Viru Maakohus
Geete Lahi Kohtunik Otsuse teatavaks tegemise aeg 10. detsember 2007.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei ja koht Tsiviilasja number
2-04-1640 (kuni 01.01.2006.a nr 2-1297/04)
Tsiviilasi
V K hagi AS Grekond (pankrotis) vastu maksmata jäänud töötasu väljamõistmise ja töötasu kinnipidamise eest viivise nõudes
Menetlusosalised
Hageja V K xxx Kostja Aktsiaselts Grekond xxx Kostja seaduslik esindaja pankrotihaldur V K, esindaja J T xxx
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
20.11.2007.a. Hageja V K Kostja lepinguline esindaja J T
Resolutsioon
Hagi jätta rahuldamata.
lepinguline
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 10. detsembril 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohtule 19.11.2004.a esitatud hagiavalduse (tl 1-2) kohaselt 09.05.2000.a hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping nr 81/N, mille alusel hageja asus tööle konservitsehhi rekonstrueerimise juhatajana kuupalgaga 5000 krooni kuus. 2004. aasta märtsis sai hageja viimase palga (2004. aasta veebruari eest). Kostja 29.07.2004.a tagastas hagejale tööraamatu ning vastavalt tööraamatu kandele ei ole kostja ja hageja vahel töölepingut lõpetatud. Hageja töötab käesoleva ajani palka saamata. Seega käesoleval ajal kostja võlgnevus hageja ees on 8 kuu eest (alates 01.03.2004.a kuni 01.11.2004.a), so 40000 krooni (8 kuud * 5000 krooni). Vastavalt palgaseaduse § 35 palga maksmisega viivitamise eest kostja peab maksma 0,5% maksmisele kuulunud palgast. Hageja esindaja päringule vastas kostja 22.09.2004.a, et kostja on lõpetanud oma tegevuse 01.07.2003.a. Kuid hageja töötab käesolevani ajani. Maksuameti andmetel ei ole kostja maksnud makse alates 2003.a. novembrist. Pankrotiseaduse § 22 lg 1 sätestab, et halduril on õigus võlgniku kohustusi täita või loobuda võlgniku kohustuste täitmisest õigustatud isiku suhtes, kui seadusest ei tulene teisiti. See säte annab haldurile õiguse täita ka võlgniku või tööandja kohustusi töölepingu poolena. Kuna pankrotihaldur tööandja ainsa seadusliku esindajana, siis tööandja pankrotihalduri näol pidi maksma töötasu igakuiselt vastavalt töölepingu tingimustele ja töötaja pidi täitma kõiki töökohustusi. Hageja palub välja mõista kostjalt maksmata jäänud töötasu 40 000 krooni ulatuses (alates 01.03.2004.a kuni 01.11.2004.) ja viivised 0,5% töötasu maksmisega viivitamise eest ning kohtukulud.
Kostja ei pea esitatud hagi õigeks ja vaidleb sellele vastu alltoodud põhjendustel.
Hageja 14.06.2004.a. vastuse kohaselt töötab ta konservtsehhi rekonstrueerimise juhatajana, tööülesanded annab talle Narva-Jõesuu osakonna juhataja ning tema töökoha aadressiks on xxx.
Samas ei olnud A B volitatud pankrotihalduri poolt esindama AS-i Grekond (pankrotis) töölepingu täitmisel vastavalt PankrS § 46 lg 1. Äriregistri andmete järgi xxx, milleks on Hageja töökoha aadress, on OÜ-gu Kirderand asukoht. Ülaltoodu põhjal leiab pankrotihaldur, et xxx asuva ehitiste kompleksi omandamisega läksid üle Hagejaga sõlmitud töölepingust tulenevad õigused ja kohustused OÜ-le Kirderand ning Hageja ja Kostja vahel töösuhe puudub.
