Otsuse tegemise aeg ja koht 01. september 2017 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-13391
TEF Trading Oy hagi AS Balbiino vastu toodete otsemüügi lõpetamiseks kohustamiseks ja kahju ning kulude hüvitamise nõudes hagi hind 120 367,93 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende Hageja: TEF Trading Oy (Soome registrikood 1926596-5, Säkkijärventie 9, 02140 Espoo, Soome Vabariik); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Lea Kurbel-Kalamees (OÜ Firmajurist, Vabaduse pst 153, 10920 Tallinn, telefon: 5348 9077, e-post: [email protected]); Tsiviilasi
Kostja: AS Balbiino (registrikood 1009159, Viljandi mnt 26, 11217 Tallinn, telefon: 651 5900, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Annika Jaanson (Advokaadibüroo COBALT, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, telefon 6651888, faks 6651899, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine nõudest, milles hageja palus kohustada kostjat lõpetama jäätisetoodete otsemüük Lidl Suomi Ky-le ja Lidl Stiftung & Co. KG-le turustamiseks Soome Vabariigis ning jätkama jäätisetoodete müüki Lidl kauplustele Soome Vabariigis hageja vahendusel.
2.Võtta vastu hageja loobumine kahju hüvitise nõudest summas 26 113,21 eurot ning kulude hüvitamise nõudest summas 320,15 eurot.
1.Jätta menetluskulud tervikuna hageja TEF Trading OY kanda.
2.Mõista hagejalt TEF Trading Oy-lt (Soome registrikood 1926596-5) kostja AS Balbiino (registrikood 1009159) kasuks menetluskuludena välja 17 496,62 (seitseteist tuhat nelisada üheksakümmend kuus eurot ja 62 senti) eurot, millest 16 800 eurot on kostja õigusabikulud, 688,42 eurot kostja tõlkekulud ja 8,20 eurot kulud registripäringutele.
3.Mõista hagejalt TEF Trading Oy-lt (Soome registrikood 1926596-5) kostja AS Balbiino (registrikood 1009159) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 17 496,62 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus hagiavalduses kohustada kostjat lõpetama jäätisetoodete otsemüük Lidl Suomi Ky-le ja Lidl Stiftung & Co. KG-le turustamiseks Soome Vabariigis ning jätkama jäätisetoodete müüki Lidl-le kauplustele Soome Vabariigis hageja vahendusel, mõista kostjalt välja kahju summas 130 415 eurot ning kulud summas 7 470,15 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja viivise põhinõude 137 885,15 eurolt seaduses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest 05.08.2016 kuni põhinõude rahuldamiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.08.2008 lepingu, mille kohaselt kostja müüjana pidi müüma ja hageja ostjana ostma Balbiino ja Private Label brändide jäätist. Lepingu p 7 kohaselt oli hagejal ainuõigus kostja jäätiste müügiks Soome Vabariigis. Hageja avastas 2016. a juuni lõpus, et kostja on valmistanud ja müünud Lidl Suomi Ky-le Gelatelli nimelist laktoosivaba maasika-, šokolaadi- ja lagritsajäätist, mida müüdi antud ettevõtte Soome kauplustes. Müümist Lidl Suomi Ky-le kinnitas suuliselt Meelis Püvi. Lidl Suomi Ky kinnitas 11.07.2016 vastuses hageja järelepärimisele, et on ostnud kostjalt viimase toodetud Gelatelli nimelist jäätist. Hageja leidis, et kostja tegevus on vastuolus pooltevahelisest lepingust tuleneva hageja ainumüügi õigusega Soome Vabariigis.
3.Hageja esitas kostjale 01.07.2016 reklamatsiooni, milles nõudis Lidl Suomi Ky-le toimuva otsemüügi lõpetamist ja müügi jätkamist hageja vahendusel, aruande esitamist otse Lidl Suomi Ky-le müüdud kaubakoguste kohta ning teatas kavatusest nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Reklamatsioonile kostja sisuliselt ei vastanud. Hageja esitas kostjale
14.07.2016 reklamatsiooni täienduse ja esialgse kahjunõude, milles nõudis saamata jäänud tuluna kahju 62 500 euro hüvitamist hiljemalt 21.07.2016. Kahjusumma arvestamisel lähtus hageja toodete „parim enne“ kuupäevadest, kaupluste müügipartiide arvust ja suurusest. Ühtlasi nõudis hageja otsemüügi lõpetamist Lidl Suomi Ky-le ning vastava müügi edaspidist teostamist hageja vahendusel.
4.Kostja kinnitas hagejale 21.07.2016 saadetud vastuses, et on sõlminud ärisuhted Lidl Stiftung & Co. KG ning valmistab Lidl-le Privat Label tooteid nende müügiks Euroopas. Kostja hageja kahjunõuet ei tunnistanud ja leidis, et hageja ainuõigus jäätise müügiks Soomes lõppes 5.08.2013.
5.Hageja on pärast kostja vastuse saamist avastanud Lidl Suomi Ky kauplustest veel jäätisetoodete nimetusi ja partiisid, mida kostja on müünud otse Lidl-le. Kokku on hageja 31.08.2016 seisuga avastanud Lidl Suomi Ky kauplustest 10 nimetust jäätist: Mahtis koonus 200 ml/110g-116g mustika, šokolaadi ja vaarika-lagritsa; Keksis 56g/110ml piparmündi ja vanilje; Gelatelli laktoosivabad koorejäätised 1l/500g šokolaadi, lagritsa ja maasika; külmutatud jogurtijäätis 100g/200ml mango ja mustika-vaarika. Nimetatud toodete müügiga hagejale tekitatud kahju summa on kasvanud 130 415 euroni.
6.Hageja viitas VÕS § 108 lõikele 2 ja § 115 lõikele 1. Kostja on rikkunud 05.08.2008 lepingut, sest kostja toodetud tooted on müügil Lidl Suomi Ky kauplustes Soomes ning need tooted ei ole jõudnud müügile hageja vahendusel. Kostja on oma 21.07.2016 vastuses hageja reklamatsiooni täiendusele ja kahjunõudele omaks võtnud, et müüs jäätisetooteid otse Lidl-le. Toodete pakenditelt nähtub, et tooted on valmistatud turustamiseks Lidl Suomi Ky poolt Soome Vabariigis, toodetel on Lidl Suomi Ky kontaktandmed ja tooteinfo on soome keeles.
7.Hageja leidis, et tal oli lepingust tulenev ainuõigus müüa kostja jäätisetooteid Soomes, millele vastas kostja kohustus müüa oma jäätisetooteid Soomes hageja vahendusel. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ehk otsemüügi lõpetamist Lidl Suomi Ky-le ja Lidl Stiftung & Co. KG-le jäätisetoodete turustamiseks Soome Vabariigis ning nimetatud müügi teostamist ainult hageja vahendusel. Hageja viitas VÕS § 103 lõikele 1 ja §-le 128.
8.Kostja lepingu rikkumine on tekitanud hagejale kahju saamata jäänud tulu näol ehk hageja on jäänud ilma Lidl Suomi Ky-le müüdud jäätisetoodete müügist saadavast tulust. Kuna kostja ei ole esitanud vaatamata hageja nõudmisele andmeid Lidl Suomi Ky-le müüdud jäätisetoodete täpsete koguste kohta, lähtub hageja enda kogutud andmetest. Kostja on müünud Lidl-le müügiks viimase 151 kaupluses 10 erinevat nimetust jäätisetooteid. Kahjusumma on arvestatud lähtudes asjaolust, et kostjal on kaks valmistusnõud, mille mahutavus on 3 500 kg, mistõttu võib eeldada, et ühe partii kogus on 3 500 kg. Korrutades partiide arvu ühes valmistusnõus toodetava kogusega, on võimalik leida iga valmistatud toote kogus kokku. Arvestades kokku iga müügipakendi kaalu ning jagades valmistatud toote koguse müügipakendi kaaluga, saame teada müügipakendite koguse. Iga müügipakendi pealt on hageja müügikate 2,50 eurot. Korrutades müügipakendite koguse müügikattega, saame iga toote kohta hagejal saamatajäänud tulu. Kokku on 10 toote müügist saamatajäänud tulu 31.08.2016 seisuga vähemalt 130 415 eurot. Hageja müügikatte suurus on hageja ärisaladus, mida hageja palub kolmandatele isikutele mitte avaldada.
9.Kui kostja oleks müünud jäätisetooteid Lidl-le hageja vahendusel, ei oleks hagejal kahju tekkinud. Kahju tekkimine lepingu rikkumise tagajärjel oli kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Kostja oli teadlik lepingutingimusest, mille kohaselt hagejale kuulub kostja jäätisetoodete ainumüügi õigus Soomes. Kostja valmistus lepingut rikkuma juba hiljemalt 2015. a juulis-augustis. Jäätise säilivusaeg, mis nähtub jäätise pakendil märke „parim enne“ juures olevalt kuupäevalt, on reeglina 18 kuud valmistamisest. Varaseim avastatud „parim enne“
kuupäev on laktoosivaba Gelatelli maasikajäätise 29.09.2017, seega selle jäätise valmistamise aeg 18 kuud varem oleks olnud märtsis 2016. Arvestades tootmise alustamisele eelnevat vajalikku aega kontakti loomiseks, toodete ja tarnetingimuste kokkuleppimiseks, pakendite kooskõlastamiseks ja nende valmistamiseks jm tavalisteks äritoiminguteks, kulus kõigeks eeltooduks vähemalt 9 kuud, mis asetab kostja lepingurikkumise ettevalmistamise alguse 2015 aasta suvesse.
10.Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 1 ja leidis, et kahju hüvitamine asetaks hageja olukorda, kus ta oleks olnud ilma kostja rikkumiseta. Hageja viitas VÕS § 128 lõikele 3. Hageja on kostja rikkumise tõttu teinud kohtueelselt kulutusi õigusabile, mh on õigusabiteenuse raames esitatud kaks reklamatsiooni, peetud kostjaga kirjavahetust, selgitatud õiguslikku raamistikku ning antud juriidilist konsultatsiooni kokku summas 7 150 eurot. Lisaks on tõlgitud leping ja poolte kirjavahetus inglise ja soome keelde, milline kulu summas 320,15 eurot sisaldub õigusabi eest esitatud arves. Kokku on hageja teinud kohtueelselt kulutusi oma õiguste kaitseks summas 7 470,15 eurot. Hageja viitas VÕS §-le 113 ja palus kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest.
11.Kostja seisukohtadega hageja ei nõustunud. 05.08.2008 sõlmitud leping on kehtiv. Lepingu punktis 1 toodud lausest tuleneb, et lepingut on võimalik lõpetada 6 kuud enne kehtivuse lõppemise kuupäeva kahel juhul – kas poolte kokkuleppel või õiguskaitsevahendina juhul, kui üks pooltest lepingut ei täida. Kostja on 11.12.2015 hagejale edastanud dokumendi pealkirjaga „Lepingu ülesütlemisavaldus“, milles ta ütles lepingu üles 31.07.2016, kuid ei soovinud koostööd lõpetada, vaid pakkus välja uued lepingutingimused. Hageja vastas kostja avaldusele ega nõustunud lepingu lõppemisega. Seega ei saavutanud pooled kokkulepet lepingu lõpetamiseks 6 kuud enne tähtaega. Kostjal puudus õigus lepingut ühepoolselt korraliselt üles öelda, samuti puudus alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kuna lepingu lõpetamiseks puudus alus ning kostja soovis oma avalduses koostööd jätkata, tuleb kostja käitumist tõlgendada kui lepingu muutmise soovi.
12.Hageja viitas lepingu punktile 1 ja leidis, et pooled leppisid kokku, et kui lepingut enne tähtaja saabumist ei lõpetatud või õiguskaitsevahendina üles ei öeldud, kehtis leping kuni 31.07.2016 ning selle tähtaja saabumisel pikendasid pooled lepingut veel 4 aasta võrra tingimusel, et mõlemad pooled on oma kohustusi ilma tõsiste puudusteta täitnud. Hageja arvates sujus koostöö probleemideta ning leping kuulus peale tähtaja saabumist pikendamisele 4 aastaks. Hagejal oli lepingut sõlmides selle sõnastusele tuginedes alus eeldada, et leping kehtib kuni 31.07.2020, kui kumbki pool ei ütle seda üles õiguskaitsevahendina lepingu rikkumise tõttu.
13.Hageja sõlmis sellest arusaamast lähtudes 20.11.2013 aastal lepingu Suomen Jätskiauto Oyga, milles hageja kohustub müüma Suomen Jätskiauto Oy-le kostja valmistatud jäätisetooteid kuni 31.07.2020. Suomen Jätskiauto Oy loodi eesmärgiga turustada kostja jäätisetooteid jäätiseautodega, äritegevuse alustamiseks tehti investeeringuid ja palgati töötajad ning äritegevuse maht on aasta-aastalt suurenenud. Kostja oli teadlik, et hageja on sõlminud lepingu Suomen Jätskiauto Oy-ga tema jäätisetoodete turustamiseks ning pidi mõistma, et hageja arvestas lepingu kehtivusega kuni 31.07.2020.
14.Kostja on nõustunud, et leping kehtis kuni 31.07.2016. Tähtaja saabumisel oli poolel õigus lepingu pikendamisest keelduda ainult juhul, kui teine pool on lepingut oluliselt rikkunud. Hageja ei ole lepingu pikendamisest keeldunud vaatamata sellele, et kostja on pannud toime hagiavalduses kirjeldatud lepingurikkumise. Seega ei olnud pooltel alust lepingut mitte pikendada.
15.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kuna pooled lepingut ei pikendanud, lõppes see 31.07.2016. Pooled on jätkanud jäätisetoodete ostu-müüki ka peale 31.07.2016 ning teevad seda
käesoleva ajani lepingus kokkulepitud tingimustel. See on tõendatud kostja arvetega 6.12.2016 nr 1916437 ja 1916438, poolte e-kirjadega 09.09.2016 ja 14.10.2016, kus kooskõlastati toodete 2017. aasta hinnad ning kostja e-kirjadega 29.09.2016 ja 03.10.2016 uute tootekirjelduste kohta. Hageja viitas VÕS § 13 lõikele 3. Pooled on jätkanud peale lepingu tähtaja saabumist lepingu täitmist, mistõttu on mõlemad oma käitumisega kiitnud heaks lepingu jätkumise järgmiseks 4 aastaks.
16.Hageja kahju nõude hindamisel ei ole oluline, kas leping lõppes 31.07.2016 või lõpeb 31.07.2020. Hageja avastas kostja rikkumise juunis 2016 ehk enne lepingu tähtaja saabumist. Lepingu rikkumist tõendab muuhulgas Lidl Suomi Ky e-kiri 11.07.2016. Järelikult ostis Lidl Suomi Ky jäätisetooteid otse kostjalt enne 11.07.2016. Hageja leidis, et tähtsust ei oma see, millise kuupäeva seisuga on ta kahju suuruse arvestanud. Hagejal puuduvad täpsed andmed, millal, millised tooted ja millistes kogustes on kostja Lidli kauplustele turustatud. Kahjusumma arvestamisel lähtus hageja kuni 31.08.2016 Lidl Ky Suomi kauplustest avastatud jäätisetoodetest, mis ei tähenda, et kahju oleks tekkinud pärast lepingu tähtaja saabumist.
17.Kostja väide lepingu punktis 7 sisalduva eksklusiivsuskokkuleppe kehtivuse lõppemise kohta 05.08.2013 on alusetu. Kuna pooltevaheline kokkulepe reguleerib riikidevahelist kaubandust, kuulub kohaldamisele EL toimimise lepingu § 101 ning otsekohalduv Euroopa Komisjoni määrus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes (grupierandi määrus (EL) nr 330/2010). KonkS reguleerib konkurentsi kahjustamisele suunatud tegevust Eestis ja väljaspool Eestit tingimusel, et see kahjustab konkurentsi Eesti territooriumil. Pooltevaheline leping ei reguleerinud kauplemist Eesti kaubaturul, mistõttu ei saanud see kahjustada konkurentsi Eesti territooriumil.
18.Grupierandi määruse kohta Euroopa Komisjoni poolt väljatöötatud suunistes vertikaalsete piirangute kohta (2010/C 130/01) on selgitatud, et grupierandi määruse kohaldamiseks ei tohi tarnija ega ostja turuosa moodustada üle 30% asjaomasest turust. Kui turuosa ületab 30 % künnise, ei eeldata, et vertikaalne kokkulepe satub artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse või ei vasta artikli 101 lõike 3 tingimustele, kuid ei eeldata ka, et artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvad vertikaalsed kokkulepped vastavad tavaliselt artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimustele (p 23). Isegi juhul, kui on tegemist grupierandi määruse art 4 toodud raskekujuliste piirangutega, peab enne grupierandi kohaldatavuse kohta hinnangu andmist ka tegelikult hindama tõenäolisi negatiivseid mõjusid konkurentsile (p 47). Seega ei eeldata konkurentsiõiguses ühelgi juhul, et kokkulepe kahjustab või ei kahjusta konkurentsi ilma, et määrataks kindlaks kokkuleppe osapoolte turuosad ja hinnataks tõenäolisi negatiivseid mõjusid konkurentsile. Hinnangu andmine kuulub vastava ametkonna kompetentsi ning konkurentsiõiguse kohaldamisel tekkinud vaidlused lahendab halduskohus. Tsiviilasja lahendaval kohtul puudub pädevus 05.08.2008 lepingu konkurentsiõigusele vastavuse hindamiseks. Kuna lepingu konkurentsiõigusele vastavuse kontrollimiseks ei ole menetlust algatatud ei Eestis ega Soomes, on kostja väited poolte vahelise kokkuleppe vastuolust konkurentsiõigusega asjakohatud.
19.Hageja leidis, et EL toimimise lepingu § 101 ning grupierandi määruses peetakse silmas olukorda, kus kauba tootja (antud juhul kostja) kohustab ostjat (antud juhul hageja) ostma ja turustama kindlaksmääratud turul ainult tootja tooteid ehk välistatakse ostja õigus müüa tootja toodetega konkureerivaid teiste tootjate tooteid kindlaksmääratud turul. Viidatud lepingutingimus ei too kaasa kogu lepingu kehtetust peale 5 aasta möödumist sõlmimisest. Grupierandi määruse kohta Euroopa Komisjoni poolt väljatöötatud suunistes vertikaalsete piirangute kohta (2010/C 130/01) p-s 71 selgitatakse, et grupierandi määrusest tuleneva eelise kaotab üksnes see vertikaalse kokkuleppe osa, mis ei vasta artiklis 5 sätestatud tingimustele. Lähtudes eeltoodust võiks teoreetiliselt peale 5 aasta möödumist lepingu sõlmimisest kehtetu olla
lepingu säte, mis kohustab hagejat ostma jäätisetooteid müügiks Soomes ainult kostjalt. Hageja nõue tuleneb aga kostja toodete ainumüügiõigusest ehk kostja kohustusest müüa oma jäätisetooteid Soomes ainult hageja vahendusel.
20.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kuna kostja sõlmis lepingu Saksamaa ettevõttega Lidl Stiftung & Co. KG, ei olnud kostja seotud lepingust tuleneva kohustusega turustada oma jäätisetooteid Soomes ainult hageja vahendusel, sest nn paralleelkaubanduse piiramine ei ole konkurentsiõiguse kohaselt lubatud. Grupierandi määruse kohta Euroopa Komisjoni poolt väljatöötatud suunistes vertikaalsete piirangute kohta (2010/C 130/01) p-s 51 selgitatakse, et Grupierandi määruse artikli 4 punktis b sätestatud raskekujulisel piirangul on neli erandit. Artikli 4 punkti b alapunktis i sätestatud esimene erand lubab tarnijal piirata kokkuleppe pooleks oleva ostja aktiivset müüki territooriumile või kliendirühmale, mille puhul tarnija on jätnud endale ainuõiguse või loovutanud selle teisele ostjale. Seega oli kostjal ilma konkurentsiseadustega vastuollu sattumata võimalus piirata Lidl Stiftung & Co. KG sõlmitud lepingus viimase aktiivset müüki Soome turul.
21.Kostja ei saa vabandada lepingust tulenevate kohustuste rikkumist kolmanda isikuga sõlmitud lepingu tingimustega, muuhulgas võimalike konkurentsiseadustest tulenevate piirangutega. Kostja pidi oma lepingulise kohustusega Lidl Stiftung & Co. KG lepingu sõlmimisel arvestama.
22.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kahju nõude hindamisel tuleb arvestada hagejal suhete puudumist Lidl Soome kauplustega. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 7 sisalduv kokkulepe hageja ainuõiguse kohta müüa kostja valmistatud jäätisetooteid Soomes hõlmas müüki nii hageja leitud hulgi- ja jaemüüjatele kui ka nendele hulgi- ja jaemüüjatele, kellega on esmaseks kontaktiloojaks kostja. Seega oli kostjal kohustus turustada jäätisetooteid Soomes ainult hageja vahendusel sõltumata sellest, kumb pooltest loob kontakti potentsiaalse hulgi-või jaemüüjaga.
23.Lisaks on hageja teinud ettevalmistusi kostja laktoosivabade jäätisetoodete Soome turule toomiseks. Nimelt on laktoosivabad jäätised, mida kostja turustab hageja vahendusel ning otsemüügina Lidl Suomi Ky kauplustes Soomes, loodud hageja ettepanekul toimunud tootearenduse tulemusena. Varem kostja laktoosivaba jäätist ei tootnud. Eeltoodud väidet tõendab poolte e-kirjavahetus 2015-2016. Hagejal oli kavatsus tulevikus laiendada müüki teistele kaubakettidele peale Ruokakesko, sh Lidl Suomi Ky-le kas siis ise või koostöös kostjaga.
