide, nagu oleks protokollimisel eksitud ning et peaks kirjas olema ”teadmiseks võetud”, sest just protokolli p. III osas ongi otsustatud ” ühehäälselt teadmiseks võtta”. Järelikult oli võimalus ka eelneva punkti osas otsutada midagi teadmiseks võtta, kui see nii oleks olnud. Protokolli vormistamise eesmärk ongi kajastada tegelikkuses toimunut, mistõttu ei saa protollija ise teha valikuid, mida ta protollib või millal ta protokollimise lõpetab. Seda, et protokoll oleks vormistatud millalgi hiljem ja juhatuse poolt tehtud suvaliste lisandustega, hageja ei tõendanud. Tõendamata jäi hageja väide, et otsus oli välja pandud teadete tahvlile. Kohus on seisukohal, et hageja vaidlustatud üldkoosoleku otsus viidatud punkti II osas on mõistetav otsusena ja ebaseaduslik tervikuna. Kuna hageja taotleb otsuse kehtetuks tunnistamist vaid ühe otsustuse osas, siis lähtub kohus asjaolude hindamisel hageja nõudest ehk otsuse II alaotsusest 2, mille kohaselt otsustati ühehäälselt, et S.D uuesti tõmbab korteriühistu kohtuvaidlustesse eesmärgiga tekitada materiaalset kahju. Õige ei ole kostja

volitatud esindaja väide nagu poleks otsust olemas selletõttu, et see pole täidetav või et see ei tekita kellelegi õiguslikke tagajärgi. Kohtu arvates on otsene õiguslik tagajärg juba protokollis sama punkti all tehtud kolmas otsus, millega kinnitatakse mitu aastat vana juhatuse otsus postikulude panemiseks hagejale, samuti hilisemalt protokollitud sõnavõtud. Hagi esitamise aegu kehtinud TsMS § 91 lg. 1 sätestas, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Analoogne säte sisaldub ka kehtiva TsMS §-s 230, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja viidatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. PS § 149 kohaselt kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra sätestab seadus. Hagi esitamise ajal kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seaduse § 4 järgi on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Hageja on kasutanud oma seadusest tulenevat õigust ja on hagi esitanud korteriühistu liikmena korteriühistu vastu. Liikmelisust korteriühistus reguleeris ja reguleerib KÜS § 5, mille alusel on korteriühistu liikmeks kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud samas seaduses sätestatud korras. Kui korteriühistu põhikirjas sätestatu on vastuolus korteriühistuseaduses sätestatuga, siis tuleb juhinduda viimasest. Üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud KÜS § 13 lg. 3 kohaselt korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Hageja on esitanud üldkoosoleku otsuse tühistamise nõude ja see on kooskõlas viidatud sättega. Järelikult sellest seadusesättest tulenevalt on põhjendamatu kostja volitatud esindaja väide, et hageja oleks pidanud taotlema andmete ümberlükkamist. Kostja esindaja viidatud VÕS § 1047 ei asjas kohaldatav ei ole, kuna toimunu ajal VÕS ei kehtinud. Tsiviilasjades on menetlusosalisteks pooled, mis tähendab, et kui mis tahes pooltevahelises tsiviilvaidluses on üheks pooleks hageja, siis on teiseks pooleks kostja. Kehtinud TsMS § 72 lg. 3 järgi on kostja isik, kelle vastu hagi on esitatud, ning § 68 kehtestas, et protsessiosaline on kohustatud kasutama oma protsessiõigusi heauskselt. Järelikult on korteriühistu üldkoosoleku otsus hageja kui menetlusosalise arvustamine üldkoosoleku otsusega vastuolus kehtinud TsMS viidatud sätteiga ning samuti TsÜS § 108 lg. 1, mille kohaselt tuleb tsiviilõiguse teostamisel ja tsiviilkohustuse täitmisel toimida heas usus. See tähendab, et pooled, tunnetades oma õigusi ja kohustusi, täidavad neid vabatahtlikult. Sama seaduse § 112 kohaselt tsiviilõigusi kaitstakse kohtus või vahekohtus. Hageja on seda teinud. Kuna poolte seletusest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et pooled on kohtusse pöördunud ka muude nõuetega, kui käesolevas asjas, ei ole põhjendatud ega asjakohased kostja volitatud esindaja viited kohtuasjade numbritele, nende arvule ja lahendile. Üldkoosoleku vaidlustatud otsusest ei nähtu hagejale süüks pandava materiaalse kahju määratlust. Üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud TSK § 448 alusel materiaalse kahju tuvastamine eeldab nelja tingimuse olemasolu: kannatanul peab olema tekkinud kahju, tekkinud kahju ja kahjutekitanu teo vahel peab olema põhjuslik seos, kahjutekitanu tegu peab olema õigusvastane ja kahjutekitanu peab olema kahju tekitamises süüdi. Ühegi neist puudumisel nõuet rahuldada ei saa. Viidatud asjaolusid üldkoosoleku otsusest ei nähtu. Hageja ei ole kostjale materiaalset kahju tekitanud. Tsiviilasjades tehtud kohtukulud ei saa olla käsitletavad materiaalse kahjuna TSK § 448 tähenduses, sest nende hüvitamine toimub tsiviilmenetlusõigusest lähtuvalt iga konkreetse asja lahendamisel. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS 8. peatükk sätestas kohtukuludega seonduva, sealhulgas § 60 kohtukulude jaotamise, § 61 õigusabi eest tasumise, § 62 kohtukulude jaotamise hagist loobumise ja poolte kokkuleppe korral ning § 63 kohtukulude hüvitamise pooltele. Iga kohtuasja osas langetab otsuse kohus ja lahendab sealjuures ka kohtukulude nõuded, kui neid on. Järelikult on mis tahes tsiviilasjas tehtud kohtukulu käsitlemine materiaalse kahjuna ja kohtukulu eraldi tagantjärele panemine korteriühistu liikmele korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusega

vastuolus seadusega. Kehtinud TsÜS § 172 lg. 2 kohaselt isikule tekitatud moraalne kahju kuulus kahju tekitanu poolt hüvitamisele. Kahju tekitanu vabaneb moraalse kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Sama paragrahvi lg. 3 ja 4 kohaselt juhul, kui isiklikke õigusi on rikutud, otsustab kohus asjaolude kohaselt, kas sellega on tekitatud moraalset kahju ja hüvituse suuruse määramisel arvestab tekitatud moraalse kahju ulatust ja iseloomu ning kahju tekitanu süü astet. Isiklike õiguste kaitse on sätestatud TsÜS II peatüki

esitada. Lähtudes tuvastatust rahuldab kohus hagi osaliselt ja tühistab Korteriühistu Tiimani 7 üldkoosoleku 06.02.2002.a. protokollilise otsuse protolli lehel 4-5 sõnastuses “S.D uuesti tõmbab korteriühistu kohtuvaidlustesse ühel eesmärgil, tekitada materiaalset kahju.” Moraalse kahju hüvitamise nõudes jätab kohus hagi rahuldamata tervikuna. 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jätab kohus kohtukulud poolte endi kanda. Kohus juhindus KÜS § 5, TsÜS §-de 108, 112, TSK § 448, PS § 15, TsMSRakS § 3, TsMS §-de 230, 441-442, 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 14.jaanuaril 2008.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.