HAGEJA ARVAMUS 28.03.2007.a Ida-Viru Maakohtu 25.11.2002 a. määrusega algatati AS Grekond suhtes pankrotimenetlus, ajutiseks pankrotihalduriks nimetati vandeadvokaat V K. Ida-Viru Maakohtu 19.12.2002 a. määrusega peatati AS Grekond vara suhtes toimuv sundtäitmine ning võlgnikul keelati vara võõrandamine ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta. Kostja rõhutab, et Kirderand OÜ-le kuuluvas kompleksis, aadressil xxx, ei ole AS-i Grekond pankrotivara asunud, muuhulgas, ei asunud seal Hageja väidetavate töökohustuste täitmiseks vajaminevad töövahendid. See tähendab, et kostja pole lugenud hageja töölepingut ja ei saanud selgeks hageja töötamiskohta. Samuti tahab hageja teha kostjale selgeks , et ta pole kunagi töötanud AS Grekondis ametiskalakonservitsehhi juhataja. Kostja jääb oma varasema seisukoha juurde, et aadressil xxx 01.07.2003 a. toimus OÜ Kirderand majandustegevus. Kostja teadlikult peidab AS Grekond (pankrotis) kassadokumente (palgalehed 01.07.2003.a.- 01.01.2004 a.), nõukogu liikme I R allkirjaga, kes oli Narva-Jõesuu osakonnajuhataja. Kostja esitab üleandmise vastuvõtu akti 01.04.2004 a., aga tööraamatus on tehtut kanne N217 01.07.2003 a. Tööleping on tänase päevani kostjal. Kostja Ida Politseiprefektuuri avaldusest on selge, et kostja tänase päevani ei osanud teha endale selgeks, kes tema töölistest töötas aadressil xxx ja kes aadressil xxx.
Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde ja palus hagi rahuldada ning kostja jäi oma seisukohtade juurde ja palus kohtul hagi jätta rahuldamata.
Pankrotiseaduse (PankrS; redaktsioon 01.01.2003-01.01.2004) § 55 lg 1 järgi pankrotiotsusega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus. Pankrotivara valitsemine seisneb juriidilise isiku tegevuse juhtimises või füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevuse korraldamises, samuti pankrotivara säilitamises. PankrS § 55 lg 2 järgi juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses on halduril juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga. Haldur vastutab nagu juhatuse või seda asendava organi liige. PankrS § 55 lg 3 järgi haldur võib võlgniku seadusliku esindajana majandustegevuse korraldamiseks teha tehinguid. Majandustegevuse korraldamiseks võib haldur laenu võtta võlausaldajate üldkoosoleku nõusolekul. Üldkoosolek võib otsustada, et laenu võib haldur võtta pankrotitoimkonna nõusolekul. Hageja on esitanud kohtule 19.11.2004 palganõude väidetavalt AS-s Grekond töötamise eest 01.03.2004 kuni 01.11.2004. 28.02.2002.a. ehitiste ostu-müügilepingu alusel võõrandas AS Grekond Narva-Jõesuu linnas xxx paikneva tootmisehitiste kompleksi, kokku 24 ehitist, hinnaga kolm miljonit krooni, Stendal Halduse OÜ-le (t.l. 20-23). Samuti nähtub 23.07.2002.a. ehitise ostu-müügi lepingust (t.l. 24-28), et Stendal Halduse OÜ võõrandas nimetatud kompleksi edasi Kirderand OÜ-le.