24.Hageja pidas ekslikuks kostja väidet, et kahju summa määramisel tuleks arvesse võtta hageja kokku hoitud kulud. Kostjal oli lepingust tulenev kohustus müüa jäätisetooteid Soomes ainult hageja vahendusel mitte ainult hageja loodud kontaktidele, vaid ka kostja poolt leitutele. Kui kostja lepingut rikkus, vastutab ta lepingu rikkumisega kaasnevate kulude eest ise.
25.Hageja pidas arusaamatuks kostja väidet, nagu ei oleks kokkulepe sisaldanud kostja kohustust müüja jäätisetooteid Soomes ainult hageja vahendusel. Hageja leidis, et tema lepinguline õigus tähendas kostja kohustust. Kuna hagejal on ainsana õigus müüa Soomes kostja tooteid, oli kostjal kohustus müüa neid ainult hageja vahendusel.
26.31.01.2017 seisukohtades kordas hageja varasemat väidet, et lepingu kohaselt oli poolel õigus keelduda lepingu pikendamisest järgmiseks 4 aastaks vaid juhul, kui üks pooltest on lepingut oluliselt rikkunud. Kostja ei ole ei ülesütlemisavalduses ega hiljem heitnud hagejale ette lepingurikkumist. Kuna kostjal puudus õigus lepingu pikendamisest keeldumiseks, pidid pooled lepingu tähtaja möödumisel sõlmima kokkuleppe lepingu lõpetamiseks. Pooled sellist kokkulepet sõlminud ei ole. Koostöö lõpetamine ei ole olnud kummagi poole soov. Kostja soovis koostöö tingimusi muuta hageja ainumüügiõiguse ulatuse osas, piirates selle hageja
olemasolevate klientidega. Seega oli kostja tahe suunatud lepingu muutmisele, mitte lõpetamisele.
27.Pooled leppisid lepingu pikendamises kokku, sest nad jätkasid pärast tähtaja saabumist 31.07.2016 lepingu täitmist. Seega on pooled oma käitumisega kiitnud heaks lepingu jätkumise järgnevaks 4 aastaks. Kostja oli 01.09.2016 e-kirjas valmis jätkama tarneid, tuues ära põhitingimused, mis sisuliselt on samad vaidlusaluse lepingu tingimustega. Kuna kirjas korrati lepingu tingimusi, ei pidanud hageja vajalikuks sellele eraldi vastata. Kostja on peale lepingu tähtaja möödumist täitnud ainumüügiõigusest tulenevaid kohustusi, jätkates Soome turul müüki hageja vahendusel, välja arvatud müük Lidl Suomi Ky-le.
28.Hageja möönis, et tema kahju nõude suurust mõjutab asjaolu, kas leping lõppes 31.07.2016 või kehtis edasi, kuid see ei muuda kahju nõude põhjendatust. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta ei oleks tulu saanud sõltumata sellest, mida kostja tegi või ei teinud. Kostjal oli lepingu järgi kohustus teost hoiduda ja turustada tooteid Soomes ainult hageja vahendusel. Kui Lidl Suomi Ky võttis kostjaga ühendust toodete ostmiseks, pidi kostja edastama ostu- või müügisoovi hagejale, kes oleks müüki vahendanud. Selline on üldtunnustatud hea tava analoogilistes lepingutes. Kui kostja oleks kirjeldatud viisil käitunud, oleks hagejal olnud võimalus teha kõik selleks, et müügist Lidl Suomi Ky-le tulu saada.
29.Laktoosivabade jäätiste loomine ja turustamine Soomes sai teoks hageja tootearenduse tulemusena. Leping sisaldas eraldi punkti 5, mis räägib tootearendusest Soome turule. Viidatud lepingupunkti kohaselt on hageja kohustuseks esitada kostjale uue toote hinnatase, koostisosad, pakendidisaini ideed ja tootenimetuse ideed. Kostja pidi valmistama pakendi, tootenäidise, tegema hinnapakkumise. Hageja väiteid tõendab kostja e-kiri 22.11.2014 ja selle lisa 2015. aasta võimalike uudistoodete kohta, milles kostja kommenteerib hageja pakutud uudistoodete valmistamise võimalikkust. Samuti tõendab hageja tootearendust poolte e-kirjavahetus 30.07.2015 koos lisadega, millest nähtub, et hageja on edastanud kostjale retseptid tootenäidiste valmistamiseks. Seega tuli initsiatiiv laktoosivabade jäätisetoodete Soome turule toomiseks ning toodete sortimendi väljatöötamiseks hagejalt.
30.Laktoosivaba jäätis arendati müügiks Ruokakeskole ja Jätskiauto Oy-le ja tuli turule 2014. aasta algul. 2015. aasta sügiseks selgus, et müük on olnud edukas ja sellest saadud positiivne kogemus annab võimaluse pakkuda laktoosivabu jäätiseid teistele müügikettidele. Laktoosivaba jäätise müük Soomes on kogu aeg kasvanud. Sellise müügiedu korral on mõeldamatu, et hagejal puudus kavatsus müüki laiendada, pakkudes tooteid uutele potentsiaalsetele klientidele, sh Lidl Suomi Ky-le. Hageja ei olnud Lidl Suomi Ky-le kostja toodetud jäätisi pakkunud, sest nn tavalist jäätist ostab Lidl Euroopa suurtelt tootjatelt.
31.Hageja leidis, et kostja tegutses juba alates 2015. aasta suvest, kui selgus laktoosivabade jäätiste müügiedu, eesmärgiga jätta hageja kõrvale müügist uutele klientidele. Kui lepingut ei õnnestunud muuta, asus kostja lepingut rikkuma, müües hageja arendatud tooteid Lidl Suomi Ky-le ilma hageja vahenduseta. Hageja pidas küüniliseks kostja väidet, et ta peab tõendama tulu saamise võimaluse ja kavatsuse olukorras, kus kostja tegi kõik selle võimaluse elimineerimiseks. Hagejal oli kavatsus ja võimalus tulu saada, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud. Hageja pidas ilmselgeks, et tema eesmärgiks ei olnud piirduda müügiga osadele kaubakettidele, vaid ta soovis laieneda võimalikult suurele osale turust.
32.11.04.2017 seisukohtades täpsustas hageja oma nõuet. Hageja viitas KonkS § 3 lg 3 punktile 1, § 4 lg 1 punktile 3 ning Vabariigi Valitsuse 27.05.2010 määrusele nr 60 ning leidis, et õigusaktides on välistatud grupierandi kohaldamine vertikaalsetele kokkulepetele, mis sisaldavad otsest või kaudset mittekonkureerimise kohustust, mille tähtaeg on määramata või mille tähtaeg on pikem kui 5 aastat. Grupierandi määruse kohaselt peetakse mittekonkureerimisekohustuse all
silmas kohustust, mille kohaselt ostja kohustub mitte valmistama, ostma, müüma ega edasi müüma kaupu, mis konkureerivad vertikaalse kokkuleppe objektiks olevate kaupadega. Seega kohaldub 5-aastane tähtaeg ainult konkreetse vertikaalse piirangu suhtes ning puudub õiguslik alus laiendada seda mistahes muudele kokkulepetele, sh kokkuleppele hagejale ainuõiguse andmisele müüa kostja jäätisetooteid Soomes.
33.Kohustusele mitte konkureerida vastas lepingus säte, mis näeb ette hageja kohustuse osta ja müüa ainult kostja tehases Tallinnas toodetud jäätisetooteid. Seega võiks hoopis nimetatud kokkulepe olla alates 05.08.2013 kehtetu vastuolu tõttu konkurentsiseadusega, kuid teised lepingu sätted on kehtivad. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale antud ainuõigus Soomes piiras kolmandate isikute pääsu turule.
34.Hageja viitas Euroopa Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003 artikli 3 lõigetele 1 ja 2. EÜ 1/2003 määruses viidatud asutamislepingu artiklid 81 ja 82 vastavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 101 ja 102. Hageja leidis, et nimetatud sätetest tuleneb siseriikliku kohtu kohustus juhinduda siseriikliku konkurentsiõiguse kohaldamisel, juhul kui kokkulepe võib mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust, ka asutamislepingu art 81 (Euroopa Liidu toimimise lepingu art 101) ja 82 (102) kohaldamiseks vastuvõetud Euroopa Liidu määrusest EL 330/2010 ja Euroopa Komisjoni suunistest vertikaalsete piirangute kohta (2010/C 130/01). Antud lepingu puhul oli tegemist liikmesriikide vahelise kaubandusega. Hageja viitas sama määruse artiklile 2, mille kohaselt lasub tõendamiskohustus poolel, kes rikkumise avalduse teeb. Hageja leidis, et kuna kostja täitis lepingut 7 aasta jooksul, on hea usu põhimõttega vastuolus tema viited ainumüügiõiguse kokkuleppe tühisusele.
35.Hageja leidis, et pooled tõlgendavad erinevalt lepingu tingimusi selle tähtaja ja muutmise kohta. Hageja leidis, et kuna poolte ühist tegelikku tahet ei ole võimalik tuvastada, tuleb kohaldada VÕS § 29 lõikeid 5 kuni 7. 05.08.2008 lepingus on selle kehtivust puudutav säte sõnastatud järgmiselt: “The contract can be cancelled only under the written agreement of the parties six months before the expire date or in case of non fulfilment by one of the parties. The date of expire is July 2016. In case of both Parties have fulfilled their contractual obligations without serious deficiencies the contract shall be prolonged for 4 (four) years.” Hageja leidis, et abiverbi „shall“ võib inglise kirja- ja juriidilises keeles kasutada tulevikuna ehk väljendamaks tulevikus juhtuma hakkavat. Juriidilises ja lepingutekstis esineb „shall“ kohustust/kohustuslikku tegevust või keeldu väljendavana. Hageja esitas kohtule verbi kasutamise näiteid.
36.Lepingus kasutati „shall“ verbi tulevikku suunatud absoluutse käsu või keelu tähenduses ka lepingudokumendi esimesel leheküljel kohas ”Under no circumstances shall the Buyer be considered as an emplyee, agent, sales representative or a partner of the Seller.” Pooled pidasid silmas vaieldamatut keeldu. Verbi „shall“ tuleb kogu lepingu raames tõlgendada ühte moodi. Vaidlusaluses sättes tähendab verbi „shall“ kasutamine, et leping pikeneb automaatselt ehk vaieldamatult, mis ei eelda poolte tahteavaldusi.
37.Lepingupunktis on märgitud: “The contract can be cancelled only under the written agreement of the parties six months before the expire date or in case of non fulfilment by one of the parties.” Antud säte puudutab lepingu ülesütlemist, sest lepinguõiguses ei eelda lepingu kehtivana püsimine eraldi tahteavaldust. Lepingu ennetähtaegne ülesütlemine on erakorraline toiming. Viidatava sätte kohaselt võidakse leping lõpetada kas poolte kirjalikul kokkuleppel kuus kuud enne tähtaja saabumist (the expire date) või lepingurikkumise tõttu ühepoolselt. Sättes kasutati väljendit ”of the parties”, kui eeldati mõlema osapoole ühist tahteavaldust ning väljendit ”by one of the parties”, kui piisas ühe osapoole tahteavaldusest.
38.Lepingu jätkumist puudutavas osas kasutati väljendit ”shall be prolonged”. Hageja leidis, et umbisikulise kõneviisi tõttu ei eeldanud lepingu pikendamine järelikult eraldi tahteavaldust. Kui
pooled oleksid pidanud vajalikuks lepingu pikendamiseks eraldi toimingu sooritamist, oleks lepingu jätkumist puudutav protseduur kokku lepitud teisiti. Sellisel juhul oleks märgitud, et lepingu pikendamiseks on vaja mõlema poole tahteavaldust ning osapooltele oleks viidatud sõnaga ”parties”. Lepingus ei ole seda tehtud.
39.Pooled on lepingulistes suhetes juba alates 2004. aastast, millal hageja alustas kostja toodete müüki Soomes. Koostöö toimus kuni kirjaliku lepingu sõlmimiseni 05.08.2008 suulise kokkuleppe alusel. Kaaskirjas ülesütlemisavaldusele on kostja väljendanud soovi koostööd jätkata uue lepingu alusel, mille projekt oli hagejale saadetud 24.112015 ehk enne ülesütlemisavalduse esitamist. Seega on kostja ise möönnud, et 05.08.2008 sõlmitud lepingu võib lõpetada poolte kokkuleppel/asendada uue lepinguga juhul, kui saavutatakse üksmeel lepingu tingimuste muutmises.
40.Koostöö lõpetamise soovi puudumist tõendab kõikides kostja esitatud lepinguprojektides sisalduv lepingu tähtaeg. Nimelt oli esimese lepingu projektis p-s 5.1 lepingu tähtajaks 5 aastat, teises projektis 31.12.2021 ning kolmandas taas viis aastat. Järelikult oleks uus leping kehtinud vähemalt sama kaua kui poolte 05.08.2008 sõlmitud leping pärast selle pikendamist 4 aastaks ehk kuni 31.07.2020. Kõikides kostja lepinguprojektides sisaldub klausel, et uus lepinguprojekt asendab selle sõlmimisel poolte vahel 05.08.2008 sõlmitud lepingut. Asendada ei ole võimalik lepingut, mis on juba lõppenud.
41.Hageja leidis, et tema esitatud tõendite kohaselt ei seisnenud koostöö jätkumine ainult müügis, vaid jätkati ka tootearendust. Poolte erimeelsused lepingu tingimuste osas ei anna alust arvata, et leping on lõppenud. Hageja samas leidis, et kostja käitumine ehk lepingu ülesütlemine ja samal ajal lepingu täitmise jätkamine koos läbirääkimiste pidamisega lepingu muutmiseks oli vastuoluline ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kui kohus leiab, et lepingut tuleb tõlgendada selliselt, et kostjal oli õigus leping ühepoolselt kuuekuulise etteteatamisega üles öelda, tuleb jätta see lepingusäte kohaldamata ja lugeda leping pikendatuks kuni 31.07.2020, sest kostja on oma vastuolulise käitumisega andnud hagejale aluse arvata, et leping on pikenenud.
42.Poolte koostöö kostja jäätisetoodete müügiks Soomes algas 2004. aastal. 2004. a kostja jäätisetooteid Soomes ei müüdud. 2005. a müüs kostja hagejale jäätisetooteid 310 000 euro eest, 2006. aastal 456 000 euro eest, 2007. aastal 575 000 euro eest ning 2008. aastal 548 000 euro eest. Kostja jäätisetoodete müük Soome turul on saanud võimalikuks tänu hageja tegevusele. Lepingu sõlmimise järel on kostja valmistatud jäätisetoodete müük Soome turul kasvanud 484 000 eurolt 1 753 000 euroni aastal 2016. Seega on kostja jäätisetoodete müük Soomes alanud nullist ning hageja on seda aastate jooksul kasvatanud.
43.05.08.2008 lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda 2004. aastal sõlmitud lepingu põhimõtetest. Hageja ja kostja leppisid 2004. aastal suuliselt kokku hageja ainuõiguses müüa kostja jäätisetooteid Soomes. 2004. aastal sõlmitud kokkuleppe sisu ja ulatust selgitab hageja e-kiri kostjale 2.11.2004, kus ta palub kinnitada suulise lepingu sisu ning kostja 4.11.2004 vastuses. Kirjavahetuses mõistsid pooled ainumüügiõigusena seda, et kostja toodete edasimüügi õigus Soomes kuulub hagejale. Samal ajal oli kostja kohustatud mitte müüma oma tooteid Soomes hageja vahenduseta. 2004. aasta ainumüügiõigus hõlmas kostja brändi tooteid ja nn private label tooteid, mille all mõistetakse kostja poolt valmistatud kaupluste keti omatooteid, mida müüakse tootja brändi asemel kaubaketi oma nime all.
44.2008. aasta lepingus on hõlmatud private-label tooted sõnaga „customers“. Võrreldes 2004. aastal sõlmitud lepinguga on 2008. aastal sõlmitud lepingus ainumüügiõigusega hõlmatud private- label toodete määratlus laiem. 2008. sõlmitud lepingus kokkulepitud hageja ainuõigus kohaldub nii lepingu sõlmimise ajal kui ka pärast seda valmistatud private -label toodete müügile
kõikidele klientidele. Järelikult hõlmab hageja ainuõigus õigust müüa Lidl Suomi Ky-le valmistatud private -label tooteid ehk Gelatelli-jäätist.
45.Kostja 24.11.20015 lepingu projektis punktis 5 on viidatud 05.08.2008 lepingule. Lepinguprojekti kohaselt ei olnud hagejal enam ainumüügiõigust, vaid tegemist oli tavalise müügilepinguga. 2004. aastal sõlmitud lepingule viidatakse kostja 06.05.2016 lepinguprojekti preambulas. Antud projekti punktis 1.6 piirati hageja ainumüügiõigust analoogiliselt 2004. aastal sõlmitud lepinguga, loetledes ainumüügiõigusega hõlmatud lõppkliendid. Kuna hageja õigust piirati, oli hagejal järelikult 05.08.2008 lepingu alusel piiramatu ainuõigus müüa tooteid Soomes.
46.Hageja viitas hea usu põhimõttele ja leidis, et poolte kokkulepet ainuõiguse kohta tuleb tõlgendada laiendavalt. Nimelt tuleneb õiguse olemusest ja eesmärgist keeld kostjal endal oma tooteid ilma hageja vahenduseta Soomes müüa ning ühtlasi kohustus teatada hagejale kõikidest klientidest, kes on pöördunud tema poole. See on seotud kostja lojaalsus-, kaitse- ja teatamiskohustusega. Hagejale ainumüügiõiguse andmise eesmärgiks oli tagada tema õigus ainsana müüa kostja eelpoolnimetatud tooteid Soomes. Hageja ainumüügiõigus pidi selle olemusest tulenevalt olema kaitstud ka kostja enda suhtes.
47.Hageja osundas, et antud vaidlus ei puuduta kaubamärgiõiguste rikkumist. Bränd on toote aineliste ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis annab tootele identiteedi ja eristab selle teiste toodete identiteetidest. Bränd koosneb nimest, logost ja sloganist. Kaubamärk on brändi seadusega kaitstav osa. Pooled pidasid lepingus silmas kõiki ”Balbiino” brändi jäätisetooteid, mitte kaubamärgiga kaitstud jäätisetooteid. Toode on see, mida firma valmistab ja müüb. Seega on toodeteks kõik kostja poolt valmistatu.
48.Hageja tegutses lepingu alusel sõltumatu iseseisva ettevõtjana, kehtestades oma klientidele müüdavate toodete hinnad ning võttes enda kanda lõppkliendiga sõlmitavatest müügilepingutest tuleneva majandusliku riski. Hageja oli iseseisev edasimüüja, kes on ainuõigusega müünud kostja tooteid Soomes. Hagejal ei olnud vajadust olla kostja agent või müügiesindaja. Lepingu punktis 5 lepiti kokku tootearenduses. Hageja tootearendus on olnud turupõhine. Kostja ei ole teinud Soome turusituatsioonil põhinevat tootearendust.
49.Tootearenduse tegemiseks arutas hageja klientidega läbi, millised võiksid olla uudistooted. Lepiti kokku kliendile arendatavad tooted ja hageja leidis turult näidistooted. Uue toote idee ja näidistoode edastati kostjale. Kostja tegi tootenäidised ja korraldas koos kliendiga testimise. Hageja esitas kostjale testimise tulemused ja vajalikud muudatused ning hageja ja klient sõlmisid uue toote kohta lepingu. Hageja esitas tõendid tootearenduse kohta.
50.Lidl Suomi Ky-l ei õnnestunud Põhjamaadest laktoosivaba koorejäätist hankida. Lidl Suomi Ky müüb jäätisetooteid madalate tarbijahindadega ja tema poolt eeldatav sisseostuhind on nii madal, et hageja 23-aastase kogemuse põhjal ei oleks Lidl Suomi Ky-le olnud võimalik pakkuda tavalisi jäätisetooteid konkurentsivõimelise hinnaga. Hageja tootearenduse tulemusena oli kostjal võimalik hakata tootma laktoosivabu koorejäätisetooteid. Kostjal ei olnud enne tootearenduse sellesse faasi jõudmist laktoosivabu koorejäätisi, mida Lidl Suomi Ky-le pakkuda.
51.Hageja selgitas, et kostjale etteheidetav tegu seisneb hea usu põhimõttest tuleneva kohustuse rikkumises teatada hagejale igast potentsiaalsest kliendist, kes on toodete ostmiseks pöördunud otse kostja poole ning informeerida tema poole pöördunud klienti hageja ainumüügiõigusest. Kui kostja oleks kohustuse täitnud, oleks hageja saanud realiseerida oma lepingust tulenevat õigust arendada koostöös Lidl Suomi Ky-ga laktoosivabad private label tooted ning müüa neid Lidl Suomi Ky-le ja saada sellest müügist tulu. Kostja ei informeerinud hageja ainumüügiõigusest ka Lidl Suomi Ky-d. Laktoosivabad koorejäätised, mida kostja müüs Lidl Suomi Ky-le ilma hageja
vahenduseta, olid olemas ainult tänu hageja ideele, jäätiseturu tundmisele ja tootearendusele. Seetõttu on kostja käitumine moraalselt eriti taunitav ja vastuolus hea usu põhimõttega.
52.Hageja ei suuda tõendada kohtupraktikas väljakujunenud eeldusi saamatajäänud tulu tõendamiseks ehk konkreetseid tegevusi ise Lidl Suomi Ky-le toodete pakkumise ettevalmistamiseks või pakkumiseks. Selleks ajaks kui hagejal oleks olnud võimalik seda teha, oli kostja juba asunud lepingut rikkuma. Hageja leidis, et hea usu põhimõtte kohaselt tuleb kohtul jätta kohaldamata VÕS § 128 lg 4 ja senine kohtupraktika osas, mis näevad ette saamata jäänud tulu väljamõistmise eeldusena hageja poolt tulu saamise kavatsuse ja võimaluse tõendamise läbi sellel eesmärgil sooritatud konkreetsete tegevuste.
