Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

X arvelduskontole nr.xxxxxxxxxxxx Hansapangas.

nr.2-07-14292,

seoses

Tagastada AS-le X viimase poolt hagi esitamisel (dok.nr.xxx; 02.04.2007.a.) tasutud riigilõivust pool summat, s.o. kaheksa tuhat seitsesada viiskümmend (8 750) krooni. Määrus saata pärast selle jõustumist täitmiseks Eesti Raamatupidamiskeskusele ja teadmiseks Rahandusministeeriumile.

Kohtute

Edasikaebamise kord Määruse peale võib ühe (1) päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest (11.12.2007.a.) esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD

Menetluse käik 17.04.2007.a. on Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale laekunud AS X hagi A. V. vastu, milles hageja nõuab 01.06.2004.a. sõlmitud laenulepingu alusel kostjalt laenu (220 000 EEK), intresside (46 200 EEK), viivise (73 800 EEK) ja leppetrahvi (110 000 EEK); kogusummas 450 000 krooni, väljamõistmist /tl.4-5/. 11.12.2007.a. toimunud kohtuistungil selgitas kohus pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning kohtupraktikat samalaadsetes õigusvaidlustes, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Poolte taotlus 11.12.2007.a. toimunud kohtuistungil avaldavad pooled, et soovivad õigusvaidlust lahendada kompromissiga. Poolte poolt kirjalikult esitatud ja selle täiendustena kohtuistungi protokolli kantud kompromissilepingu tingimuste kohaselt on pooled kokku leppinud hageja poolt nõutavas ja kostja poolt hagejale makstavas hüvitussumas (296 200 krooni) ning selle tasumise tingimustes ja tähtajas (kompromissilepingu lisana vormistatud maksegraafiku alusel hiljemalt 10.01.2010.a.). Hageja kinnitab, et loobub hagiavalduses toodud nõudest osas, mis ületab kokkuleppes fikseeritud summat. Pooled avaldavad, et kompromissilepingu realiseerumise korral ei soovi nad enda menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt, vaid poolte poolt kantud võimalikud menetluskulud jäävad poole enda kanda. Kohus selgitab pooltele kokkuleppe kinnitamise ja sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas, kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Ühtlasi paluvad poolt lühendada apellatsioonitähtaega 1 päevani, arvates kohtulahendi avalikult teatavakstegemisest.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kokkuleppe sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Asja menetluses on pooled möönnud vastaspoole seisukohtade osalise põhjendatuse võimalikkust. Asja menetluses on pooled avaldanud ka oma hinnangud vaidlusaluse õigussuhte osas. Kohus on kohtuistungil (11.12.2007.a.) selgitanud vaidlusalust õigussuhet regulaarivad materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat samaliigilistes vaidlustes, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Pooled on kohtuistungil kohtule avaldanud, et soovivad vaidlust lahendada kokkuleppe teel, taotledes selle vormistamiseks vaheaega ning esitades kohtule kirjaliku kompromissilepingu ning taotlenud kanda kompromissilepingu täiendavad tingimused kohtuistungi protokolli. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kohtule kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kokkuleppe sisulisi tingimusi. “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on kohtuistungil selgitanud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. TsMS §632 lg.2 annab pooltele õiguse taotleda apellatsioonitähtaja lühendamist või pikendamist. Kompromissi sõlmimisel on pooled kohtule avaldanud, et soovivad lühendada apellatsioonitähtaega 1 päevani. Seega määrab kohus kohtulahendi peale esitatava kaebe tähtajaks 1 päeva arvates lahendi avalikult teatavaks tegemisest (11.12.2007.a.). TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 17 500 krooni /tl.3/. Seega tuleb hagejale tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o. 8 750 krooni.

A.Kaldma kohtunik 11.12.2007.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.