Töölepingu (t.l. 6, 6 pöördel, 7 ja 7 pöördel) järgi sõlmisid 09.05.2002 selle hageja ja AS Grekond nimel Narva –Jõesuu osakonna juhataja A B. Vastav kanne on tehtud selle kohta ka hageja tööraamatusse (t.l. 8). Äriregistri andmetel (t.l 30-32) on alates 19.06.2002.a., s.t. OÜ Kirderand registrisse kandmisest alates OÜ Kirderand juhatuse liikmeks A B ja asukohaks Suur-Lootsi 1 Narva-Jõesuu. 07.06.2004.a. saatis kostja hagejale küsimustiku (t.l. 18), tööülesannete täitmise kohta pärast 01.07.2003.a. Hageja 14.06.2004.a. vastuse (t.l.19) kohaselt kostjale töötab ta konservtsehhi rekonstrueerimise juhatajana, tööülesanded annab talle Narva-Jõesuu osakonna juhataja ning tema töökoha aadressiks on xxx. Samuti nähtuvalt kohtuistungi 18.01.2006 ja 20.11.2007 protokollidest käesolevas asjas leiab hageja, et V B kuni 11.11.2004 andis hagejale tööülesandeid. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja töötas alates 09.01.2002 tsehhis asukohaga xxx kuni 11.11.2004. Siiski kohtus ülekuulatud tunnistaja A B ei kinnitanud hageja väiteid, et ta andis hagejale tööülesandeid. Tunnistaja A B ütlustest (t.l. 138-139) nähtub, et ta oli AS Grekond Narva-Jõesuu osakonna juhataja kuni 30.06.2003.a. Pärast 01.07.2003 tema K korraldusi ei andnud, tema töötas OÜ-s Kirderand ja K AS-s Grekond. Tunnistaja leiab, et pankrotimenetluse ajal ja pärast 01.07.2006 olid xxx ruumid AS-il Grekond mingi lepingu alusel, millega OÜ Kirderand andis need ruumid esimesele. Tunnistajal antud lepingut kohtule esitada ei ole ja rendimaksmise asjaolusid ta täpselt ei mäleta. Sularaha maksmist ta ei mäleta, aga leiab, et oli mitu tasaarvestust. Tunnistaja leiab, et AS Grekond oli neile raha võlgu, kuid OÜ Kirderand ei püüdnud seda raha tagasi saada. Ida-Viru Maakohtu 01.07.2003.a. otsusega kuulutati välja AS-i Grekond pankrot ja määrati pankrotihalduriks V K. (t.l. 47-55) Kostja on esitanud nõude maksmata jäänud töötasu saamiseks AS-lt Grekond (pankrotis) alates 01.03.2004 kuni 01.11.2004, millele lisanduvad viivised. PankrS (redaktsioon 01.01.2003-01.01.2004) § 17 lg 1, § 31, § 311, § 55 (ülal viidatud) kohaselt pankrotiotsusega läks haldurile üle pankrotivara valitsemise õigused ja toodud seaduse sätete kohaselt kaotasid endised juhatuse liikmed äriühingu juhtimise õiguse ning olid kohustatud üle andma haldurile kõik viimase poolt nõutud dokumendid, sealhulgas personali ja raamatupidamise dokumendid. Sealjuures § 16 lg 4 kohaselt kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele. PankrS § 17 (Pankrotiotsuse mõju) lg 1 kohaselt pankrotiotsuse alusel: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara (paragrahv 41); 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus (paragrahv 55) ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses protsessiosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab võlgnik õiguse pankrotivara käsutada; 4) on võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; 5) järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. PankrS § 17 (Pankrotiotsuse mõju) lg 2 kohaselt pankrotiotsuse alusel: pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgniku ärinime kasutada üksnes koos sõnaga "pankrotis". PankrS § 31 lg 1 järgi haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku ja asjatu viivituseta pankrotimenetluse.