53.Hageja selgitas, et ta peab müügikatte all silmas kostja poolt hagejale müüdud toote hinna ja hageja poolt lõppkliendile müüdud toote hinna vahet. Müügikatte arvestamisel on võetud aluseks kostja ja hageja vahelised arved ja hageja arved lõppkliendile. Hageja tõi välja, millised on tootepõhised müügikatted.
54.Kostja esitatud andmetest, mis puudutasid Lidl Suomi Ky-le müüdud tooteid, aktsepteeris hageja andmeid kuni 31.08.2016 müdud toodete koguste osas. Kostja andmete põhjal ei ole võimalik arvestada poolikuid tootepartiisid (keegi ei tooda poolikut partiid) ning täielikult on arvesse võtmata 31.8.2016 seisuga laos olevad tooted, mida ei ole tulevikus võimalik müüa kellelegi teisele peale Lidl Suomi Ky. Kahjusumma suurus on arvestatud korrutades kostja poolt Lidl Suomi Ky-le müüdud partiide arv hageja eelpool väljaarvestatud partiipõhiste müügikatetega. Hageja arvutuste kohaselt oli tema saamata jäänud tulu suuruseks 108 975,52 eurot.
55.Seoses kohtueelse õigusabiga selgitas hageja, et kliendikaardi kohaselt on 01.07.2016 – 02.09.2016 kohtumistele kliendiga kulutatud 6 tundi. Kohtumised olid 14.07.2016 ja 30.08.2016. Esimesel kohtumisel arutati pärast reklamatsiooni koostamist 11.07.2016 hageja avastatud uusi lepingurikkumisi. Kohtumisel vaadati kogutud materjal koos hagejaga läbi ja selle alusel on koostatud reklamatsiooni täiendus ja esialgne kahju hüvitamise nõue 18.07.2016. Teisel kohtumisel 30.08.2016 vaadati läbi pakendite EAN tootekoodid ja selgitati välja, et kõik kostja tooted on varustatud Lidl Suomi Ky-le viitava koodiga ja pakendatud ainult Soome turu jaoks. Kohtumine oli vajalik koodi tehniliseks väljaselgitamiseks ja kahjuhüvise suuruse täpsustamiseks. Viimati mainitud kohtumine korraldati pärast 11.07.2016 ja 18.07.2016 esitatud reklamatsioone.
56.Nõupidamised telefoni teel olid seotud eelkõige sellega, et osapooled üritasid kogu aeg vältida kohtuvaidlust ning kostja esindaja jurist Helen Tulvega peetud kõnelused ja kirjavahetus tuli kahju hüvitamise nõuet puudutavas osas Heikki Keräneniga läbi arutada. Telefoninõupidamine hagejaga 18.08.2016 kestis 1⁄2 tundi ja selle sisuks oli vaidluse mõju kostja tarnetele pärast lepingu väidetavat lõppemist 31.07.2016. See on kahju hüvitamise nõude keskne küsimus. Telefoninõupidamine hagejaga 25.08.2016 puudutas kostja kirja 23.08.2016. Telefoninõupidamine hagejaga 02.09.2016 puudutas kostja teadet jätkata tarneid hoolimata kostja väidetest, et leping on lõppenud 31.07.2016. Telefoninõupidamisetele on seega kulutatud kokku 1,5 tundi.
57.Kohtumistele kliendiga ja telefoninõupidamistele kulus kokku 7,5 tundi, mida ei saa pidada paljuks võttes arvesse asja rahvusvahelist iseloomu ja kostja toodete järk-järgulist. Muus osas on kliendikaardi märgitud, millistele toimingutele aeg on kulutatud nagu näiteks ”Balbiino vastusega tutvumine ja seisukoha kujundamine”, ”kahjunõude ettevalmistus” ja ”tootepiltide tegemine kattearvestuse lisaks” jne.
58.Hageja täpsustas oma nõuet. Hageja leidis, et kuna kostja ei täida alates 01.01.2017 enam tervikuna 05.08.2008 lepingut, ei ole menetluslikult perspektiivikas nõuda kohustuse täitmist ehk kostja kohustamist lõpetama toodete müüki Lidli kaudu ja kohustamist müüma tooteid hageja vahendusel. Hageja loobus antud nõudest. Samuti vähendas hageja kahju nõuet summani 108 975,52 eurot. Hageja palus kostjalt endiselt välja mõista kulud 7 470,15 eurot ning seaduses sätestatud määras viivise põhinõude summalt 108 975,52 eurot alates hagi esitamisest 05.09.2016 kuni põhinõude rahuldamiseni.
59.18.06.2017 seisukohtadega koos palus hageja vastu võtta täiendavad tõendid. Kostja esitas tõendina hageja 21.03.2017 nõudekirja, milles hageja pidas väidetavalt vaidlusalust lepingut lõppenuks. Hageja esitas sellega seoses kohtule täiendavaid tõendeid. Muuhulgas esitas hageja kohtule kostja 07.04.2014 arve Suomen Jätskiauto Oy-le nr 1682062, kostja arve nr 1770715 hagejale 18.05.2015, 2015. aastal kinnitatud hinnad aastaks 2016, PN Transport arve ja saatelehed 30.06.2016 ning PN Transport hinnakirja. Tõenditega soovis hageja tõendada, et kostja ei alustanud laktoosivabade jäätiste tootmist omal algatusel. Hindade kokkuleppimine järgmiseks aastaks toimus igal aastal ning oli vajalik lepingu täitmiseks. Järelikult hindade kokkuleppimine 2017. aastaks kinnitab, et pooled kavatsesid lepingu täitmist jätkata ka 2017. aastal. Samuti esitas hageja kohtule Suomen Jätskiatuo Oy aktsionäride nimekirja. Tõele ei vasta kostja väited, nagu muudaks hageja osalus Suomen Jätskiauto Oy-s hageja esitatud Suomen Jätskiauto Oy väljastatud arved ning muud dokumendid ebausaldusväärseteks. Hageja omanikule Heikki Keränenile kuulub Suomen Jätskiauto Oy 450-st aktsiast 50, mis ei anna talle nimetatud äriühingus valitsevat mõju. Samuti ei kuulu Heikki Keränen Suomen Jätskiauto Oy juhatuse liikmete hulka, vaid on koos kolme teise isikuga juhatuse asendusliige.
60.19.06.2017 seisukohtades kordas hageja varasemaid väiteid. Kuna menetluses ei ole võimalik tuvastada poolte ühist tegelikku tahet, tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupooltega sarnase mõistliku isiku positsioonist, võttes muuhulgas arvesse lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemust. Kostja eesmärgiks ei olnud hagejaga lepinguliste suhete lõpetamine, mida tõendab kostja kaaskiri ülesütlemise avaldusele. Kostja soovis loobuda hagejale antud ainumüügiõigusest. Koostöö lõpetamise soovi puudumist tõendab kõikides kostja esitatud lepinguprojektides sisalduv lepingu tähtaeg. Kõikides kostja lepinguprojektides sisaldub klausel, et uus lepinguprojekt asendab selle sõlmimisel poolte vahel 05.08.2008 sõlmitud lepingut. Asendada ei ole võimalik lepingut, mis on juba lõppenud.
61.Kostja esitatud kirjavahetus ei tõenda, et hageja oli nõus lepingu lõppemisega 31.07.2016. Hageja oli nõus kokkuleppel lõpetama kehtiva lepingu ehk asendama kehtiva lepingu tingimused uutega. Pooled lepingu tingimuste muutmises kokkulepet ei saavutanud. Hageja pidas oma reklamatsioonis tarnelepingu all silmas 2017. aasta hindade kinnitamist, mitte 05.08.2008 lepingut. 2017. aasta hindade kinnitamine ei tõenda 05.08.2008 sõlmitud lepingu lõppemist 31.07.2016, vaid poolte kavatsust jätkata lepingu täitmist ka aastal 2017.
62.Kostja alustas koostööd Lidl Suomi Ky-ga enne hagejale lepingu muutmise ettepaneku tegemist. Kostja ei ole sellele hageja väitele vastu vaielnud. Ülesütlemisavalduse esitamisega 11.12.2015 üritas kostja survestada hagejat lepingut muutma vastavalt 24.11.2015 lepinguprojektile. Kostjale oli avanenud võimalus müüa oma tooteid Lidl Suomi Ky-le ilma hageja vahenduseta ning seetõttu oli kostjale vajalik lepingu muutmine.
63.Pooled jätkasid lepingu täitmist pärast 31.07.2016 ja tegid seda kuni 2016. aasta lõpuni. Seda tõendavad kostja arved müüdud toodete eest, poolte e-kirjad ja 2017. aasta hinnad. Lepingus kokkulepitud tootearenduse jätkumist pärast 31.07.2016 tõendavad kostja e-kirjad. Uute toodete turule toomine võtab aega keskmiselt aasta, seega puudutab eeltoodud pooltevaheline 2016. aasta e- kirjavahetus uute arendatavate toodete kohta tooteid, mis olid mõeldud turule toomiseks 2017.
aastal. Seega ei jätkunud lepingu täitmine pärast 31.07.2016 pelgalt kostja toodete müügina, vaid jätkati tootearendust. Lepingu jätkumiseks piisab lepingu täitmisest ning muid toiminguid lepingu kehtivana püsimiseks ei eeldata. Lepingu jätkumist pärast 31.07.2016 tuleb seega pidada automaatseks ning selleks ei ole vaja eraldi kokkulepet.
64.Kostja käitumine on vastuoluline ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kui kohus leiab, et kostjal oli õigus leping ühepoolselt kuuekuulise etteteatamisega üles öelda või teatada, et ta ei soovi lepingu pikenemist, tuleb jätta see lepingusäte kohaldamata ja lugeda leping pikendatuks kuni 31.07.2020, sest kostja on oma vastuolulise käitumisega andnud hagejale aluse arvata, et leping on pikenenud.
65.Kostja tõlgendus nagu hõlmaks hageja ainuõigus ainuõigust müüa „private label“ tooteid ainult hageja enda klientidele, on meelevaldne ega vasta lepingu sõnastusele, samuti 2004. aasta lepingule Lepingu sõnastusest ei tulene, et peetakse silmas ainult hageja kliente, sest kliendid on nimetatud ilma nende kuuluvust määratlemata. Lepingus ei ole välistusi, milliste klientide suhtes hageja ainumüügiõigus ei kehti, mistõttu tuleb klientidena mõista kõiki Soomes jäätisetooteid müüvaid isikuid. Seega ei saanud 05.08.2008 lepingu raames kostjal tekkida ”oma” kliente, kelle suhtes hageja ainuõigus müüa private label tooteid ei kehtiks. Hageja pidas tõendatuks, et pooled pidasid ainumüügiõiguse all silmas hageja õigust ainsana müüa Balbiino brändi ja private label jäätisetooteid Soomes ehk tegemist on territoriaalse õigusega, mis hõlmab kõiki potentisaalseid kliente Soomes. Hageja tõlgendust toetavad kostja esitatud lepinguprojektid. 24.11.2015 projektis on viidatud kõikidele Balbiino brändi toodetele ja lõppklientide brändide toodetele.
66.Ebaõige on kostja väide, et hageja ainumüügiõigus oleks olnud põhjendamatu juba selle ajalise pikkuse tõttu. Kostja jäätisetoodete müük Soome turul on olnud edukas tänu hageja panusele laktoosivabade jäätisetoodete turule toomisel. Ilma ainumüügiõiguseta puudunuks hagejal motivatsioon panustada uute toodete turule toomisse ning see ei oleks olnud majanduslikult põhjendatud. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et oleks olnud ebamõistlik näha kostjale ette kohustust anda hagejale üle turg ka klientide osas, kelle saamiseks ei olnud hageja pingutusi teinud. Ainuüksi fakt, et tänu hagejale on välja arendatud Soome turul äärmiselt konkurentsivõimelised laktoosivabad jäätisetooted, mida on raske hankida tootjate vähesuse tõttu, on loonud eeldused uute klientide saamiseks.
67.Hageja pidas paljasõnalisteks kostja väiteid, et ainumüügiõiguse kokkulepe oli tühine vastuolu tõttu konkurentsireeglitega. Tühisuse tuvastamiseks ei piisa ainult nende asjaolude väljatoomisest, mis annaksid alust arvata, et hagejale antud ainuõigus müüa kostja jäätisetooteid Soomes piirab kolmandate isikute juurdepääsu kaubaturule, vaid tuleb kindlaks teha ka poolte turuosad ning hinnata tõenäolist negatiivset mõju konkurentsile. Kostja ei ole esitanud tõendeid poolte turuosade kohta. Hea usu põhimõttest lähtudes tuleks jätta võimalik vastuolu konkurentsireeglitega kontrollimata. Kostja on lepingut täitnud seitsme aasta jooksul. Kostja pidi teadma, mis tingimustel ta lepingu sõlmis.
68.Hagejale tekkinud kahju seisneb tulus, mida ta oleks saanud, kui müük Lidl Suomi Ky-le oleks toimunud hageja vahendusel. Kahju suurus väljendub kostja poolt hagejale müüdud toote hinna ja hageja poolt lõppkliendile müüdud toote hinna vahes ehk hageja poolt saamata jäänud müügikattes. Hagejale ei ole teada, millise hinnaga müüs kostja oma tooteid Lidl Suomi Ky-le, mistõttu ei ole täpset hagejal saamata jäänud müügikatet võimalik välja arvestada. Hageja on võtnud arvestuse aluseks toodete ostu- ja müügihinnad, mille edasimüüjaks ta Soomes on olnud ning mis on võimalikult lähedased Lidl Suomi Ky-le müüdud Gelatelli toodetele (analoogtooted) väikestest kaaluerinevustest hoolimata.
69.Hageja kavatsust ja võimalust laktoosivabade koorejäätiste müügist Lidl Suomi Ky-le tulu saada tuleb vaadelda laiemalt. Hageja Soome jäätiseturu tundmisel põhineval initsiatiivil
alustada laktoosivabade koorejäätiste arendamist ja tema tootearendusse antud panuse tulemusena on kostjal olnud võimalik hakata tootma jäätisetooteid, millele on Soomes turgu ehk laktoosivabu koorejäätisetooteid. Ilma hageja panuseta ei oleks kostjal olnud tooteid, mida Lidl Suomi Ky-le müüa.
70.Hagejal oli võimalus ja kavatsus müüa laktoosivabu koorejäätisetooteid Lidl Suomi Ky-le. Lidl Suomi Ky toob põhilise osa nn tavalistest jäätisetoodetest Saksamaalt/Kesk-Euroopast, kus laktoosivaba koorejäätist ei toodeta. Lidl Suomi Ky-l ei õnnestunud Põhjamaadest laktoosivaba koorejäätist hankida. Lidl Suomi Ky müüb jäätisetooteid madalate tarbijahindadega ja tema poolt eeldatav sisseostuhind on nii madal, et hageja 23-aastase kogemuse põhjal ei oleks Lidl Suomi Ky-le olnud võimalik pakkuda tavalisi jäätisetooteid konkurentsivõimelise hinnaga. Lidl Suomi Ky-l on olnud raske saada tootevalikusse laktoosivaba koorejäätist tarnijate puudumise tõttu. Kostja uued laktoosivabad koorejäätised olid Lidl Suomi Ky-le pakkumiseks eriti konkurentsivõimelised. Hageja oleks pakkunud uusi laktoosivabu koorejäätisetooteid Lidl Suomi Ky-le ja Lidl Suomi Ky oleks neid ka ostnud, sest ilma nendeta ei oleks Lidl Suomi Ky laktoosivabu koorejäätisi tootevalikusse saanud. Seega oli hagejal võimalus müüa laktoosivabu koorejäätisi Lidl Suomi Ky-le ja saada müügist tulu.
71.Laktoosivabad koorejäätised, mida kostja müüs Lidl Suomi Ky-le ilma hageja vahenduseta, olid olemas ainult tänu hageja ideele, jäätiseturu tundmisele ja panusele tootearendusse. Nimetatud asjaolu annab aluse hinnata kostja käitumist kui moraalselt eriti taunitavat. Selline käitumine lepingulistes suhetes on vastuolus hea usu põhimõttega. Isegi kui vastaks tõele kostja väide nagu ostaks Lidl Suomi Ky oma kauba ainult tootjalt, oleks kostja olnud kohustatud hagejat otsemüügist teavitama ning kokku leppima kompensatsioonis hageja ainumüügiõiguse rikkumise eest.
72.Tänu hagejale on kostja saanud laktoosivabade koorejäätiste näol toote, mis on Põhjamaades äärmiselt konkurentsivõimeline. Lähtudes hea usu põhimõttest tuleks kohtul jätta kohaldamata VÕS § 128 lg 4 ja senine kohtupraktika osas, milles need näevad ette saamata jäänud tulu väljamõistmise eeldusena hageja poolt tulu saamise kavatsuse ja võimaluse tõendamise läbi sellel eesmärgil sooritatud konkreetsete tegevuste.
73.Kostja on arvestanud hageja saamata jäänud tulust maha arvatavate transpordikulude suuruseks 31.07.2016 seisuga 16 143,60 eurot ja 30.08.2016 seisuga 19 833,60 eurot. Kostja transpordikulud on põhjendamatult suured. Kostja esitatud transpordiarvete kohaselt on kostja saatnud väikesi koguseid mitmesse asukohta, mistõttu koormad ei ole täis. Nimetatud väide on tõendatud K. Heinonen arvega nr 115328, kust nähtub, et on kasutatud kahte autot, millest omakorda järeldub, et koormad ei ole täis. Poolikud koormad tähendavad suuremaid transpordikulusid. Väikeste koguste saatmine erinevatesse asukohtadesse on ilmselt tingitud asjaolust, et kostjal ei ole peale Lidl Suomi Ky Soomes teisi kliente.
74.Hageja kasutas alates juunist 2016 kostja jäätisetoodete transpordiks firmat PN Transpot AS ning transportis ühe veoga jäätisetooteid mitmele saajale kogustes, mis võimaldavad saata täis koormaid. Tulenevalt eeltoodust oli transporti võimalik korraldada soodsama hinnaga. Väited on tõendatud on hageja esitatud PN Transport AS arve ja saatelehtedega 30.06.2016 nr 1650930. Kauba saajad kasutavad madalaid kaubaaluseid, mistõttu hõlmab kaup 26 kohta. Ühe aluse hinnaks kujunes 18,77 eurot. Ka PN Transport AS hinnakirja kohaselt on 26 alusekoha transportimisel ühe alusekoha hind 18,8 eurot. Seega on kohane arvestada transpordikulu, mille hageja oleks kandnud juhul, kui müük Lidl Suomi Ky-le oleks toimunud hageja vahendusel, võttes aluseks hageja poolt kasutatud veofirma hinnad ning veetavad kogused. Täpse transpordikulu väljaarvestamine eeldaks hageja tellimisel tehtud vedude kuupäevalist kõrvutamist kostja tellitud vedudega, mistõttu on hageja arvutanud eeldatava transpordikulu PN Transport AS arve nr 1650930 alusel.
75.Hageja transpordikulu oleks olnud juuli 2016 lõpu seisuga 3 941,70 eurot ning augustis oleks lisandunud 732,03 eurot. Augusti 2016 lõpu seisuga oleks hageja kandnud transpordikulusid 4 673,73 eurot. Kui kohus leiab, et leping kehtis kuni 31.07.2016, tuleb maha arvata transpordikulud 3 941,70 eurot. Saamata jäänud tulu oleks seisuga 31.07.2016 olnud 72 890,21 eurot ja seisuga 31.08.2016 104 301,79 eurot.
76.Hageja leidis, et muud kulud maha arvamisele ei kuulu. Kostja toodete müük ei oleks hageja tööjõukulusid suurendanud. Kostja on märkinud hageja tööjõukuludeks 92 606,16 eurot, mis ei vasta tõele. Tegelikkuses moodustavad hageja tööjõukulud 79 520,00 eurot. Kostja tööjõukuludena arvestatud summa sisaldab pensionikindlustust summas 6228,00 eurot, mis ei kuulu otseste tööjõukulude hulka arvestamisele. Hageja tööjõukulude suurus ja pensionikindlustuse summa on tõendatud hageja kasumiaruandega, mille kohaselt on kontol 5190 arvestatud pensionikulud vastavalt 6228,00 eurot ning palgad kontol 5050 vastavalt 79 520,00 eurot.
77.Hageja omanik ja juhatuse liige Heikki Keränen on ainus isik, kes teeb kõik hageja majandustegevuseks vajalikud toimingud. Ühtegi teist palgalist töötajat hagejal ei ole. Antud asjaolu on tõendatud hageja 2015. aasta majandusaasta aruande lisaga töötajate ja juhtorganite kohta. Hagejale Lidl Suomi Ky näol ühe kliendi lisandumine ei suurenda tööjõukulusid, sest see ei tingi vajadust palgata lisatööjõudu. Heikki Keränenile makstud tasu suurus ei ole sõltuvuses hageja klientide arvust. Muud ärikulud moodustasid 2015. aasta majandusaasta aruande kohaselt 165 204,54 eurot. Nimetatud kulud koosnevad suuremas osas jäätisemüügiga mitteseotud kuludest.
78.Hageja leidis, et kostja on arvestanud hageja transpordikulusid kaks korda, esmalt eraldi ning hiljem muude ärikulude hulgas. Transpordikulusid tuleb arvestada ühekordselt. Hageja kontodel 6610–6991 kajastatud muudest ärikuludest summas 18 403,38 eurot võib lugeda jäätisemüügiga seotud kuludeks pooled ehk 9 201,19 eurot. Kokku on jäätisemüügiga seotud muudeks ärikuludeks 11 766,59 eurot. Kulud ei ole korrelatsioonis käibe ega klientide arvuga. Puudub alus väita, et kostja jäätisetoodete müük Lidl Suomi Ky-le hageja vahendusel oleks suurendanud hageja ärikulusid. Kui kohtu arvates tuleks muud ärikulud hageja saamata jäänud tulust maha arvata, tuleks ärikulude suuruseks lugeda 11 766,59 eurot.
79.Kostja on esitanud foto Lidli kaupluses hinnaga 1,48 eurot müüdavast laktoosivabast vaniljekoorejäätisest. Nimetatud foto on tehtud 10 aastat tagasi Lidl-le Gelatelli nime all toodetud ja müügil olnud jäätisest. Tegemist ei ole kostja valmistatud jäätisega. Pilt ei ole tehtud käesoleval ajal müügil olevast jäätisest, mis järeldub asjaolust, et tooted on paigutatud lahtisesse ilma kaaneta külmaletti, milliseid Lidli kauplustes enam ei kasutata. Fotol olev hind on pärit ajast, kui jäätisemaksu ei olnud veel kehtestatud. Käesoleval ajal müüakse Lidli kauplustes laktoosivaba vaniljekoorejäätist hinnaga 2,29 eurot, mis on tõendatud hageja esitatud fotoga.
80.Kostja esitatud väljavõttes Suomen Jätskiauto Oy veebilehelt avaldatud hinnad ei ole võrdluskõlblikud. Suomen Jätskiauto Oy jäätisemüügi kulumudel ja müügi põhimõtted on võrreldes müügiga jaekauplustes täiesti erinevad. Suomen Jätskiauto Oy jäätiseid müüvad ettevõtted frantšiisi alusel ringisõitvatest jäätiseautodest. Nendes autodes on tarbijahinnad kõrgemad. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane võrrelda Lidli kauplustes müüdava jäätise ja Suomen Jätskiauto Oy jäätiseautodes müüdavate jäätiste hindu.
81.Hageja ei nõustunud kostja hinnavõrdlustega, mille kohaselt on laktoosivabade koorejäätiste hinnad Lidli kauplustes 20% odavamad. Hindade erinevus laktoosivabade vaniljekoorejäätiste osas on tegelikult mõne sendine. Hageja viitas enda esitatud fotodele analoogilistest toodetest. Gelatelli laktoosivabade maasika ja šokolaadi koorejäätiste analoogtoodetena tuleks võrdlusse
võtta maitsestatud laktoosivabad koorejäätised. Kuna Prisma ja Kesko müüvad ainult ühe tootja laktoosivaba maasika ja šokolaadi koorejäätist, mistõttu võivad dikteerida kõrgemat hinda, ei oleks võrdlus nendes kettides müüdavate jäätistega õige. Võrreldes omavahel Gelatelli laktoosivaba maasika ja šokolaadi koorejäätise ja laktoosivabade maitsestatud koorejäätiste hindu, on Lidli kauplustes müüdavad laktoosivabad maasika ja šokolaadi koorejäätised isegi kallimad.
82.Koos hagiavaldusega esitatud kohtueelsete õigusabikulude hulka on ekslikult arvestatud tõlkekulu 142,22 eurot Tõlkebüroo OÜ Dakomex arve nr 2016/226DM alusel ja 177,93 eurot OÜ Interlex arve nr 20161118 alusel. Nimetatud kulu oli kantud hagiavalduse lisadena esitatud tõendite tõlkimiseks ning kuulub menetluskulude koosseisu. Seega kuuluvad tõlkekulud summas 320,15 eurot kohtueelsetest kuludest maha arvamisele ning hageja esitab need kohtuväliste menetluskulude koosseisus. Hageja nõudeks kulude osas jääb 7 150 eurot.
83.Kostja märkus hageja õigusabikindlustuse kohta ei ole asjakohane. Kindlustusseltsil on hagi rahuldamise korral regressiõigus isiku vastu, kellelt menetluskulud välja mõistetakse. Kokkuvõttes palus hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitise 104 301,79 eurot, kulud 7 150 eurot ning viivise summalt 104 301,79 eurot seadusjärgses määras alates hagi esitamisest.
84.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1 500 eurot. Hageja on menetluse käigus oma nõuet vähendanud, lõplikuks nõudeks jäi saamata jäänud tulu nõue 104 301,79 eurot ning kulude nõue summas 7 150,00 eurot, kokku 111 451,79 eurot. Hagi hinnaks on seega 120 367,93 eurot (111 451,79 + viivis 8% 8 916,14). Riigilõiv hagihinnalt kuni 150 000 on endiselt 1 500 eurot.
85.Samuti palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud ja muud kulud TsMS § 144 punktide 1 ja 2 alusel. Hageja on seoses menetlusega kandnud kulusid kohtule esitatud inglise- ja soomekeelsete dokumentaalsete tõendite tõlkimiseks eesti keelde, samuti on hageja kandnud kulusid kostja menetlusdokumentide soome keelde tõlkimiseks. Hageja esindaja ei valda soome keelt tasemel, mis võimaldaks keerulist juriidilist teksti täpselt edasi anda. Hageja on menetluses kandnud tõlkekulusid kokku summas 3 036,89 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 9045 eurot ilma käibemaksuta. Kogumis palus hageja kostjalt välja mõista 13 581,89 eurot, millest riigilõiv oli 1500 eurot, tõlkekulud 3036,89 eurot ja õigusabikulud 9045 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt.
86.02.07.2017 seisukohtades selgitas hageja, et seoses nõuete vähendamisega on tema hagi hind 120 367,93 eurot. Hageja avaldas, et ta loobub hagiavalduses toodud nõudest kohustada kostjat lõpetama jäätisetoodete otsemüük Lidl Suomi Ky-le ja Lidl Stiftung & Co. KG-le turustamiseks Soome Vabariigis ning jätkama jäätisetoodete müüki Lidl-le kauplustele Soome Vabariigis TEF Trading Oy vahendusel. Hageja loobub osaliselt hagiavalduses toodud kulude nõudest summas 7 470,15 eurot. Hageja loobub kahju hüvitise nõudest osaliselt ehk summas 26 113,21 eurot. Hageja vähendab nõudeid, sest kostja on esitanud tõendid jäätise koguste kohta ja tulu saamiseks vajalikud transpordikulud summas 4 673,73 eurot tuleb hüvitisest maha arvestada.
87.Hageja leidis, et ta ei ole hagi alust muutnud ja tugineb endiselt kostja lepingu rikkumisele. Hageja on selgitanud oma ainumüügiõiguse sisu. Hageja on viidanud hea usu põhimõttele seoses lepingu tõlgendamisega. Hea usu põhimõttest tulenes kostjale keeld müüa oma tooteid Soomes ilma hageja vahenduseta ja kohustus teatada hagejale kõigist kostja poole pöördunud klientidest. Tegemist on õiguslike ja faktiliste väidete täiendamise, mitte hagi muutmisega.
88.11.08.2017 lõplikes seisukohtades kordas hageja taas varasemaid väiteid. Lähtudes lepingu kehtivust puudutavas sättes kasutatud sõnastuse tähendusest, pooltele viitamise viisist, asjaolust, et poolte tahteks ei olnud lepinguliste suhete lõpetamine, vaid kostja oli huvitatud hageja
ainumüügiõiguse piiramisest lepingurikkumise varjamise eesmärgil ning pooled jätkasid lepingu täitmist kuni 31.12.2016, tuleb lepingu kehtivust puudutavat sätet tõlgendada nii, et kui pooled ei ole lepingut kokkuleppel lõpetanud või seda ei ole õiguskaitsevahendina üles öeldud, pikenes leping pärast tähtaja möödumist 31.07.2016 automaatselt järgmiseks 4 aastaks.
89.Menetluskulude osas selgitas hageja täiendavalt, et tema kuludeks on kulud riigilõivule summas 1500 eurot, tõlkekulud summas 3036,89 eurot ning õigusabikulud summas 10 895 eurot. Hageja palus kostjalt kulud välja mõista ilma käibemaksuta.
90.Kostja menetluskuludele esitas hageja vastuväite. Hageja vaidles vastu kostja õigusabikuludele. Kostja lepingulise esindaja kulude nimekirjas on märgitud kolmel korral konkurentsiõigusega seonduvat argumentatsiooni ja positsiooni analüüsi. Kostja konkurentsiõigust puudutav argumentatsioon on esitatud kostja vastuses hagiavaldusele ega ole hilisemates menetlusdokumentides muutunud ega täienenud.
91.Hageja ei nõustunud, et ta peaks kandma TsMS § 168 lg 4 alusel kulud summas 2 823,72 eurot, mis on seotud kohustamisnõudest loobumisega ja nõuete vähendamisega. Hageja loobus kohustamisnõudest seetõttu, et kostja ei täitnud alates 01.01.2017 lepingut ka osas, milles ei olnud kohustamisnõuet esitatud. Kuna lepingut tervikuna enam ei täidetud, ei olnud õiguslikult perspektiivikas nõuda lepingu täitmist. Seega ei olnud kohustamisnõudest loobumine tingitud asjaolust nagu ei soovinuks hageja enam lepingu täitmist, vaid hageja oli sunnitud nõudest loobuma kostja lepingurikkumise tõttu. Hageja esialgne rahaline nõue oli esitatud ligikaudsena, sest hageja käsutuses ei olnud arvandmeid kostja poolt Lidl Suomi Ky-le müüdud toodete koguste kohta. Pärast vastavate andmete kostja poolt kohtule esitamist oli võimalik kahju suurus täpselt välja arvestada.
KOSTJA VASTUVÄITED
92.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et poolte vahel puudub kehtiv leping. Kostja nõustus, et ta oli hagejaga lepingu sõlminud. Kostja leidis, et tulenevalt vaidlusalusest lepingu sättest oli pooltel kokkuleppel võimalik lepingut lõpetada kuus kuud enne lepingu kehtivuse lõppemist. Samas pidi leping lõppema 31.07.2016 ning pooltel oli kokkuleppel õigus lepingut pikendada nelja aasta võrra. Kostja teavitas hagejat juba 11.12.2015, et ei soovi lepingut pärast selle lõppemist pikendada. Kuivõrd leping lõppes juulis 2016 ja kostja hagejat juba 11.12.2015, et ei soovi lepingut pikendada ning hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud kokkulepet Lepingu pikendamiseks, lõppes leping 31.07.2016.
93.Hagiavaldusest nähtub, et hageja hinnangul on leping endiselt kehtiv, kuid hageja ei ole esitanud tõendeid lepingu pikendamise kohta. Kuna leping lõppes 31.07.2016, on hageja kahju nõue perioodi osas alates 01.08.2016 igal juhul alusetu. Hagist ei ole võimalik aru saada, millisest hetkest alates on kostja hageja hinnangul lepingut rikkunud. Hageja kahjunõue kostja vastu on täies ulatuses alusetu ka seetõttu, et lepingu punktis 7 sisaldunud nn eksklusiivsuskokkulepe kehtis üksnes kuni 05.08.2013, st pärast viidatud kuupäeva ei olnud hagejal ainuõigust kostja toodete müügiks Soome Vabariigis.
94.Kostja viitas KonkS § 4 lõike 1 punktile 3 ja §-le 8. Kostja möönis, et Eestis kehtib grupierand (Vabariigi Valitsuse 27.05.2010 määrus nr 60 „konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine“) ning grupierandi kohaselt on teatud konkurentsi piiravad klauslid lubatavad, kuid need ei ole lubatavad tingimusteta. Mida pikemaks ajaks on sõlmitud konkurentsi piiravad kokkulepped, seda pikemaks ajaks saab kahjustatud konkurentsiolukord ning seetõttu on pikaajaliste konkurentsi piiravate kokkulepete sõlmimine keelatud. Nii sätestab grupierandi § 3 lg 3 p 1 et pikema kui viie aastase kehtivusajaga kokkulepetele grupierand ei kohaldu, millisel juhul rakendub KonkS
§ 4 sätestatud üldreegel, mille kohaselt on konkurentsi kahjustav kokkulepe tühine. Antud juhul oli eksklusiivsuskokkulepe, millega piirati kostja konkurentsi Soome turul sõlmitud sisuliselt kaheksaks aastaks, mistõttu oli vastav kokkulepe alates 05.08.2013 tühine. Sellest tulenevalt on lisaks lepingu lõppemisele hageja nõue igal juhul põhjendamatu seetõttu, et lepingu punktist 7 tulenev kokkulepe alates 05.08.2013 enam ei kehtinud. Isegi lepingu kehtivuse korral ei ole kostja rikkunud ühtegi lepingust tulenevat kohustust.
95.Kostja ei ole hageja ainuõigust lepingu mõistes rikkunud. Kostja alustas ärisuhteid Lidl Saksamaa ühinguga. Kostja informeeris 21.07.2016 kirjas hagejat, et ta on alustanud ärisuhteid ettevõttega Lidl Stiftung & Co. KG. Tegemist on globaalse Saksa supermarketiketiga, mille registrijärgne asukoht on Neckarsulmis Baden-Württembergis Saksamaal. Ärisuhted Saksamaa ettevõttega ei puuduta hageja ja kostja vahelisi suhteid Soome Vabariigis.
96.Konkurentsiõiguse kohaselt on tootjatel keelatud piirata nn paralleelkaubandust. Kui jäätiste tootja müüb oma tooteid edasimüüjatele, siis ta ei tohi piirata edasimüüja edasisi tegevusi. Kui Saksamaal tegutsev edasimüüja otsustab kaubad maha müüa Soomes, siis ei tohi tootja seada piiranguid sellele, kuidas Saksamaa edasimüüja oma kaupu edasi turustab. Tegemist oleks kolmanda isiku suhtes kauplemistingimuste kindlaksmääramisega, mis KonkS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on keelatud. Seetõttu ei oleks olnud seaduslik Saksamaal tegutseva ettevõtte Lidl poolt kaupade tarnimise piiramine ning hageja ning kostja vahelises lepingus ei ole olnud mistahes piiranguid kostja kaupade müümiseks Saksamaale.
97.Kostja leidis, et kui leping kehtiks, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Hageja esitas saamata jäänud tulu nõude. Kostja viitas VÕS § 128 lõikele 4 ja leidis, et hagejal ei jäänud kostja väidetava rikkumise tõttu midagi saamata, samuti ei kaotanud hageja kostja väidetava rikkumise tõttu võimalust mingit kasu saada. Hagejal ei olnud vaatamata 8 aastasele tegevusele Soomes mingitki suhet Lidl-i Soome kauplustega seal jäätiste müügiks. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks juhul, kui kostja ei oleks lepingut väidetavalt rikkunud, saavutanud ise Lidl-i Soome kauplustega kokkuleppe jäätiste müügiks ja müünud ise kostjaga samadel tingimustel jäätist. Hageja ei ole teinud ettevalmistusi Lidl-ga kokkuleppe saavutamiseks. Hageja ei oleks saanud tulu ka siis, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud. Kostja leidis, et kuna hageja kahjunõue ei ole põhjendatud, on täiesti alusetu kohtueelsete õigusabikulude nõue.
98.Kostja leidis, et hageja kohustamisnõue tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ja kostja vahel puudub kokkulepe sellise kohustuse olemasolu osas. Isegi kui selline kohustus oleks olnud olemas, on leping hageja ja kostja vahel 31.07.2016 lõppenud. Kui leping oleks kehtiv, on nn eksklusiivsuskokkulepe alates 05.08.2013 tühine ning hageja ei saa kuidagi piirata kostja tegutsemist Soome turul. Kui kokkulepe ja leping oleksid kehtivad, ei tulenenud lepingust kostjale sellist kohustust, mille täitmist hageja nõuab. Lepingu punkt 7 andis hagejale üksnes ainuõiguse. Leping ei sisalda kostjale kohustust müüa Soomes mistahes tooteid hageja vahendusel.
99.Hageja ja kostja vaheline leping oli müügileping. Kostja müüs hagejale hageja poolt tellitud tooteid, hagejale läks üle toodete omandiõigus ja hageja ise müüs neid edasi Soome kauplustesse vastavalt oma äranägemisele. Hageja on käesolevaga palunud kohtul kohustada kostjat müüma jäätisetooteid Lidl kauplustele kostja vahendusel. Lidl ei ole käesolevas asjas menetlusosaliseks. Samuti ei ole hageja viidanud mis tahes lepingule, mille alusel Lidl kohustuks kostja tooteid ostma, veel vähem ostma neid hageja vahendusel. Kohus ei saa panna kohustusi kolmandatele menetlusvälistele isikutele. Hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada.
100.Kostja ei ole lepinguga võtnud kohustust hoiduda ise toodete müügist Soomes. Kui kostja otsemüük Soome oleks käsitletav lepingu rikkumisena, saaks hageja õiguskaitsevahendiks olla üksnes kahjunõue. Lepingus ei ole ette nähtud võimalust ega ei saa tekkida olukorda, kus kostjal
oleks Soomes äri ajamine täielikult piiratud. Sisuliselt väidab hageja, et kui hageja ise Soomes midagi ei tee ega seal kostja kaupu ei müü, siis ei saa kostja lepingust tuleneva piirangu tõttu Soomes üldse tegutseda. Selline olukord oleks ilmselgelt vale ning vastav kokkulepe kostja õigusi ebamõistlikult piirav.
101.20.01.2017 seisukohtades leidis kostja endiselt, et pooltevahelist lepingut ei pikendatud ning leping lõppes 31.07.2016. Kostja ei nõustunud hageja väidetega, et leping pikenes automaatselt kuni 31.07.2010. Ebaõige on hageja väide, et lepingu lõpetamiseks oli vajalik poolte kokkulepe. Lepingus on sätestatud, et lepingut on võimalik lõpetada üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel kuus kuud enne lepingu lõppemist. Seega eeldas lepingu ennetähtaegne lõpetamine poolte kokkulepet. Selles osas, et ka lepingu lõppemisel tähtaja saabumisel tuleks poolte vahel sõlmida kokkulepe, ei ole lepingus kokku lepitud. Kostja ei ole lepingut ei korraliselt ega erakorraliselt üles öelnud. Kostja teavitas hagejat sisuliselt, et ta tähtaja saabumisel enam lepingut jätkata ei soovi. Leping lõppes tähtaja saabumisel.
102.Asjakohatu on hageja väide, et tal tekkis juba lepingu sõlmimisel arusaam, et leping kehtib kuni 31.07.2020. Hagejal ei olnud alust lepingu sõnastusele tuginedes selliseid järeldusi teha. Lepingu pikenemine eeldas hageja ja kostja kokkulepet ja leping ei pikenenud automaatselt. Samuti ei saanud hagejale olla lepingu sõlmimisel teada, kas kummalgi poolel võib tekkida alus lepingu ülesütlemiseks enne tähtaja saabumist. Tähtsust ei oma see, mida hageja väidetavalt lepingu sõlmimisel eeldas või ei eeldanud.
103.Kuivõrd hagejal puudus lepingu sõlmimisel alus eeldada, et see kehtib kuni 31.07.2020, siis on asjasse puutumatud hageja väited seoses Suomen Jätskiauto Oy-ga lepingu sõlmimisega. Suomen Jätskiauto Oy on vähemalt osaliselt hageja omaniku Heikki Keräneni omandis, mistõttu ei pruugi hageja esitatud leping hageja ja Suomen Jätskiauto Oy vahel olla usaldusväärne tõend. Lepingu sõlmimisel ei olnud ega pidanudki olema kostja teadlik, kas ja millistel tingimustel on hageja sõlminud kokkuleppe jäätise edasimüügiks Suomen Jätskiauto Oy-ga. Küll aga on kostjale teada, et Suomen Jätskiauto Oy-d ei loodud üksnes kostja jäätisetoodete turustamiseks ning Suomen Jätskiauto Oy sortimendist olid üksnes umbes pooled jäätised kostja toodetud. Kusjuures Suomen Jätskiauto Oy ei müünud ega turustanud mitte kostja Balbiino kaubamärgiga tooteid, vaid kostja tootis jäätiseid Suomen Jätskiauto Oy enda kaubamärgi alt. Hageja on esitanud seoses Suomen Jätskiauto Oy-ga tõendamata ja eksitavaid väiteid.
104.Ebaõiged on hageja väited, et kostja jätkas talle jäätisetoodete müümist pärast 31.07.2016 lepingus kokkulepitud tingimustel. Kuivõrd hageja soovis jätkata kostjalt jäätiste ostmist, kuid hageja ja kostja ei saavutanud uue lepingu sõlmimiseks kokkulepet, teatas kostja hagejale 21.07.2016, et on 2016. a augustis, ehk ajal, kui peeti veel läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks, valmis müüma hagejale jäätisetooteid samadel makse ja tarnetingimustel nagu oli lepingus kokkulepitud. Seega nõustus kostja jätkama müüki lepingus kokkulepitud tingimustel üksnes osas, mis puudutas kauba eest maksmist ja selle tarnet. Kuivõrd hageja ja kostja ei jõudnud 2016. a augustikuu jooksul uue kokkuleppe sõlmimiseni, teatas kostja hagejale, et on nõus jätkama hageja tellimuste täitmist 01.09.2016 e-kirjas sätestatud tingimustel. Hageja vastuväiteid ei esitanud ja selliselt jätkati müüki kuni 2016. a lõpuni. Kuivõrd hageja ja kostja uue lepingu tingimuste osas kokkuleppele ei jõudnudki, alates 01.01.2017 kostja hagejale enam jäätisetooteid ei müü.