PankrS § 31 lg 2 järgi haldur: 1) täidab pankrotiotsuse võlgniku vara arestimise osas täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras; 2) selgitab võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise; 3) korraldab võlgniku majandustegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise; 4) annab seaduses ettenähtud juhtudel teavet võlausaldajale ja võlgnikule; 5) annab oma tegevusest aru ja esitab pankrotimenetluse kohta andmeid kohtule ja pankrotitoimkonnale; 51) edastab äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamatult pankrotitoimkonna liikmete nimekirja, selle muudatused ning kohtu kinnitatud lõpparuande ja -bilansi; 6) täidab muid seadusest tulenevaid kohustusi. PankrS § 311 järgi haldur on pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid õigustoiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Võlgnikul ei ole õigust pankrotivaraga seonduvaid tehinguid teha ja pankrotivaraga seotud vaidlustes kohtus esineda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 91 lg 1 kohaselt ja ka alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et ei ole võimalik välja mõista AS-lt Grekond hagejale töötasu perioodi eest, mil oli lõppenud antud ettevõtte majandustegevus ja töösuhe AS-i Grekond ja A B vahel. Asjaolu, et A. B kunagi AS Grekond nimel sõlmis hagejaga töölepingu ja töötas AS-s Grekond ei anna alust veel hageja nõudeid rahuldada. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et tegemist võis olla antud juhul töölepingute üleminekuga Eesti Vabariigi Töölepinguseaduse (TLS; redaktsioon 01.01.2002-01.08.2002) § 6 järgi AS-lt Grekond OÜ-le Stendal Haldus ja viimaselt OÜ-le Kirderand. TLS § 6 - ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni reorganiseerimine, alluvuse, omaniku või omandivormi muutumine või ettevõtte üleminek ei lõpeta töölepingut. Antud väide ei saa paika pidada juba üksnes seetõttu, et pärast tootmisüksuse võõrandamist toimus alles töölepingu sõlmimine:
AS Grekond pankroti väljakuulutamise seisuga, s.o. 01.07.2003.a., kuulus nimetatud tootmiskompleks OÜ-le Kirderand ning kostja nimel õigustatud isik – pankrotihaldur ei ole aadressil xxx, pärast pankroti väljakuulutamist aga majandustegevust korraldanud. 02.09.2003 kinnitas Viru Maakohus AS Grekond (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuse AS Grekond (pankrotis) lõpetamise kohta (t.l. 82). Kostja väitel AS Grekond (pankrotis) personali originaaldokumendid anti haldurile üle alles 01.04.2004.a. (t.l. 83), 01.04.2004.a. seisuga jäi lõpetamata hagejaga sõlmitud tööleping, vastavalt millele töötas ta väidetavalt AS-is Grekond (pankrotis) konservtsehhi rekonstrueerimise juhatajana. Haldur on põhjendanud dokumentide hilist kättesaamist ka sellega, et AS Grekond juhatuse liikmed vabatahtlikult varem talle ei andud neid ja seetõttu oli ta pöördunud ka kohtupoole, kes andis endistele juhatuse liikmetele 03.03.2004 tähtaja dokumentide esitamiseks haldurile (t.l. 8493). Seejärel haldur on andud esitatud dokumendid revisjoniks audiitorile. AS Grekond (pankrotis) revisjoniaktis (t.l. 88-93) on audiitor jõudnud järeldusele, et halduri poolt talle edastatud dokumentidest ei nähtu, millega tegelesid pankrotimenetluse ajal 01.07.200322.03.2007 AS Grekond nimelt palka saanud isikud. Audiitor on kokkuvõttes leidnud, et Grekond AS juhatus jätkas pankrotivara valitsemist pärast pankroti väljakuulutamist. AS-le Grekond (pankrotis) kuuluvate rahasummade vastuvõtmine ning selle arvel hiljem omavoliliste väljamaksete tegemine on käsitletav pankrotivara omastamisena. Grekond AS juhatus maksis ebaseaduslikult välja kokku 1 389 098.55 krooni, antud halduri volituseta tehtud tehingud ei ole käsitletavad AS Grekond (pankrotis) tehingutena. Sellega on AS-le Grekond (pankrotis) tekitatud kahju suures ulatuses. AS Grekond (pankrotis) poolt maksuametile esitatud tulu – ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonidest (56-57) jaanuar 2004.a. kuni aprill 2004.a. nähtub, et midagi ei ole deklareeritud. Maist 2004 kuni septembrini 2004 mingeid väljamakseid hagejale AS-i Grekond (pankrotis) poolt tehtud ei ole (t.l. 60-64). Kohus leiab, et asjaolu, et AS-i Grekond endiste juhatuse liikmete suhtes on tehtud avaldusi ja ka menetletud kriminaalmenetlust (t.l. 65 – 69; 144-153;165-167), käesolevas asjas ei saa tõendada mingilgi määral hageja nõudeid ega kostja vastuväiteid. Nimetatud dokumentide alusel ei saa kohus kindlaks teha poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavaid asjaolusid või nende puudumist ning muid asja õigeks lahendamiseks tähtsaid asjaolusid. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus ka kostjaga, et istungil ülekuulatud tunnistaja A.B peaks kohus pidama ebausaldusväärseks ja jätma tema ütlused tähelepanuta. Kohus leiab, et asjaolu, et AS-i Grekond juhatuse liikmed ei andnud firmadokumente pankrotihaldurile, ei sõltu töötajast, miks tööleping temaga senini lõpetamata oli ja seetõttu ka palk saamata jääb. Pankrotihalduril on õigus TLS § 97 lg-st 2 tulenevalt pärast tööandja pankroti väljakuulutamist töölepingud lõpetada. Juhul, kui töösuhet ei lõpetata, peab haldur töö eest maksma palka. Hageja on töösuhte kehtivuse ja jätkamise osas esitanud töölepingu (t.l. 6-7), millel puudub fikseering töölepingu lõpetamise kohta. Tööraamatusse (t.l. 8) on tehtud 01.07.2003 ühepoolselt pankrotihalduri poolt kanne nr 17, et tööleping on lõpetatud. Samas on tehtud ka halduri poolt 21.06.2004 kanne nr 18, milles on märgitud, et kanne nr 17 on kehtetu. 23.07.2004.a. kirjaga (t.l. 35) nõudis hageja töölepingu lõpetamist TLS § 86 lg 2 alusel ning palus väljastada tööraamatu. 27.07.2004.a. tähitud kirjaga (t.l. 36) väljastati hagejale tööraamat. Kostja on oma kirjas (t.l. 33) 21.06.2004 selgitanud hagejale, et ajavahemikul 01.07.2003.a. kuni 01.03.2004.a. maksis palka Grekond AS, kuid selle tarbeks kandis raha AS-i Grekond (pankrotis) kassasse Kirderand OÜ, kuna pankrotistunud ettevõttes majandustegevust ei toimunud ning rahalised vahendid puudusid. AS Grekond (pankrotis) ei ole samuti
maksumetile esitanud mingeid deklaratsioone, et 01.07.2003 - 01.03.2004 oleks ta NarvaJõesuu kompleksis mingit majandustegevust teinud (t.l. 56-64) ja seetõttu varem hagejale palka maksnud. Kohus leiab, et ka antud juhul, ei ole kostja omaks võtnud, et tema eelnimetatud perioodil hagejale palka maksis ja Narva-Jõesuus talle varem kuulunud kompleksis majandustegevust korraldas. Asjaolu, et endised AS-i Grekond töötajad ja juhatuse liikmed võisid edasi omatahtsi ja pankrotihalduriga kooskõlastamata pärast pankroti välja kuulutamist ise seal mingit majandustegevust korraldada, ei evi enam puutumust AS-ga Grekond (pankrotis). Töösuhe, sh palgasuhe võis olla hagejal antud isikutega, kelle heaks ta tegelikult pärast pankroti välja kuulutamist reaalselt töötas. Seega kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta töötas 01.03.2004 kuni 01.11.2004 just AS-s Grekond (pankrotis) või kuidagi viimase heaks konkreetset tööd tegi. Kohus leiab, et kostja on piisavalt põhistanud, et AS-i Grekond majandustegevust sai korraldada pankrotimenetluse väljakuulutamisel üksnes pankrotihaldur, kes aga Narva-Jõesuus mingit AS-i Grekond majandustegevust ei korraldanud. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et hagejal oli sisuliselt töösuhe AS-ga Grekond (pankrotis). Hageja sai teada AS-i Grekond (pankrotis) poolt töölepingu lõpetamata jätmisest ning seega oma väidetavate subjektiivsete õiguste rikkumisest pankrotihalduri 21.06.2004.a. kirjast. Lähtudes ITLS § 6 lg 2 pidi hageja pöörduma kohtusse töölepingu lõpetamise vaidlustamiseks ühe kuu jooksul alates 22.06.2004.a ehk hiljemalt 22.07.2004.a. Hagiavaldusest tulenevalt ei ole hageja vaidlustanud kostja poolt töölepingu lõpetamata jätmist ning seega AS-iga Grekond (pankrotis) töösuhte puudumist. Hageja ja kostja vahel töösuhte puudumisel ei kuulu rahuldamisele hageja nõuded väidetavalt maksmata jäänud töötasu ja viise väljamõistmiseks kostjalt. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. Kohtukulude väljamõistmist pooled ei taotlenud.
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.