105.Kuna hageja pidas kostjaga juba 2015. a lõpust aktiivseid läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks, siis sai hageja ise lepingust aru, et see lõppeb 31.07.2016. Kui hageja oli seisukohal, et leping ei lõppe 31.07.2016, jääb arusaamatuks, miks pidas hageja vajalikuks pidada kostjaga läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks.
106.Ebaõiged on hageja väited, et tema kahjunõude põhjendatuse osas ei oma tähtsust, kas leping lõppes 31.07.2016 või mitte. Kui kohus tuvastab, et leping lõppes 31.07.2016, ei saa hageja kahjunõuded osas, mis puudutavad väidetava kahju tekkimist alates 01.08.2016, olla põhjendatud.
107.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et maakohtul puudub pädevus hinnata lepingu vastavust konkurentsiõigusele. Kuivõrd konkurentsiõiguse norme rikkuvad kokkulepped on tühised, on tsiviilkohtul, kes lahendab vastava kokkuleppe alusel esitatud nõuet, vältimatult vajalik tuvastada, kas vastav kokkulepe on kehtiv või mitte. Asjakohatu on hageja käsitlus, et asjas kuulub kohaldamisele EL toimimise lepingu artikkel 101 ning otsekohalduv Euroopa Komisjoni määrus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise. Kostja on oma seisukohtade esitamisel lähtunud ka eelviidatud õigusaktidest. EL õiguse ning Eesti konkurentsiõiguse normid ja põhimõtted on analoogsed ning EL õiguse kohaldamine ei anna seega käesolevas asjas teistsugust tulemust kui Eesti konkurentsiõiguse kohaldamine.
108.Hageja loogika, mille kohaselt juhul, kui kostja oleks lepingut täitnud, oleks müük Lidl-i Soome kauplustele toimunud hageja vahendusel ja hageja oleks saanud müügist tulu, on ebaõige. Kostja ei kohustunud lepingu alusel looma suhteid hageja ja võimalike jäätisemüüjate vahel. Ei ole tõendatud, et Lidl-i Soome kauplused oleksid soovinud hagejaga lepingulistesse suhetesse astuda ja hagejalt jäätiseid osta. Hageja saamata jäänud tulu ei saa seisneda tulus, mida hageja ei oleks nagunii saanud. Ebaõiged ja tõendamata on hageja väited, et kostja müüs Lidl-i Soome kauplustele hageja tootearenduse tulemust. Hageja esitatud e-kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks osalenud tootearenduses. Samuti ei ole hageja esitanud kahjunõuet tulenevalt tema intellektuaalomandi rikkumisest vms. Hageja väited, mis puudutavad laktoosivabade jäätiste tootearendust, on asjakohatud ega seostu kuidagi hagiavalduses esitatud kahjunõudega. Kostja on ise välja arendanud laktoosivabad jäätised ning kostjal ei ole mis tahes lepingulisi piiranguid nende müümiseks.
109.Kostjal oli valmisolek laktoosivabasid jäätiseid toota enne seda, kui hageja nendele tellimuse esitas. See, et hageja esitas tellimuse mingi konkreetse maitsega jäätisele (nagu hageja esitatud e-kirjavahetusest nähtub), ei tähenda, et hageja oleks kuidagi osalenud kostja tootearenduses ja omaks sellega seoses kostja vastu mis tahes nõudeid.
110.Ebaõiged on hageja väited, nagu ei tuleks kahjunõudest arvata maha kasu jm säästetud kulud, mida hageja ei pidanud kandma. Kostja viitas VÕS § 127 lõikele 5. Kui kohus peaks leidma, et kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud, säästis hageja suurel hulgal kulusid seoses sellega, et ta ei osalenud Lidl-iga kliendisuhte loomise, toodete ja tarnetingimuste kokkuleppimise jm Lidl-ile müümisega seotud protsesside juures.
111.14.05.2017 seisukohtades kordas kostja varasemaid väiteid. Leping lõppes 31.07.2016 ning see tuleneb selgelt lepingu sõnatusest. Lepingu esimesel leheküljel alt teises lõigus on lause: „The date of expire is July 2016“. Hageja enda esitatud lepingu tõlkes on lause tõlgitud: „Kehtivuse lõppemise kuupäev on 2016. a juuli“. Kostja hinnangul ei ole seda lauset võimalik kuidagi teisiti tõlgendada ega sellest kuidagi teisiti aru saada, kui et pooled leppisid kokku, et leping lõppeb juulis 2016. a.
112.Viidatud sättele järgmises lauses on pooled kokku leppinud, et kui mõlemad pooled on täitnud nende lepingust tulenevad kohustused ilma oluliste puudusteta, pikendatakse lepingut 4 (nelja) aasta võrra. Hageja esitatud lepingu tõlke kohaselt: „pikendatakse lepingut 4 (neli) aastat“. Seega ei ole kokku lepitud, et leping pikeneks automaatselt, vaid lepingus oli jäetud pooltele võimalus seda nelja aasta võrra pikendada. Lepingu pikendamine eeldas poolte tahteavaldusi.
113.Kostja ei nõustunud hageja tõlgendustega lepingus kasutatud väljendite jm osas. Kostja jaoks olid lepingu sõlmimisel selle sätted lõppemise ja pikendamise kohta selged ning üheselt mõistetavad. Kostja ei leppinud lepingu lõppemises ja pikendamises kokku lähtudes võimalikust samade sõnade kasutamise loogikast lepingu ülejäänud punktides. Samuti võib ühel inglise keelsel sõnal olla erinevates kontekstides erinev tähendus. Kui hageja ja kostja oleksid soovinud leppida kokku selles, et leping pikeneb automaatselt ja ilma igasuguste täiendavate tahteavaldusteta, oleks selliselt lepingus kokku lepitud. Antud juhul seda tehtud ei ole ning selleni ei ole kuidagi võimalik jõuda ka hageja kaudsete ja meelevaldsete tõlgenduste läbi.
114.Kui võrrelda eesti keeles termineid „pikenema“ ja „pikendama“, siis sõna „pikenema“ viitab sellele, et mingi asi pikeneb. Sõna „pikendama“ viitab aga sellele, et pikendamiseks on vajalikud poolte vastavad tahteavaldused. Kuivõrd antud juhul lepiti kokku, et lepingut pikendatakse, oli lepingu pikendamiseks vajalik nii hageja kui kostja vastav tahteavaldus vastavalt VÕS § 9 lg-le 1. Kostja vastavat tahteavaldust ei ole andnud.
115.Kostja on kogu aeg käitunud lähtudes arusaamast, et leping lõppeb 31.07.2016. Kuivõrd leping lõppes 31.07.2016, andis kostja hagejale juba 11.12.2015 teada, et ei soovi lepingut pikendada ning tegi hagejale ettepaneku uue lepingu sõlmimiseks. Seejärel hakkasid pooled pidama läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks, kusjuures suhtluses hagejaga märkis kostja pidevalt, et loeb lepingu 31.07.2016 seisuga lõppenuks ning alates 01.08.2016 hagejale lepingu alusel enam jäätisetooteid ei müü.
116.Asjaolu, et pooled pidasid läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks, nähtub hageja esitatud lepinguprojektidest ning pooltevahelisest e-kirjavahetusest. Lepinguprojektidest nähtub, et uus leping oleks olnud oluliselt detailsem ning selle tingimused erinevad võrreldes varsemaga. 16.04.2016 e-kirjaga saatis hageja kostjale klientide nimekirja, kelle osas ta soovis saada ainumüügiõigust. Nimekirjas ei olnud Lidli Suomi KY-d ehk Lidli Soome kaupluste ketti.
117.2016. a maikuus jätkasid pooled läbirääkimisi lepingu tingimuste üle. Kostja väljendas 13.05.2016 e-kirjas selgelt, et leping lõpeb 31.07.2016. Sama väljendas kostja 16.05.2016 ekirjas. Seega andis kostja hagejale selgesõnaliselt mõista, et leping lõpeb 31.07.2016 ning kostja lepingut pikendada ei soovi. Ebaõige on hageja väide justkui oleks kostja käitunud vastuoluliselt ning vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei ole kordagi väljendanud seisukohta ega andnud hagejale mõista, et leping pikeneb automaatselt ega lõppe 31.07.2016. Hageja ei ole vastupidist tõendanud.
118.Kostja ei ole jätkanud lepingu täitmist pärast selle lõppemist. 16.05.2016. e-kirjas väljendas kostja selgelt, et alates 01.08.2016 on kostja nõus müüma tooteid uue sõlmitava lepingu alusel. 31.05.2016 e-kirjas, 10.06.2016 e-kirjas ja 14.06.2016 e-kirjas (kostja juristi Helen Tulve ja hageja esindaja Tapio Kinaneni vahel) viitas kostja, et kui uue lepingu sõlmimiseni ei jõuta, tuleb tellimuste täitmist jätkata ilma raamlepinguta.
119.21.07.2016 kirjas on kostja kirjutanud hagejale, et tulenevalt lepingu lõppemisest on vaja leppida kokku, kuidas jätkatakse alates 01.08.2016. Kostja selgitas, et ta on valmis jätkama hagejale jäätisetoodete müümist ja soovib uue lepingu tingimuste üle läbirääkimisi pidada ning tingimusel, et uus leping sõlmitakse hiljemalt 19. augustil 2016, on kostja valmis jätkama tarneid kostjale augustis 2016 samadel makse- ja tarnetingimustel. Seega väljendas kostja hagejale selgelt, et alates 01.08.2016 kostja lepingut enam ei täida, sest see ei kehti. Kostja oli valmis müüma 2016. a augustis jäätisetooteid samadel makse- ja tarnetingimustel. Seega toimus 2016. a augustis kostjale jäätisemüük üksnes samadel makse- ja tarnetingimustel nagu lepingus.
120.Alates 01.09.2016 müüs kostja hagejale jäätisetooteid 01.09.2016 e-kirjas sätestatud tingimustel. Sellistel tingimustel toimus kostjale jäätisemüük kuni 31.12.2016. Viidatud
kuupäevaks oli lõplikult selge, et hageja ja kostja uue lepingu tingimuste osas kokkulepet ei saavuta, mistõttu lõpetas kostja hagejale jäätisetoodete müümise. Lepingu projektis sisaldusid viited varasemale lepingule seetõttu, et uus leping loodeti sõlmida enne varasema lõppemist.
121.Hageja käitus ise lähtudes arusaamast, et leping lõpeb 31.07.2016. Hageja pidas kostjaga läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks. 21.03.2017 saatis hageja kostjale kirja, milles viitas, et hageja ja kostja vahel on hoopis 14.10.2016 sõlmitud tarneleping (millega kostja ei nõustu). Kirjas pidas hageja lepingut lõppenuks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks, et lepingu sõlmimisel oleks olnud poolte eesmärgiks lepingu automaatne pikenemine. Samuti ei ole hageja tõendanud, miks olukorras, kus kostja selgitas, et ta alates 31.07.2016 hagejale enam lepingu alusel jäätisetooteid ei müü, tõi kostja käitumine kaasa lepingu väidetava pikenemise.
122.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et ta rikkus lepingust tulenevat hageja ainumüügiõigust. Leping ei hõlmanud piirangut, mille kohaselt ei oleks kostja tohtinud müüa Lidli kauplusekettidele nn private label tooteid. Kui lepingus oleks olnud selline piirang, kehtis piirang üksnes kuni 05.08.2013. Lepingu punkti 1 esimene lause nägi ette: „Müüja müüb ja ostja ostab Balbiino kaubamärgi ning kliendi jaemüüja kaubamärgiga jäätisetoodangut“. Lepingu punkti 7 viimase lause kohaselt: „Käesoleva lepinguga antakse ostjale ainuõigus kõikide kaubamärkide (jäätise, pagaritoodete jne) müügiks Soomes.“ Lugedes eelviidatud sätteid koos, siis seoses jäätisetoodetega andis kostja hagejale ainumüügiõiguse Balbiino kaubamärgi jäätisetoodete ja hageja klientide kaubamärgiga jäätisetoodete müügiks Soomes. Kostja ei müünud Soome Lidli kauplustele kostja kaubamärgiga tooteid. Kostja müüs Soome Lidli kauplustele Lidli enda nn private label kaubamärgiga tooteid.
123.Hageja ei ole peale kahe e-kirja tõendanud oma väiteid suulise ainumüügiõiguse kokkuleppe olemasolu kohta 2004. aastal. E-kirjades küsis hageja kostja töötajalt kinnitust, et kui hageja müüb Balbiino tooteid oma klientidele, ei müüks kostja ei neid otse Soome hagejast mööda minnes. Kostja töötaja vastusest nähtub, et kostjal olid endal kliendisuhted Soome kaupluste kettidega Tuko ja Kesko, kellele nn private label toodete müük pidi toimuma läbi kostja. Seega viitab kirjavahetus hoopis sellele, et leping ei piiranud kostja õigusi müüa nn private label tooteid kostja enda klientidele. Kostja hakkas reaalselt hagejale tooteid müüma alles 2005. a. Enne 2008. a lepingut hageja ja kostja vahel kirjalik kokkulepe jäätiste müügiks puudus. 2005. a vältel müüs kostja hagejale üksnes Balbiino kaubamärgi tooteid ning otse oma kaubamärgi tooteid kostja Soome ei müünud. Tellimused hagejalt nn private label toodete müügiks tulid alles 2006. a. 2006. a müüs kostja oma kliendile Keskole nn private label tooteid otse ja ise.
124.Järelikult ei ole hageja tõendanud, et tema ja kostja vahel oleks 2004. a olnud sõlmitud suuline kokkulepe, mille kohaselt andis kostja hagejale nö ainumüügiõiguse kostja jäätisetoodete müügiks Soomes. Samuti ei ole hageja tõendanud, et 2004. a sõlmitud väidetav kokkulepe oleks üle kandunud vaidlusalusesse lepingusse. Seega ei saa hageja nn ainumüügiõiguse sisustamisel lähtuda mis tahes varasematest väidetavatest ja tõendamata kokkulepetest.
125.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et viimase ainumüügiõigus oli piiramatu ja ulatus ka isikutele, kes ei olnud hageja kliendiks. Asjaolu, et uues lepingus soovis kostja täpsemalt määratleda, kes on hageja kliendid ja leppida kokku, et kostja ise aktiivselt hageja klientidele otsemüüki tegema ei hakka, ei viita sellele, et vaidlusaluse lepingu sõlmimisel oleks kostja tahe olnud suunatud sellele, et kostja ei võiks ise leida Soomes ühtegi uut klienti. Lepingu tähtaega arvestades oleks selline kokkulepe olnud ebamõistlik.
126.Kostja andis hagejale lepinguga õiguse müüa kostja Balbiino kaubamärgi ja hageja klientide nn private label kaubamärgi tooteid, mitte kõiki kostja toodetud tooteid. Hageja esitatud lepingu tõlkest nähtub, et hagejale antud õigus puudutab kaubamärke. Hageja on sellega vastuolus olevat
väitnud, et tema ainumüügiõigus puudutas brändi. Kostja ei ole andnud hagejale õigusi, mis laieneksid kostja brändile. Hageja ei saa lepingut tõlkida ja tõlgendada erinevalt ega oma suva järgi vastavalt sellele, mis hageja jaoks parajasti sobilikum on. Hageja ei ole tõendanud, et leping hõlmaks brände ja on ise lepingut tõlkinud selliselt, et hageja õigused puudutasid üksnes kaubamärke, on tõendamata hageja väited, et pooled pidasid silmas kõiki kostja jäätisetooteid.
127.Kostjale ei tulenenud lepingust kohustust hoiduda uutele klientidele jäätisetoodete müügist ega teavitada hagejat kostja poole pöördunud klientidest. Kui pooled oleksid soovinud kostjale panna vastava kohustuse, oleksid pooled lepingus selles kokku leppinud. Lepingus puuduvad kokkulepped, millele hageja on viidanud, sest leping ei piiranud kostjal private label jäätiste müüki kostja enda klientidele. Samuti puudus lepingu sõlmimisel pooltel tahe sõlmida sellise sisuga kokkuleppeid. Hageja tõlgendus on meelevaldne ja ebamõistlik. Kostja ei saa nõuda tema poole pöörduvatelt uutelt klientidelt, et nad oleksid lepingulistes suhtes hagejaga ja ostaksid kostja tooteid üksnes läbi hageja. Lepingu eesmärgiks ei olnud ega saanudki kuidagi mõistlikult olla hagejale suvaliselt kogu Soome turu üle kontrolli andmine.
128.Kostja ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Ainumüügiõiguse kokkulepe oli tühine konkurentsiõiguse alusel. Antud juhul oli eksklusiivsuskokkulepe, millega piirati kostja konkurentsi Soome turul sõlmitud sisuliselt kaheksaks aastaks, mistõttu oli kokkulepe tühine alates 05.08.2013. Kostja alustas ärisuhteid Lidli Saksamaa ühinguga. Saksamaa Lidl teadis, et kostja omab BRC sertifikaati ja on võimeline tootma laktoosivabasid jäätiseid, mistõttu oldi huvitatud kostjaga koostöö tegemisest. Koostöö tegemiseks teostas Lidli Saksamaa ühing kostja pistelisi kontrolle ja lasi kostja tegevust auditeerida. Seejärel esitati lõpuks kostjale tellimused Lidli grupi Soome kauplustest ehk kostja jõudis Soome Lidli kauplustesse müügini tulenevalt koostööst Lidl Stiftung & Co. KG-ga.
129.Hageja on ise tunnistanud, et ta ei teinud midagi selleks, et müüa kostja tooteid Soome Lidl kauplustele. Seega on hageja kahjunõude rahuldamise üks olulisi eelduseid täitmata. Ekslik on hageja arusaam, et VÕS § 128 lg 4 tuleks jätta kohaldamata hea usu põhimõtte tõttu. Hageja nn tootearendus ei oma seost kostja poolt Soome Lidli kauplustele toodetud jäätistega, samuti ei ole hageja arendanud muid kostja toodetud tooteid. Kuivõrd hageja tunnistab, et saamata jäänud tulu nõude eeldused on täitmata, tuleb nõue jätta rahuldamata.
130.Hageja on üritanud ekslikult jätta kohtule muljet, nagu oleks tal olnud suur roll kostja tootearenduses ning nagu oleks tänu hagejale hakatud valmistama jäätiseid, mida kostja tootis ja müüs Lidl-i Soome kauplustele. Tegelikkuses ei ole hageja kostja tooteid arendanud. Hageja pakkus üksnes idee ja esitas selle pinnalt tellimuse, mitte ei osalenud toote arendamises. Sellele viitavad hageja esitatud e-kirjad. Kostja tooteid arendavad välja vastava eriharidusega spetsialistid ning toodete arendamine toimub ainult ja üksnes kostja siseselt.
131.Lisaks Balbiino kaubamärgi toodetele toodab kostja vastavalt klientide tellimustele klientide enda nn private label jäätisetooteid. Private label toodete puhul esitavad kliendid esmalt kostjale oma idee – milline võiks olla jäätise mass, maitse, formaat ja pakend. Selliselt esitas oma ideed ja soovid hageja, soovides nt 06.06.2016 e-kirjas oma kliendi Kesko jaoks laktoosivaba jäätist, milles oleksid maitsed vanilje, maasikas ja lagrits. 02.11.2015 e-kirjas uuris hageja, kas oleks võimalik valmistada laktoosivaba maasika koorejäätist koos maasikakastmega plastiktopsis ja 24.02.2016 e-kirjas, kas kostjal oleks võimalik toota erinevaid hageja pakutud maitsetega tooteid jne.
132.Olles saanud kliendilt tellimuse, hindavad kostja spetsialistid, kas on võimalik kliendi ideele vastavat jäätist toota. Seejuures nt laktoosivabade jäätiste väljaarendamiseks kasutab kostja Tallinna Tehnikaülikooli spetsialistide abi. Kui kostja tehnilisi võimalusi arvestades tundub toote väljaarendamine ja tootmine võimalik, siis toodetakse esmalt kliendile tootest näidis. Nii näiteks
saatis hageja kostjale 24.02.2016 e-kirja, milles palus kostjal toota kaks näidist kombinatsioonis banaan-iiris-vanilje ja vaarikas-lagrits-vanilje. Jäätise tootmine eeldab vastavaid eriteadmisi toiduainetehnoloogiast. Hagejal sellised eriteadmised puuduvad. Samuti ei ole hageja andnud kostjale juhiseid, kuidas kostja peaks hageja tellimusel jäätiseid täpsemalt tootma.
133.Näidise valmimisel annab klient tagasisidet, kas selline jäätis sobib või mitte ja kas kliendil on täiendavaid soovitusi jäätise muutmiseks. Näiteks 16.05.2016 e-kirjas annab hageja kostja toodetud jäätisele tagasisidet: „Jätame lagritsajäätise samaks. Lisage vaarikajäätisesse rohkem keedist. Milline on vaarikakeedise protsent praegu? Kui palju on vaja keedist lisada, et jäätise värv oleks tumedam?“. 24.02.2016 e-kirjas märgib hageja kostja toodetud toote kohta, et: „Šokolaadijäätise maitse oli nõrk, tööstuslik, jahune ja kunstlik. Šokolaadimaitse peaks olema värskem ja parem.“ Vastavalt kliendi soovidele teeb kostja seejärel toodetes muudatusi, kuni on saavutatud sobilik toode ning alles seejärel läheb jäätis tootmisesse. Seejuures jäätise tootmisprotsessis jäätisele erinevate maitsete lisamine on väga kerge. Järelikult piirdus hageja roll tootearenduses üksnes mingi konkreetse maitse, formaadi jms väljapakkumisega ning oma klientidele kostja poolt valmistatud näidiste vahendamisega, mitte toodete arendamises.
134.Ebaõige on hageja väide, et kostja hakkas laktoosivabasid jäätisi tootma ainult tänu hageja tootearendusele. Kostja alustas laktoosivabade jäätiste arendust juba 2012. a koostöös oma koostööpartneriga Danisco, kes saatis kostjale detailsed juhised laktoosivabade jäätisetoodete tootmiseks. Võrreldes nö tavalise jäätise tootmisega on laktoosivaba jäätise tootmine kulukam ning aeganõudvam. Laktoosivaba jäätise tootmiseks lisatakse tavalisele jäätisemassile ensüüm, mis lõhustab laktoosi. Laktoosivabade jäätisetoodete edasine tootearendus on kajastatud kostja tootearendusgrupi (TAG) protokollidest. Esimene laktoosivaba jäätis õnnestus kostjal toota 2013. a augustis, mida tõendab dxlabs OÜ poolt tehtud katseprotokoll. Edasi toimus toodete degusteerimine ja edasiarendamine. Selle tulemusena sai 2013. a novembris valmis müügikõlbulik laktoosivaba jäätis, mida hakati müüma Eestis. Tulenevalt sellest, et kostja oli eelnevaga väljaarendanud laktoosivaba jäätise, siis oli juba 2014. a võimalik toota laktoosivabasid jäätiseid Soome turule vastavalt näiteks sellele, millise maitsega jäätist hageja klient soovis.
135.Soome Lidli kauplustes müüdavate Gelatelli jäätiste arendus toimus sarnaselt hagejaga – Lidl esitas kostjale oma soovid, kostja tootis näidised, Lidl andis näidiste osas tagasiside kuni jõuti tootmisesse mineva tooteni. Kuna laktoosivaba jäätise töötas kostja välja juba 2013. a ning 2015. a esitas Lidl kostjale oma idee, milliseid jäätiseid ta soovib, puudub Lidli kauplustele jäätiste tootmises mis tahes puutumus hagejaga ja hageja väidetava tootearendusega.
136.Kostja ei piiranud kuidagi hageja tegevust Soomes turgu laiendada, sh müüa laktoosivabasid tooteid. Hageja müüs kostja tooteid juba mitu aastat enne lepingu sõlmimist ning edasi veel 8 aasta jooksul. Kogu selle aja jooksul hageja ei üritanud Soome Lidli kauplustele kostja tooteid pakkuda. Lisaks ei oleks kostja hinnangul hagejal olnud üleüldse võimalik Soome Lidli kauplustele jäätisetooteid müüa, sest Lidl tellib private label tooteid kõikides toiduainekategooriates üksnes otse tootjatelt, nõudes seejuures tootjateilt kõrgeimaid toiduohutuse ja jälgitavuse sertifikaate (kas BRC nagu on olemas kostjal või IFS). Seega ei saanud hagejal jääda kostja tegevuse tulemusena saamata mitte mingisugune tulu, mida hageja ei oleks saanud ega üritanudki saada. Eeltoodut kokku võttes on asjakohatud hageja viited hea usu põhimõttele.
137.Kostja vaidles vastu hageja nõutud kahju suurusele. Ebaõige on hageja loogika seoses müügikattega. Hageja selgituste kohaselt on tema müügikate kostja müüdud toote hinna ja hageja poolt lõppkliendile müüdud toote hinna vahe. Hageja käsitleb kogu nn müügikatet enda kasumina, jättes sellest maha arvamata kulud, mida ta oleks pidanud kandma juhul, kui ta oleks ise loonud otsesuhte Lidliga ning müünud selle tulemusena ise tooteid. Pooltevahelise lepingu
mõte seisnes selles, et hageja pidi tegema olulisi kulutusi selleks, et saavutada kostja kaubamärgi toodete müük Soomes ning leidma kliente, kes sooviks, et kostja toodaks nende nn private label tooteid. Lepingu eesmärgiks ei olnud see, et hageja lihtsalt nö korjaks kostja toodangu pealt raha.
138.Kostja arve sisaldab üksnes hagejale müüdud jäätiste hinda, kuid ei sisalda transpordikulusid. Hageja kasutas varasemalt kostja toodete tarnimiseks K. Heinonen Eesti OÜ teenuseid. Sama isiku teenuseid kasutades tarnis kostja perioodil aprill-august 2016. a jäätiseid Lidli Soome kauplustesse. Kostja kandis Lidli Soome kauplustesse jäätiste transportimiseks perioodil aprill-31.07.2016. a kulusid kokku summas 16 143,60 eurot ja perioodil 01.08.2016. a – 31.08.2016. a summas 3 690 eurot. Kui kohus leiab, et leping lõppes 31.07.2016, tuleb hageja kahjunõudest maha arvata kokku hoitud transpordikulud summas 16 143,60 eurot. Kui kohus peaks leidma, et hageja kahjunõue on põhjendatud ka 2016. a augusti eest, siis tuleb hageja kahjunõudest maha arvata kokku 19 833,60 eurot.
139.Lisaks tuleb hageja kahjunõudest arvata maha tööjõukulud, mida hageja säästis seoses sellega, et hageja töötajad ei pidanud tegema tööd seoses Lidliga kliendisuhte loomisega, toodete ja tarnetingimuste kokkuleppimisega, pakendite kooskõlastamisega jm tavaliste äritoimingutega. Hageja ise on hagiavalduses selgitanud, et eelkirjeldatud tegevused võtsid kostjal eelnevalt aega kuni 9 kuud. Lisades siia toodete müügiperioodi mai-juuli, oleks hageja pidanud kandma tööjõukulusid ca 12-l kuul, lisades siia veel ka augusti 2016. a, siis 13-l kuul.
140.Hageja 2015. a majandusaasta aruande kohaselt kandis ta tööjõukulusid 92 606,16 euro ulatuses ning seda ca 2,7 miljoni euro suuruse käibe juures. Lähtudes hageja seisukohtades toodud kahju arvestusest, oleks hageja käive (müügitulu) lähtudes kostja poolt tegelikkuses Soome Lidlile müüdud jäätistest kuni 31.07.2016 olnud kokku 390 894,80 eurot ja kuni 31.08.2016 466 552,46 eurot. Kui ca 2,7 miljoni euro suuruse käibe juures oli hageja tööjõukulu 92 606,16 eurot, siis 390 894,80 euro suuruse käibe juures (31.07.2016 seisuga) oleks sellele vastav tööjõukulu olnud 13 412,58 eurot (390 894,80 x 92 606,16 / 2 698 905,01) ja 466 552,46 euro suuruse käibe juures (31.08.2016 seisuga) 16 008,59 eurot (466 552,46 x 92 606,16 / 2 698 905,01). Kui kohus leiab, et hagejale on tekkinud kahju ja leping lõppes 31.07.2016, tuleb kahju nõudest arvata maha säästetud tööjõukulud summas 13 412,58 eurot. Kui kohus leiab, et leping kehtis ka 2016. a augustikuus, tuleb maha arvata säästetud tööjõukulud summas 16 008,59 eurot.
141.Samuti tuleb hageja kahjusummast arvata maha vastav osa muudest ärikuludest. Hageja 2015. a majandusaasta aruande kohaselt kandis ta muid ärikulusid 2,7 miljoni euro suuruse käibe juures 165 204,54 euro ulatuses. Kui ca 2,7 miljoni euro suuruse käibe juures oli hageja muud ärikulud 165 204,54 eurot, siis 390 894,80 euro suuruse käibe juures oleks sellele vastavad muud ärikulud olnud 23 927,33 eurot (390 894,80 x 165 204,54 / 2 698 905,01) ja 466 552,46 euro suuruse käibe juures (31.08.2016 seisuga) 28 558,47 eurot (466 552,46 x 165 204,54/ 2 698 905,01). Kui kohus leiab, et hagejale on tekkinud kahju ja leping lõppes 31.07.2016, tuleb hageja kahju nõudest arvata maha säästetud muud ärikulud summas 23 927,33 eurot. Kui kohus leiab, et leping kehtis ka 2016. a augustikuus, tuleb maha arvata ärikulud summas 28 558,47 eurot.
142.Ebaõige ja tõendamata on hageja väide, et ta oleks suutnud müüa Soome Lidli kauplustele jäätist samade hindadega nagu hageja suutis müüa Suomen Jätskiauto Oy-le ja Ruokakesko Oyle. Soomes on kallimate hindadega poode ja odavamate hindadega poode. Nii näiteks on üheks kallimaks jäätisemüüjaks Soomes Suomen Jätskiauto Oy, kes müüb jäätiseid jäätiseautodest ja putkadest. Jaekaubanduskettidest on kõige kõrgemad jäätisehinnad Stockmannis, sellele järgneb Kesko (Ruokakesko Oy) ja Prisma. Vaieldamatult kõige soodsama hinnaga jäätiseid müüb Soomes Lidl, mis Eesti kontekstis on võrreldav Säästumarketiga. Hageja on sellega nõustunud 11.04.2017 menetlusdokumendi punktis 6. Kostja esitas võrdluse 1 liitise laktoosivaba vaniljejäätise hinna kohta erinevates Soome kauplustes.
143.Kuna Lidli kaupluste müügihinnad on oluliselt madalamad teistest poodidest, ei oleks Soome Lidli kauplused ostnud hagejalt kostja tooteid samade hindadega nagu hagejal õnnestus müüa Ruokakesko Oy-le ja Suomen Jätskiauto Oy-le. Seetõttu ei saa hageja kahjunõude osas lähtuda hageja esitatud hindadest, vaid arvestada tuleb, et Lidli kauplustes on hinnad võrreldes teiste kauplustega keskmiselt 20-25% madalamad. Seetõttu tuleks hageja esitatud väidetavatest müügihindadest arvata maha 20-25%.
144.Hageja kahju arvestus ei ole eluliselt usutav. Kogu kahju on käsitletud hageja kasumina, ilma maha arvestusi tegemata. Hageja 2015. a majandusaasta aruande lk-lt 3 nähtub, et 2 698 905,01 euro suuruse käibe juures teenis hageja kasumit 333 197,27 eurot . See tähendab seda, et 2015. a teenis hageja 8,1-eurose käibe pealt 1 euro kasumit (2 698 905,01 / 333 197,27). Hageja tegelik müügitulu oleks kostja arvates olnud kuni 31.07.2016 390 894,80 eurot ja kuni 31.08.2016 466 552,46 eurot. Kui hageja kahju oli väidetavalt 31.08.2016 seisuga 108 975,52 eurot, oleks hageja jaoks olnud Soome Lidli kauplustesse müük äärmiselt tulus, kuivõrd 1 euro kasumi teenimiseks piisanuks üksnes 4,28 euro suurusest käibest ehk Soome Lidli kauplustesse müük oleks justkui olnud poole tulusam. Kostja hinnangul ei ole see usutav.
145.Hageja on arvestanud osadelt toodetelt ebaõigesti jäätisemaksu. Soomes rakendub jäätistele maks määras 0,95 eurot 1 kg kohta, mitte 0,75 eurot 1 kg kohta, nagu hageja on väitnud. Kostja on müünud Soome Lidlile kokku viie erineva kaaluga tooteid. Sellest tulenevalt on erinev igasse kaalu jäävale tootele rakenduv maks. Hageja on ebaõigesti arvestanud maksu Mahtis koonus ja laktoosivabad perejäätised tootegruppi kuuluvatelt jäätistelt. Kostja esitas oma arvestused tegeliku jäätisemaksu kohta. Seda arvestades oleks hageja nn müügikate ühe partii pealt 110 g jäätiste puhul olnud 1,986 eurot (12 x 0,1655) 2,10 euro asemel ja 116 g jäätiste puhul 1,8834 eurot (12 x 0,15695) 2,10 euro asemel.
146.Ebaõige on hageja arvestatud jäätisemaks laktoosivabadelt perejäätistelt. Kostja on müünud Soome Lidli kauplustele laktoosivabasid perejäätiseid kaaluga 500 g. Sellise kaaluga jäätisele rakendub maks summas 0,475 eurot. Hageja on märkinud sellise kaaluga jäätisele rakenduvaks maksumääraks 0,456 eurot. Õige arvestuse korral oleks hageja nn müügikate ühe partii pealt olnud 500 g jäätiste puhul 1,68 eurot (8 x 0,21) 1,832 euro asemel.
147.Hageja on võtnud kahju arvestamisel Keksis küpsisejäätise ja külmutatud jogurti tootegruppi jäävate jäätiste osas aluseks ebaõiged arvandmed. Kuigi kostja esitas 10.03.2017 tõesed ja õiged arvandmed ning hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks müünud Soome Lidli kauplustele rohkem jäätiseid, on hageja Keksis küpsisejäätise ja külmutatud jogurti tootegruppi jäävate jäätiste osas võtnud kahju arvutamisel arvesse hageja enda hinnangul põhinevad andmed, mitte kostja esitatud arvandmed. Kostja esitas oma väidete õigsuse tõendamiseks kohtule Lidlile vaidlusalusel perioodil müüdud toodete eest esitatud arved. Sellest tulenevalt peaks hageja kahjuarvestuses olema märgitud punkti 8.3 alapunkti 2 all 31.08.2016. a seisuga 10 170 hageja märgitud 12 500 asemel ja alapunkti 4 all 31.08.2016. a seisuga 7 168 hageja poolt 14 583 asemel.
148.Kui hageja oleks kahju arvestamisel lähtunud tegelikest hindadest, tegelikest kogustest ja õigest jäätisemaksust, oleks ilma kulusid maha arvamata hageja kahju summa olnud 31.07.2016 seisuga 72 583,16 eurot ja 31.08.2016 seisuga 86 827,62 eurot, mitte 108 975,52 eurot. Kui arvata maha transpordikulud, tööjõukulud ja ärikulud, oleks hageja kahju seisuga 31.07.2016 olnud 20 099,65 eurot ja seisuga 31.08.2016 28 558,47 eurot.
149.Arvestades seda, et hageja võttis arvutustel aluseks ebaõige müügikatte suuruse (Lidli toodete hinnad on 20-25% madalamad) ja ebaõige jäätisemaksu, oleks hageja kahju ilma kokku hoitud kulusid arvestamata olnud seisuga 31.07.2016 58 066,53 eurot ja seisuga 31.08.2016
69 462,09 eurot. Kui maha arvata transpordikulud, tööjõukulud ja ärikulud, oleks kahju olnud seisuga 31.07.2016 4 583,02 eurot ja seisuga 31.08.2016 5061,45 eurot.
150.Kostja vaidles vastu hageja kohtueelsetele õigusabikuludele. Kostjalt oleks kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmine võimalik üksnes juhul, kui oleks täidetud hageja kahju hüvitamise nõude üldised eeldused. Kostja juhtis tähelepanu ka ebatäpsustes õigusabikulude arvestuses. Kohtueelselt osutati hagejale õigusabi kokku ca 45 tunni ulatuses kolme juristi poolt. Sellises mahus ja sellise hulga isikute poolt õigusabi osutamine kostjale nõudekirjade esitamiseks ei ole põhjendatud.
151.Põhjendatud ei ole kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmine pärast 14.07.2016 reklamatsiooni, kuivõrd hageja ei ole kostjale rohkem nõudekirju enne kohtusse pöördumist esitanud. VÕS § 128 lg 3 ei hõlma kõikvõimalikke kulusid, mida isik on kohtueelselt kandnud. Enamus hageja kantud kulusid on tehtud pärast 14.07.2016. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on need kulud seotud 14.07.2016 kahju hüvitamise nõuete esitamisega.
152.Põhjendatud ei olnud Soome juristide abi kasutamine. Lepingu punkti 9 kohaselt kohaldatakse lepingule Eesti õigust. Samas punktis on sõlmitud kokkulepe, et vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus. Seega puudus vajadus kasutada Soome advokaadi/juristi abi, sh tunnihinnaga 220 eurot tunnis, mis on ebamõistlikult kõrge. Hagiavalduse lisa 9 kohaselt on Soome advokaat Tapio Kinaneni poolt osutatud õigusabi tunnihinnaga 220 eurot 21 tunni ja 35 minuti ulatuses ehk kokku 4 750 euro eest. Kostja on seisukohal, et vastavas ulatuses tuleb hageja nõue kahju hüvitamiseks kohtueelsete õigusabi kulude osas jätta rahuldamata.
153.Põhjendatud ei olnud kolme juristi kasutamine. Hageja ei ole sisuliselt põhjendanud kolme juristi kaasamise vajadust. Hageja esialgse õigusliku positsiooni väljaselgitamiseks ja kostjale nõudekirjade saatmiseks piisanuks ühe juristi kaasamisest. Lea Kurbel-Kalamees on osutanud hagejale kohtueelses menetluses õigusabi 12 tunni (või 13 tunni, sõltuvalt sellest, kui suur ajakulu peaks tegelikkuses olema 23.07.2016. a toimingu juurde märgitud) ulatuses tunnihinnaga 100 eurot. Nõudekirjade koostamise eelselt on olnud Lea Kurbel-Kalamehe ajakulu kokku 3 tundi. Kui kohus peaks leidma, et hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks on põhjendatud, saaks see kulu moodustada maksimaalselt 300 eurot ehk Lea Kurbel-Kalamehe poolt tehtud töö ulatuses.
154.Kostja vaidles ka vastu kulude üldisele mahule. Kohtueelse nõude saatmine ei eelda tõendite kogumist ja põhjalikku analüüsi, mh on põhjendamatu panna kostja kanda nt kulud, mida hageja on kandnud seoses sellega, et hageja õigusnõustaja üritas saada ühendust Helen Tulvega. Põhjendatud ei ole hageja tõlkekulud summas 320,15 eurot. Arusaamatu on, miks oli vaja kohtueelselt tõlkida dokumente ning kuidas nende dokumentide tõlkimine oli seotud kostjale soomekeelsete nõudekirjade esitamisega. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta reaalselt oleks kohtueelsed õigusabikulusid kandnud. Üksnes arve esitamine ei tõenda arve tasumist. Kostjale teadaolevalt on hagejal õigusabikindlustus. Kuna kostja vaidles vastu hageja kahjunõudele ja kulude hüvitamise nõudele, palus kostja rahuldamata jätta ka viivisenõude.
155.05.07.2017 seisukohtades leidis kostja, et kuna hageja on loobunud kohustamise nõudest, kahju nõudest osaliselt summas 26 113,21 eurot ning kulude nõudest osaliselt summas 320.15 eurot, tuleb kohtul loobumine vastu võtta ja menetlus loobutud nõuete osas lõpetada.
156.21.07.2017 seisukohtades leidis kostja, et hageja esitas lõplikes seisukohtades mitmeid uusi väiteid, mida ta oleks saanud esitada varem. 19.06.2017 seisukohtades on hageja esmakordselt väitnud, et kui kostjal oli õigus leping ühepoolselt kuuekuulise etteteatamisega üles öelda või teatada, et ta ei soovi lepingu pikenemist, tuleb jätta see säte kohaldamata ja lugeda leping
pikenenuks, sest kostja andis vastuolulise käitumisega hagejale alust arvata, et leping on pikenenud.
157.Lepingut ei saa lugeda pikenenuks üksnes hea usu põhimõttele tuginedes. Kostja ei ole käitunud vastuoluliselt. Kostja teavitas juba 11.12.2015 soovist lepingut mitte pikendada ja pooled hakkasid pidama läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks. Kostja viitas suhtlemisel hagejaga sellele, et loeb lepingu 31.07.2016 seisuga lõppenuks.
158.Hageja ainumüügiõigus puudutas üksnes Balbiino kaubamärgi ja hageja klientide kaubamärgiga jäätisetooteid. Vastav tuleneb hageja enda esitatud tõlgetest ja menetlusdokumentidest. Hageja ei saa hakata menetluse kestel lepingust tulenevaid kohustusi ja õigusi laiendama ja tõlgendama suvaliselt. Hageja on esmakordselt lõplikes seisukohtades väitnud, et ainumüügiõiguse vastavus konkurentsireeglitele tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt kontrollimata jätta, kuivõrd kostja ei käitunud heas usus.
159.Esiteks ei ole kostja käitunud kuidagi vastuolus hea usu põhimõttega ning hageja vastavad väited on täielikult tõendamata. Hea usu põhimõttele tuginedes ei ole võimalik jätta kontrollimata mingi lepingu sätte kehtivus või tühisus. Kohus saab jätta nn ainumüügiõiguse kokkuleppe kehtivuse kontrollimata üksnes juhul, kui kohus leiab, et kostja lepingut rikkunud ei ole, mistõttu puudub vajadus kontrollida nn ainumüügiõiguse ajalist kehtivust.
160.Hageja ei saa esitada menetluses kostja vastu nõudeid tulenevalt väidetavate kohustuste rikkumisest, mis ei sisaldunud lepingus ning mille olemasolust ei olnud ega pidanud kostja teadlik olema. Lepingut laiendavalt tõlgendades ei ole võimalik jõuda selleni, et kostjal olid hageja väidetud kohustused. Lõplikes seisukohtades esitas hageja esimest korda väite, et kui Soome Lidli kauplused ei oleks olnud nõus ostma jäätisetooteid otse hagejalt, oleks kostja pidanud tasuma hagejale kompensatsiooni ainumüügiõiguse rikkumise eest. Lepingus puuduvad kokkulepped, et kostja peaks maksma hagejale kompensatsiooni, kui kostja loob kliendisuhte mõne uue kliendiga ja toodab sellele kliendile vastavalt kliendi tellimusele jäätisetooteid. Sellist hüvitise nõuet ei ole hageja esitanud.
161.Kostja pidas hageja väiteid laktoosivabade toodete arendamise kohta asjakohatuteks. Hageja on üritanud jätta ekslikult muljet justkui oleks laktoosivabade jäätiste tootmine ja arendamine olnud hageja revolutsiooniline idee, mida ära kasutades on kostja saanud hakata müüma Soome Lidli kauplustele laktoosivabasid jäätiseid. Laktoosivabade jäätiste tootmises ei ole midagi uut. Tegemist on ühe võimalusega jäätise tootmiseks nagu näiteks on võimalik toota ka vegan jäätiseid, soja piima jäätiseid jne. Tegu on tavapärase jäätisetoote sortimenti lisamisega. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks laktoosivabasid jäätiseid tootes rikkunud mingeid hageja seadusega vm viisil kaitstud õigusi ning tekitanud kahju. Hageja ei ole tõendanud, et tema panus laktoosivabade jäätiste tootmisesse oleks olnud selline, et ilma selleta ei oleks kostja suutnud tooteid toota.
162.Hageja kahjunõuet ei ole võimalik rahuldada üksnes hea usu põhimõttele tuginedes. Kuna hageja ise on tunnistanud, et tal ei ole võimalik tõendada saamata jäänud tulu eeldusi ehk konkreetseid tegevusi Soome Lidli kauplustele jäätisetoodete pakkumise ettevalmistamiseks või pakkumiseks ning seda eeldust ei saa jätta hea usu põhimõttele tuginedes kohaldamata, tuleb hageja nõue kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. Lõplikes seisukohtades muutis hageja senist käsitlust kahju osas ja nõustus, et tema saamata jäänud tulust tuleks maha arvata võimalikud kulud. Hageja väited kulude suuruse kohta on ebaõiged ja tõendamata.
163.Kostja esitas K. Heinonen Eesti OÜ transpordiarved. Transpordiarved kajastavad reaalseid kulusid, mida kostja kandis seoses jäätisetoodete tarnimisega vaidlusalusel perioodil Soome Lidli kauplustele. Hageja on esitanud kohtule PN Transport AS arve ning väitnud, et tema
transpordikulud oleksid olnud väiksemad, kuivõrd ta oleks saanud transporti kombineerida teiste tellimustega. Lidli kauplustekett on ülemaailmne suurettevõte, kes määrab ise oma tarnijatele kauba logistika, sh tarnete kuupäevad ja ajad. Hageja esitatud transpordiarved ei tõenda, et hageja oleks viidatud kuupäevadel ja kogustes ning viidatud asukohtadesse suutnud tarnida kaupa soodsamalt. Hageja ei ole esitanud PN Transport AS või ühegi teise transpordifirma pakkumist, mis näitaks, et sellises koguses, kuupäeval ja sihtkohta transport oleks mõnel teisel hageja poolt kasutataval transpordifirmal olnud odavam. Kostja on tõendanud reaalseid transpordikulusid.
164.Isegi, kui hageja on nn ühe mehe ettevõte, ei tähenda see, et tööjõukuludsaamata jäänud tulu nõudest maha arvamisele ei kuulu. Selleks, et tegutseda, on hagejal vaja tööjõudu. Hageja on korduvalt väitnud, et Soome Lidli müügi ettevalmistusprotsess oli pikk ning võttis ca 9 kuud aega. Hageja ei ole tõendanud, et nii mahuka protsessi juures oleks hageja ainuke töötaja suutnud ise kogu töö ära teha ning tööjõukulusid ei oleks pidanud üldse kandma. Hageja käsitlus tööjõukulude suuruse osas on ebaselge, sest ka pensionikindlustus on kulu, mille kannab töötaja eest tööandja.
165.Kuivõrd avalikult kättesaadavast hageja majandusaasta aruandest ei nähtunud kulud transpordile, siis nõustub kostja, et muudest ärikuludest tuleb transpordikulud summas 94 574,80 eurot maha arvata. Sellest tulenevalt korrigeeris kostja muude ärikulude arvestust. Vähendades hageja muid ärikulusid summas 165 204,54 eurot 105 068,84 euro võrra (10 494,04 + 94 574,80), on hageja muud ärikulud 60 135,7 eurot. Hageja säästetud muud ärikulud on 31.07.2016 seisuga 8 709.73 eurot (390 894,80 x 60 135,7/ 2 698 905,01) ja 31.08.2016 seisuga 10 395.50 eurot (466 552,46 x 60 135,7/ 2 698 905,01).
166.Kostja on põhjendanud ja tõendanud, et Soome Lidl-i kauplustes on võrreldes teiste kauplusekettidega hinnad oluliselt odavamad. Hageja on väitnud, et Soome Lidli kauplustes müüdavate jäätiste hinnad ei ole võrreldes teiste kaubanduskettidega 20% odavamad. Kuivõrd kohus on tagastanud hagejale kõik tõendid, mis ta on seoses vastavate väidetega esitanud, siis tuleb kõik hageja vastavad väited lugeda paljasõnalisteks. Hageja, et kostja esitatud foto oli tehtud 10 aastat tagasi, on ebaõige ja tõendamata.
167.Kostja pidas arusaamatuteks hageja väiteid, et Suomen Jätskiauto Oy veebilehel avaldatud hinnad ei ole võrdluskõlbulikud, kuivõrd jäätisemüügi kulumudel ja müügipõhimõtted on võrreldes müügiga jaekauplustes täiesti erinevad. Samas on hageja ise oma nn müügikatte arvutamisel toonud osaliselt aluseks Suomen Jätskiauto Oy-le esitatud arved ja hinnad, millega hageja müüs jäätiseid Suomen Jätskiauto Oy-le. Just seetõttu on kostja toonud välja, et hageja kahjukäsitlus on ebaõige. Ebaõige on hageja käsitlus, et ta on jäätisemaksu arvestanud analoogtoodetelt ja mitte Lidli Soome kaupluses müüdavatelt toodetelt. Jäätisemaks sõltub toodete kaalust. Kui hageja nõuab saamata jäänud tulu, mida hageja oleks saanud müües kostja tooteid Soome Lidli kauplustele ise, siis tuleb aluseks võtta Soome Lidli kauplustes müüdavate jäätiste kaal, mitte analoogtoodete kaal.
168.Lõplikes seisukohtades kordas kostja varasemaid väiteid ja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 17 671,62 eurot, millest lepingulise esindaja kulud on 16 975 eurot (ei sisalda käibemaksu), tõlkekulud 688,42 eurot (ei sisalda käibemaksu) ja registripäringud 8,20 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostja juhtis kohtu tähelepanus sellele, et hageja on hagist osaliselt loobunud. 11.04.2017 loobus hageja kohustamisenõudest ja osaliselt kahju nõudest. 02.07.2017 loobus hageja täiendavalt osaliselt kahju nõudest. Hageja on menetluse käigus vähendanud kahju hüvitamise nõuet 137 885,17 eurolt 111 451,79 euroni ehk 26 433,38 euro võrra, mis on 19,17% esialgsest nõudest. Kostja selgitas, et kohustamisnõudest loobumise ajaks (11.04.2017) oli kostja kulutanud õigusabile 5 600 eurot ehk 40 advokaadi töötundi. Lisaks kandnud tõlkekulusid 45,44 euro ulatuses ja teinud ühe registripäringu (2 eurot). Kostja hinnangul oli pool tehtud tööst ja
kuludest seotud hageja kohustamisnõudega, seega peaks hageja igal juhul hüvitama kostjale menetluskulud summas 2 823,72 eurot.
169.Ülejäänud kostja menetluskuludest (kuludest õigusabile summas 14 175 eurot ehk 100,75 töötundi, tõlkekuludest summas 665,70 eurot ja registrikuludest summas 7,20 eurot) tuleks hageja kanda jätta igal juhul 19,17% ehk 2 846,34 eurot. Seega tuleks hagejal igal juhul hüvitada kostjale menetluskulud seoses hagist loobumisega kokku summas 5 670,06 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras.
KOHTU PÕHJENDUSED
170.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
171.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 05.08.2008 lepingu, mille kohaselt pidi hageja müüma Soomes kostja jäätisetooteid. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja sõlmis lepingu kehtivuse ajal ärisuhted Lidl Stiftung & Co. KG ning tootis ja müüs Lidl-le jäätisetooteid, mida müüdi Soome Lidl kauplustes.
172.Pooled vaidlevad selle üle, kas pooltevaheline leping andis hagejale kostja toodete müümiseks Soomes ainuõiguse, mida kostja rikkus ärisuhete sõlmimisel Lidl Stiftung & Co. KG ning selle kontserni Soome ettevõttega. Pooled vaidlevad selle üle, kui kaua kestis hagejale antud ainumüügiõigus ning kui kaua kehtis 05.08.2008 sõlmitud leping. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab lepingu rikkumise tõttu maksma hagejale kahju hüvitise, tasuma hageja kulud ning viivise.
173.Esialgses kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja kohustada kostjat lõpetama jäätisetoodete otsemüük Lidl Suomi Ky-le ja Lidl Stiftung & Co. KG-le turustamiseks Soome Vabariigis ning jätkama jäätisetoodete müüki Lidl kauplustele Soome Vabariigis hageja vahendusel. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitise summas 130 415 eurot, kulude hüvitise summas 7470,15 eurot ning viivise.
174.Menetluse käigus hageja muutis oma nõuet. 11.04.2017 menetlusdokumendis loobus hageja kostja vastu esitatud kohustamise nõudest. Samas dokumendis vähendas hageja oma kahju hüvitise nõuet kuni summani 108 975,52 eurot. 02.07.2017 menetlusdokumendis muutis hageja veel kord oma nõuet. Hageja kinnitas, et ta on loobunud kohustamise nõudest. Hageja vähendas veelgi kahju hüvitise nõuet ning loobus kahju hüvitise nõudest kokku summas 26 113,21 eurot. Hageja kahju hüvitise nõude suuruseks jäi 104 301,79 eurot. Hageja samuti vähendas kulude hüvitise nõuet summas 320,15 eurot ning hageja kulude hüvitise nõude summaks jäi 7150 eurot.
175.Nõuetest loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
176.Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine
menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht. Nõudest loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostja õigusi.
177.Seega tuleb vastu võtta hageja hagist loobumine kostja vastu nõudes, milles hageja palus kohustada lõpetama jäätisetoodete otsemüük Lidl Suomi Ky-le ja Lidl Stiftung & Co. KG-le turustamiseks Soome Vabariigis ning jätkama jäätisetoodete müüki Lidl kauplustele Soome Vabariigis hageja vahendusel. Samuti tuleb vastu võtta hageja loobumine kahju nõudest summas 26 113,21 eurot ning kulude hüvitamise nõudest summas 320,15 eurot. Eelviidatud loobutud nõuete osas lõpetab kohus käesoleva tsiviilasja menetluse.
178.Käesoleva vaidluse lahendamisel hindab kohus esmalt, kuni millise ajani kehtis poolte vahel 05.08.2008 sõlmitud leping ning kuni millise ajani kehtis lepingus sisalduv hageja ainumüügiõiguse säte. Seejärel hindab kohus, kas kostja on lepingut rikkunud ning kas hageja kahju hüvitise, kulude hüvitise ning viivise nõuded kuuluvad rahuldamisele. Lepingu tähtaeg ja ainumüügiõiguse sätte kehtivus
179.Hageja leidis, et vaidlusaluse lepinguga anti talle ainuõigus kostja jäätiste müügiks Soomes ning leping poolte vahel on jätkuvalt kehtiv. Lepingut sai enne kehtivuse lõppemist lõpetada vaid kokkuleppel või õiguskaitsevahendina, kui üks pool lepingut ei täida. Kuna pooled ei saavutanud 6 kuud enne lepingu tähtaja saabumist kokkulepet selle lõpetamiseks, pikenes leping järgmiseks neljaks aastaks. Hageja lähtus kogu aeg eeldusest, et leping kehtib kuni 31.07.2020 ning sõlmis seetõttu lepingu Suomen Jätskiauto Oy-ga. Samuti leidis hageja, et lepingu tekstis kasutatud väljendit „shall“ tuleb tõlgendada kui kohustuslikku tegevust või keeldu väljendavat. Väljend „shall be prolonged“ tähendas, et lepingu pikendamiseks ei olnud poolte tahteavaldused vajalikud.
180.Kostja on pärast 31.07.2016 jätkanud 05.08.2008 lepingu täitmist seni kokku lepitud tingimustel. Seega sai hageja tugineda VÕS § 13 lõikele 3. Pooled kiitsid oma käitumisega heaks lepingu pikenemise 4 aastaks. Kostja on jätkanud jäätiste müüki Soomes hageja vahendusel, välja arvatud müük Lidl kauplustele. Vaidlusalust lepingut tuleb tõlgendada varasema 2004. aasta lepingut arvestades. Kostja soovis hagejaga pärast 31.07.2016 sõlmida uut lepingut ning viitas oma lepinguprojektides, et uus leping asendab 05.08.2008 lepingut. Järelikult kostja möönis, et leping kehtib, sest asendada ei saa lepingut, mis on lõppenud.
181.Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et temale antud õigusõigus ei saanud kehtida kuni 31.07.2016. Tegemist oli liikmesriikide vahelist kaubandust reguleeriva lepinguga, millele Eesti konkurentsiseadus ei kohaldu. Samuti puudub tsiviilkohtul pädevus hinnata lepingusätte vastavust konkurentsiõigusega. Tegelikult kohaldus Euroopa Komisjoni grupierandi määrus nr 330/2010. Hinnata tuleb tegelikku olukorda ning kostjal oleks tulnud tõendada turuosade suurust ja konkurentsi kahjustamist. Samuti oleks konkurentsireeglitega olnud vastuolus ainult säte, mis nägi hagejale ette kohustuse osta tooteid ainult kostja tehasest. Teised sätted oleksid olnud kehtivad. Samuti ei saa kostja viidata lepingu sätte tühisusele, sest kostja täitis lepingut 7 aasta jooksul.
182.Menetluse käigus asus hageja väitma, et kostja käitumine ehk lepingu ülesütlemine ja samal ajal lepingu täitmise jätkamine oli vastuoluline ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kui kohus leiab, et kostjal oli õigus leping üles öelda, tuleb jätta see säte kohaldamata hea usu põhimõtte tõttu ja lugeda leping pikenenuks kuni 31.07.2020.
183.Kostja leidis, et leping lõppes 31.07.2016. Poolte oli kokkuleppel õigus lepingu kehtivust neljaks aastaks pikendada, kuid sellist kokkulepet ei sõlmitud. Kostja teatas hagejale juba 11.12.2015, et ei soovi lepingut pikendada. Kostja ei ole lepingut korraliselt ega erakorraliselt üles öelnud. Asjasse puutumatu on see, kas hageja sõlmis lepingu Suomen Jätskiauto Oy-ga, mille üks aktsionär ja juhatuse liige on hageja omanik ning juhatuse liige. Suomen Jätskiauto Oy ei loodud ainult kostja toodete turustamiseks. Pärast lepingu lõppemist oli kostja nõus jätkama hagejale toodete müüki lepingus kokku lepitud tasu- ning tarnetingimustega. Pooled pidasid läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks, milles osaledes pidi hageja aru saama, et 05.08.2008 leping on lõppenud. Lepingu tähtaeg tuleneb selgelt lepingust. Lepingust ei tulenenud, et see oleks pidanud pikenema automaatselt. Kostja ei ole käitunud vastuoluliselt ja lepingut ei saa lugeda pikenenuks üksnes hea usu põhimõtte alusel.
184.Hageja ainumüügiõigust puudutav säte kehtis üksnes kuni 05.08.2013 konkurentsiseaduse kohaselt. Grupierandid ei olnud lubatavad kehtivusega üle viie aasta. Tsiviilkohtul on õigus kontrollida sätte kooskõla õigusnormiga.
185.Hinnates asjas kogutud tõendeid, nõustub kohus kostja väidetega, et leping lõppes 31.07.2016. Kohus nõustub kostja väidetega, et hagejale ainuõiguse andnud ning konkurentsi piiranud lepingusäte ei saanud olla kehvi kauem kui kuni 05.08.2013.
186.VÕS § 13 lg 3 sätestab, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kohus osundab, et antud sätte kohaldamiseks oleks pidanud hageja tõendama, et ta sai kostja käitumisest aru viisil, kus kostja oli ilma vastava tahteavalduseta nõus lepingu pikendamisega. Kohtu hinnangul ei ole hageja seda tõendanud.
187.VÕS § 29 lg 1 näeb ette, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Vastavalt VÕS § 29 lõikele 5 tuleb lepingu tõlgendamisel muuhulgas arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (§ 29 lg 5 p 3). Samuti näeb VÕS § 29 lg 6 ette, et lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. VÕS § 29 lõikest 7 tuleneb, et kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga.
188.Lepingu tõlgendamisel on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb (RK TKo 3-2-1-112-15, p 15). Hageja möönis menetluses, et tal ei ole võimalik tõendada, et tema antud tõlgendus oleks kooskõlas lepingupoolte ühise tegeliku tahtega. Seetõttu tuleb kohtul kooskõlas VÕS § 29 lõikega 4 tõlgendada lepingut nii, nagu pooltega sarnane mõistlik isik pidi seda samadel asjaoludel mõistma (RK TKo 3-2-1-102-14, p 18, 3-2-1-42-14, p 13).
189.TsÜS § 138 lg 1 sätestab et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 näeb ette, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisi, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kooskõlas VÕS § 6
lõikega 1 peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 näeb ette, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
190.Kohus leiab, et VÕS § 6 lg 2 kohaldamine on võimalik siiski vaid erandlikel asjaoludel, sest lepinguvabadusse sekkumine võib tuua kaasa õiguskindluse vähenemise ega saa olla hea usu põhimõtte kohaldamise eesmärgiks. Mitte iga menetlusosalisele ebameeldiv või ebasobiv käitumine ei saa kohtu hinnangul olla hea usu põhimõtte vastane ja tuua kaasa lepingus märgitu eiramise, vaid hea usu põhimõtte peamiseks funktsiooniks on tõkestada õiguse kuritarvitamist. Hea usu vastasele käitumisele tuleb anda võimalikult objektiivne sisu. Hea usu põhimõttega ei saa olla vastuolus käitumine, mis on õiguspärane ning puuduvad ka asjaolud, mille alusel oleks võimalik lugeda käitumine vastuolus olevaks hea usu põhimõttega (RK TKo 3-2-1-1-10, p 13). Pool, kes tugineb pahausksele käitumisele, peab teise poole pahauskset käitumist tõendama (RK TKo 3-2-1-70-03, p 13). Pahauskne võib olla näiteks õiguse ebaaus omandamine, ebaproportsionaalne õiguskaitsevahendi kasutamine, õiguse teostamine poole huve arvestamata ja isikliku kaitsmisväärse huvita ning vastuoluline käitumine.
191.Lisaks tuleneb VÕS § 6 lõikest 2, et mitte iga pahauskne käitumine ei too automaatselt kaasa seaduses või lepingus toodu kohaldamata jätmise. VÕS § 6 lg 2 on kohaldatav siis, kui kohtu hinnangul on lepingu või seaduse kohaldamisest tulenevad tagajärjed on vastuvõetamatud. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole hageja esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul hinnata kostja käitumist hea usu põhimõtetega vastuolus olevaks ning annaksid aluse lugeda leping kehtivaks VÕS § 6 lg 2 alusel. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et lepingust tulenevate tagajärgede kohaldamine tema suhtes oleks vastuvõetamatu. Kohus selgitas hagejale 15.02.2017 määruses (toimiku 2. kd, lk 28-30) VÕS § 29 ning lepingu tõlgendamisega seonduvat.
192.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 05.08.2008 inglise keelse lepingu (toimiku 1. kd, lk 9-13, hageja esitatud tõlge eesti keelde toimiku 1. kd, lk 22-26). Lepingu punkti 1 alapunkt 7 nägi inglise keeles ette: „The contract can be cancelled only under the writen agreement of the parties six months before the expire date or in case of non fulfilment by one of the parties. The date of expire is July 2016. In case both Parties have fulfilled their contractual obligations without serious deficiencies the contract shall be prolonged for 4 (four) years“.
193.Antud säte on hageja esitatud tõlkes tõlgitud järgnevalt: „Lepingut on võimalik tühistada ainult pooltevahelisel kirjalikul kokkuleppel kuus kuud enne kehtivuse lõppemise kuupäeva või juhul, kui üks pool seda ei täida. Kehtivuse lõppemise kuupäev on 2016. aasta juuli. Kui mõlemad pooled on täitnud oma lepingulisi kohustusi tõsiste puudusteta, pikendatakse lepingut 4 (neli) aastat“.
194.Hageja asus alles pärast kostja vastuväidetega tutvumist väitma, et leping nägi selle kehtivuse osas ette automaatse ja kohustusliku tähtaja pikenemise pärast 31.07.2016, kui pooled ei saavuta kokkulepet lepingu lõpetamiseks. Oma väidete põhistamiseks esitas hageja väljatrüki wikipediast koos tõlkega eesti keelde (toimiku 3. kd, lk 97-98), mille kohaselt kasutatakse väljendeid „shall“ ja „shall not“ mõnikord kohustuslikke meetmeid ja keelde tähistavatena. Hageja väited ei ole kooskõlas hageja enda poolt kohtule esitatud lepingu tõlkega.
195.Kohus leiab, et väljavõte ei toeta hageja poolt lepingus kasutatud sõnale antud tõlgendust. Hageja enda esitatud Interneti väljavõttest nähtub, et sõna „shall“ ei tähenda alati kohustuslikku meedet või keeldu. Arvestada tuleb VÕS § 29 lg 6 ja lg 7 kohaselt lepingu tõlgendamisel kogu lepingu punkti 1 alapunkti 7 sõnastust tervikuna koos lepingu olemuse ja eesmärgiga. Pooled sõlmisid tähtajalise lepingu ning lepingu tähtaja osas oli lepingu punkti 1 alapunkt 7
ühemõtteliselt selge. Lepingu tähtaeg saabus 31.07.2016. Inglise keeles kasutatakse sõna „shall“ ka tulevikus toimuda võiva tähistamiseks, mistõttu kohtul puudub alus kahelda hageja esitatud lepingu tõlke õigsuses, mille kohaselt oli tulevikus võimalik lepingut pikendada, kui lepingut ei ole rikutud.
196.Vaidlusalune leping on sõlmitud Soome ja Eesti ettevõtjate vahel, kelle esindajate emakeeleks ei ole inglise keel. Seetõttu peab kohus võimalikuks, et pooled ei lähtunud väljendi „shall“ kasutamisel mitte selle erinevatest tähendustest inglise õiguskeeles, vaid kasutasid seda pigem tulevikku suunatud võimaliku tegevuse tähistamiseks. Arvestades lepingu eesmärki ehk seda, et leping oli sõlmitud konkreetseks tähtajaks ja mitte tähtajatuna, ei saa väljendi „shall be prolonged“ kasutamisest lepingus järeldada, et pooled soovisid ette näha igal juhul ja ilma nende tahteavaldusteta lepingu täiendava pikenemise 4 aastaks. Kohus nõustub kostjaga, et kui lepingu poolte ühiseks tahteks oleks olnud sellisel viisil kokku leppida, oleks see kajastunud lepingu sõnastuses. Seetõttu leiab kohus, et leping kehtis kuni selle tähtajani 31.07.2016 ning lepingu pikendamine pärast tähtaja möödumist oleks eeldanud poolte vastavasisulisi tahteavaldusi. Asjas kogutud tõenditest nähtub kohtu hinnangul, et kostja lepingu pikendamiseks tahet ei avaldanud. Lepingu punkti 9 alapunkt kaks nägi ette, et leping on sõlmitud ja selle sisu tõlgendatakse Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt.
197.Hageja esitas kohtule poolte e-kirjad 02.11.2004 ning 04.11.2004 (toimiku 2. kd, lk 47, tõlge eesti keelde, lk 48). E-kirjas soovis hageja saada kinnitust kostjalt, et kui hageja müüb kostja tooteid oma klientidele, ei müü kostja hageja klientidele Soomes tooteid hagejast mööda minnes. Kostja kinnitas, et ta ei müü ühtegi oma brändi toodet. Kohus osundab, et antud ekirjadest ei saa järeldada, et kostja oleks andnud hagejale juba 2004. aastal ainuõiguse müüa Soomes kõiki kostja tooteid. Kostja on üksnes kinnitanud, et ta ei müü otse oma tooteid hageja klientidele. E-kirjad ei toeta hageja väiteid, et 05.08.2008 lepingut tuleks tõlgendada 2004. aasta lepingu valguses, millest omakorda tuleneb lepingu automaatne pikenemine.
198.Kostja saatis hagejale 11.12.2015 teate (toimiku 1. kd, lk 171, tõlge eesti keelde, lk 172), milles ta avaldas, et lõpetab hagejaga 05.08.2008 sõlmitud lepingu jäätisetoodete müügi kohta. Teates oli märgitud, et vastavalt lepingu artiklile 1 lõpeb leping 31.07.2016. Kostja kinnitas teates, et ta on uue lepingu alusel nõus koostööd jätkama ning on saatnud ostu-müügi lepingu projekti hagejale 24.11.2015. Kohtu hinnangul nähtus teatest kostja selge tahteavaldus, et ta ei soovi lepingut pärast selle lõppemise tähtaega enam samadel tingimustel jätkata. Kirjast nähtub kostja selge arusaam, et leping lõpeb pärast selle tähtaja möödumist 31.07.2016.
199.11.12.2015 saatis kostja hagejale ka e-kirja (toimiku 1. kd, lk 173, tõlge eesti keelde, lk 174), millega edastas hagejale ülalmärgitud lepingu lõpetamise teate. E-kirjas kinnitas kostja täiendavalt, et on valmis koostööd jätkama uue lepingu alusel. Antud teatest nähtuvalt pidi hagejale olema arusaadav, et kostja loeb lepingu lõppemise tähtajaks 31.07.2016. Samuti pidi hagejale olema mõistetav, et vaidlusaluse lepingu pikendamist kostja ei soovinud, vaid oli nõus koostööd jätkama uutel lepingutingimustel.
200.Hageja vastas kostja pöördumisele e-kirjaga samal päeval 11.12.2015 (toimiku 1. kd, lk 197, tõlge eesti keelde, lk 198) ja leidis, et leping ei lõpe varsti, vaid hoopis pikendatakse neljaks aastaks. Millistel põhjustel on hageja leidnud, et tal oli õigus lepingut pikendada neljaks aastaks ühepoolselt, e-kirjast järeldada ei ole võimalik.
201.Kostja koostatud uue lepingute projektidest (koos tõlgetega toimiku 2. kd, lk 49-65) nähtub, et kostja pakutud uue lepingu versioon oli 05.08.2008 lepingust oluliselt detailsem. Tegemist oli ostu-müügi raamlepinguga, mis pidi täielikult asendama varasema lepingu. Uute projektide kohaselt ei soovinud kostja hagejale enam anda oma toodete ainumüügiõigust Soomes. Hagejal oleks olnud üksnes õigus müüa kostja tooteid Soomes kokku lepitud müügi- ja tarnetingimustel.
202.Hageja ja kostja esindajate e-kirjadest koos lisadega 2016. aasta aprillis, mais ja juunis (koos tõlgetega toimiku 2. kd, lk 116-131) nähtub, et uue lepingu sõlmimisel oli kostja valmis andma hagejale ainuõiguse müüa oma tooteid hageja senistele klientidele. Nende klientide osas oli kostja valmis endale võtma kohustuse neile otse mitte müüa. Hagejale oli see kostja soov mõistetav ning ta esitas läbirääkimiste käigus kostjale nimekirja oma klientidest. 13.05.2016 ekirjas on kostja selgesõnaliselt rõhutanud, et 05.08.2008 leping lõpeb 31.07.2016 ning kostja oli alates 01.08.20016 nõus hagejale tooteid müüma uue lepingu alusel. Sama seisukohta kordas kostja veel ka 16.05.2016 e-kirjas ning 10.06.2016 e-kirjas.
203.Kohus leiab, et kostja korduvatest avaldustest ei saanud hagejale jääda ekslikku muljet, et 05.08.2008 leping pikeneb ja kostja on nõus jätkuvalt täitma 05.08.2008 lepingut selles toodud tingimustel. Selliseid avaldusi ei ole kostja hagejale teinud. Kostja avaldas hagejale selgelt, et 05.08.2008 leping lõpeb ja kostja soovib sõlmida uut lepingut. Kostja avaldas hagejale selgelt, et kui uut lepingut ei sõlmita, tuleb kostjal alates 2016. aasta augustist täita hageja tellimusi ilma raamlepinguta. 14.06.2016 kinnitas kostja, et jätkab 2016. aasta augustis hageja tellimuste täitmist ilma raamlepinguta. Kohus nõustub kostja väitega, et kuivõrd hageja ise osales aktiivselt uue lepingu läbirääkimises, sai ta aru, et leping vaidlusalune leping lõppes. Kohus ei saa nõustuda hageja väitega, et uue lepinguga ei oleks saanud asendada 05.08.2008 lepingut, kui see ei oleks kehtinud. Hageja väide on eksitav, sest kostja teavitas hagejat lepingu tähtaja saabumisest ligi pool aastat ette ning alustas uue lepingu osas läbirääkimisi siis, kui 05.08.2008 leping oli veel kehtiv. Lisaks ei tulene õigusaktidest piirangut, et pooled ei oleks tohtinud selguse saavutamiseks uues lepingus ette nähta, et tegemist on täiesti uue ja iseseisva lepinguga, mis erineb 05.08.2008 lepingust ehk selles mõttes asendab varasema lepingu.
204.21.03.2017 saatis hageja kostjale reklamatsiooni (toimiku 2. kd, lk 132, tõlge eesti keelde, lk 133), milles hageja avaldas kostjale arvamust, et tema ja kostja vahel oli 14.10.2016 hoopis sõlmitud tarneleping kostja jäätisetoodete müümiseks Soomes 2017. aastal. Seega ei leidnud ka hageja enam ise 21.03.2017, et tal on jätkuvalt 05.08.2008 kehtiv leping kostjaga.
205.Kostja saatis hageja 21.07.2016 (toimiku 1. kd, lk 43-44, tõlge eesti keelde, lk 45-46) vastuse kahju nõudele. Selles vastuses viitas kostja taas sellele, et leping lõppest 31.07.2016. Kostja leidis, et ta nõustub sellega, et lepingut ei pikendata. Kostja väljendas soovi siiski jätkata jäätisetoodete müüki hagejale ning soovis läbi rääkida uue lepingu tingimused. Kostja avaldas, et eelistab uue lepingu sõlmimist enne varem sõlmitud lepingu tähtaja lõppemist ehk hiljemalt 31.07.2016. Kui leping sõlmitakse hiljemalt 19.08.2016, oli kostja valmis jätmata augustis tarneid hagejale samadel makse- ja tarnetingimustel.
206.Eeltoodud kirjas on kostja kohtu hinnangul selgelt avaldanud, et ta loeb lepingu lõppenuks 31.07.2016. Kostja oli valmis jätkama hagejale üksnes kauba tarnimist senistel tarnetingimustel ja eeldusel, et pooled sõlmivad uue lepingu. Asjakohatud on hageja väited, et kostja oli nõus jätkama täielikult senise lepingu tingimusi. Kostja ei ole avaldanud ega nõustunud, et hagejal on tema toodete ainumüügiõigus Soomes senistel tingimustel pärast 31.07.2016.
207.Hageja esitas kohtule kostja saadetud e-kirja 28.10.2015, milles kostja palus hagejal kinnitada 2016. aasta hinnad (koos tõlkega toimiku 3. kd, lk 8-9), kuid ainuüksi toodete hindade kooskõlastamisest ei saa kohtu hinnangul koostoimes teiste tõenditega järeldada, et kostja soovis 05.08.2008 lepingut pikendada selle senistel tingimustel ehk tagada hagejale jätkuvalt oma toodete müügi ainuõigus Soomes.
208.Hageja esitas kohtule ka 20.11.2013 tema ning Suomen Jätskiauto Oy vahel sõlmitud lepingu (toimiku 1. kd, lk 198, tõlge eesti keelde, lk 199), mille kohaselt pidi hageja müüma antud isikule kostja valmistatud Jätskiauto tooteid kuni 31.07.2020. Samuti on lepingus
märgitud, et peale seda on võimalik lepingut pikendada vastavalt hageja ja kostja vahelise lepingu tähtajale. Hageja esitatud Suomen Jätskiauto OY aktsionäride nimekirjast (koos tõlkega toimiku 1. kd, lk 21-22) nähtub, et hageja seaduslik esindaja Veli Heikki Keränen oli ka antud ettevõtte aktsionär ning juhatuse liige.
209.Kohus ei nõustu hagejaga, et ainuüksi antud lepingust tuleneb hageja õigustatud ootus ja eeldus, et tema ning kostja vahel sõlmitud leping kehtib kuni 31.07.2020. Ainuüksi kohtule esitatud lepingust ei saa järeldada, millistest asjaoludest lähtuvalt hageja Suomen Jätskiauto Oyga lepingu selliseks tähtajaks sõlmis või milline oli poolte ühine tahe. Isegi juhul, kui hageja võis 20.11.2013 lepingu sõlmimisel loota, et pooled pikendavad 05.08.2008 sõlmitud lepingut, ei saa ainuüksi sellest hageja lootusest lähtuvalt tõlgendada 05.08.2008 lepingut hagejale sobival viisil. Hageja ootustest tulenevalt ei saa lepingut tõlgendada vastuolus VÕS §-s 29 tooduga.
210.Samuti ei saa kohus nõustuda, et kostja tahe ja soov jätkata 05.08.2008 lepingut on tõendatud asjaoluga, et kostja müüs hagejale jätkuvalt jäätist, mida tõendavad kostja 06.12.2016 arved jäätise müügi kohta (koos tõlgetega eesti keelde, toimiku 1. kd, lk 200-203). Kostja avaldas hagejale kirjavahetuses selgelt, et on pärast 05.08.2008 lepingu lõppemist nõus hagejale jäätist müüma. Ainuüksi ostu-müügitehingu toimumisest poolte vahel ei saa hageja järeldada, et kostjal oli tahe jätkata tervikuna 05.08.2008 lepingu täitmist ning kostja soovis jätkuvalt anda hagejale ainuõiguse oma toodete müügiks Soomes. Sellist kostja tahet ei saa järeldada sellest, et kostja soovis hagejaga kokku leppida toodete müügihinnad 2017. aastaks (e-kirjad koos tõlgetega, toimiku 1. kd, lk 204-205). Ostu-müügi lepingu sõlmimise üheks eelduseks on müüdavate toodete hinnas kokku leppimine, kuid üksnes toodete hindades kokku leppimisest ei saanud hageja järeldada, et tal on jätkuvalt ainuõigus müüa Soomes kõiki kostja tooteid.
211.01.09.2016 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku 2. kd, lk 12, tõlge eesti keelde, lk 13), milles ta kinnitas, et täitis 2016 augustis hageja tellimusi vastavalt ajutisele kokkuleppele. Kostja tõi välja, millistel tingimustel on ta nõus hagejaga koostööd jätkama. Kostja esitatud tingimused olid täielikult seotud toodete müügi ning tarnega. Kostja ei pakkunud hagejale koostöö jätkamist tingimusel, et hagejal on jätkuvalt ainuõigus kostja toodete müümiseks Soomes.
212.Kõiki eelviidatud tõendeid kogumis hinnates on tõendamata hageja väited, et ta sai kostja käitumisest aru, et leping on pikenenud. Alusetud ja tõendamata on hageja väited, et kostja käitus vastuoluliselt, kuna jätkas 05.08.2008 lepingu täitmist samadel tingimustel, tagades muuhulgas hagejale jäätiste müügi ainuõiguse Soomes. Kostja on korduvalt kinnitanud hagejale, et tema hinnangul leping lõppes 05.08.2008. Kostja on korduvalt ja selgelt kinnitanud, et ta ei nõustunud lepingu pikendamisega samadel tingimustel, vaid soovis hagejaga sõlmida uut lepingut uutel tingimustel. Hageja osales ise aktiivselt läbirääkimistel ja kostja avaldustest pidi hagejale olema kostja tahe mõistetav. Eeltoodut kokku võttes ei saa kohus lugeda lepingu pikenenuks VÕS § 13 lg 3 alusel. Kohus ei saa ka lugeda lepingu pikenenuks VÕS § 6 lg 2 alusel. Kostja ei ole käitunud halvas usus ega vastuoluliselt ning 05.08.2008 lepingu tähtaja saabumine ei saanud hagejale kaasa tuua mistahes vastuvõetamatuid tagajärgi.
213.TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kohus leiab, et tsiviilvaidlust lahendaval kohtul on olemas pädevus hinnata poolte lepingulise suhte vastavust mistahes seaduse sättega ning eelviidatud sättest ei tulene, et kohus võiks tehingu või selle sätte kehtivuse kontrollimisel piirduda vaid eraõiguslike õigusaktidega. Samuti peab kohus asjakohatuks hageja väidet, et kostja ei saa lepingu ainuõiguse andmist puudutava sätte tühisuse osas viidata vastuolule konkurentsiõiguse normidega, sest kostja täitis lepingut 7 aasta jooksul. See, kas kostja täitis lepingut või mitte, ei ole lepingu sätte tühisuse tuvastamisel asjakohane.
214.05.08.2008 lepingu (toimiku 1. kd, lk 9-13, hageja esitatud tõlge eesti keelde toimiku 1. kd, lk 22-26) punkti 1 esimese alapunkti kohaselt pidi müüja müüma ja ostja ostma Balbiino kaubamärgi ning kliendi jaemüüja kaubamärgiga jäätisetoodangut. Hageja esitatud tõlkes on väljend „brand“ tõlgitud kui „kaubamärk“. Inglise keeles on antud lepingu säte järgmine: „The Seller sells and the Buyer buys ice cream production with the Balbiino brand and customers Private Label brand“.
215.Kohus osundab, et väljend „brand“ või „bränd“ võib eestikeelses tähenduses olla mõistetav nii kaubamärgi kui tunnustatud toote endana. Eesti Keele Instituudi kodulehelt kättesaadava võõrsõnade leksikoni kohaselt tuleb antud väljendit mõista nii kaubamärki kui toodet tähistavana. Kohus selgitas hagejale 15.02.2017 määruses (toimiku 2. kd, lk 28-30) väljendite „kaubamärk“, „toode“ ja „bränd“ erinevusi, sest esialgses hagiavalduses hageja samastas väljendit „bränd“ väljendiga „kaubamärk“. Mõlemad pooled nõustusid menetluse käigus, et 05.08.2008 lepingus ei peetud silmas konkreetseid kostjale kuuluvaid kaubamärke. Lepingus endas ei olnud viidatud ühelegi kostjale kuuluvale konkreetsele kaubamärgile.
216.Lepingu punkti 7 viimane alapunkt nägi hageja esitatud tõlke kohaselt ette, et antud lepinguga anti ostjale ainuõigus kõikide kaubamärkide (jäätise, pagaritoodete jne) müügiks Soomes. Kohus osundab, et kuigi hageja esitatud tõlkes oli väljend „brand“ tõlgitud kui „kaubamärk“, võis väljendit tõlkida eesti keelde ka kui „bränd“ või „toode“. Inglise keeles oli antud säte sõnastatud järgmiselt: „This contract gives the Buyer exclusive rights for the sale on all brands (ice cream, pastry products etc) in Finland.“
217.Kohus leiab, et VÕS § 29 lg 4, § 29 lg 5 p 4, § 29 lg 6 ja § 29 lg 7 alusel tuleb eelviidatud lepingu sätteid tõlgendada viisil, kus hagejale anti kostja poolt ainuõigus müüa Soomes nii kostja enda kaubamärkidega tähistatud tooteid kui ka neid tooteid, mis on tähistatud hageja klientide kaubamärkide või siltidega ehk on toodetud hageja klientide jaoks.
218.Lepingu 7 punkti viimases punktis kasutatud väljenditest „exclusive rights for the sale on all brands in Finland“ võib kohtu hinnangul järeldada, et kostja andis ainult hagejale õiguse müüa tema tooteid Soomes. Samas ei näinud leping ette ühtegi täiendavat sätet, mis oleks seoses hagejale antud ainuõigusega pannud hagejale kohustusi. Hageja on väitnud, et viidatud lepingu säte oli kooskõlas konkurentsireeglitega juba ainuüksi seetõttu, et nägi vaid hagejale ette kohustuse osta tooteid ainult kostja tehasest. Kostja õigusi toodete müümisel leping hageja arvates ei piiranud, mistõttu ei saa olla kuidagi põhjendatud kostja väited, et lepingu säte oli vastuolus konkurentsi reeglitega.
219.Kohus selle käsitlusega ei nõustu. Leping ei näinud hagejale tema tegevuses ette mistahes piiranguid ega kohustusi osas, mis puudutas kostja või mistahes teise tootja jäätisetoodete ostmist ja müüki. Hagejale anti ainuõigus müüa kostja tooteid Soomes, kuid ei nähtud ette ühtegi kohustust, mis oleks piiranud tema õigusi müüa ja osta tooteid teistelt tootjatelt või edasimüüjatelt. Hageja väide on ühtlasi vastuolus hageja teiste menetluses esitatud väidetega, milliste kohaselt ei olnud kostjal õigust müüa oma tooteid ka Saksamaal tegutsevale ettevõttele edasimüümiseks Soomes ning kostja oleks olnud kohustatud Lidli kaupluste ostusoovist teavitama hagejat ja tasuma hagejale hüvitist juhul, kui hageja ei saa kostja tooteid ise Lidli kauplustele vahendada. Kohus leiab, et 05.08.2008 lepinguga anti kostjale kohustus müüa Soome jaemüügi turule mõeldud tooteid üksnes hagejale. Selline kohustus piiras kostja valikuõigusi turule sisenemisel ning seal toodete müümisel.
220.05.08.2008 leping nägi ette, et sellele kohaldub Eesti õigus. Eesti konkurentsiseaduse § 1 lg 2 aga sätestab, et konkurentsiseadust kohaldatakse ka juhul, kui konkurentsi kahjustamisele
suunatud tegevus või tegevusetus toimub väljaspool Eesti territooriumi, kuid kahjustab konkurentsi Eesti territooriumil. Vaidlus puudub selle üle, et 05.08.2008 leping puudutas Soome turgu ning lepingu täitmine ei omanud tagajärgi Eesti territooriumil. Seetõttu nõustub kohus iseenesest hageja väidetega, et vaidlusaluse lepingu sätte hindamisel ei saa lähtuda Eestis kehtivast konkurentsiseadusest.
221.Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul tuleb hinnata vaidlusaluse sätte ehk hagejale ainumüügiõiguse andnud sätte kooskõla Euroopa Liidu õigusaktidega. Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versiooni artikkel 101 lg 1 (varasemas versioonis artikkel 81) näeb ette, et siseturuga on kokkusobimatud ja keelatud kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mis võivad mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust ning mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi siseturu piires, iseäranis need kokkulepped, otsused ja tegevus, millega otseselt või kaudselt määratakse kindlaks ostu- või müügihinnad või mis tahes muud tehingutingimused (artikkel 101 lg 1 punkt a) või piiratakse või kontrollitakse tootmist, turge, tehnilist arengut või investeeringuid (artikkel 101 lg 1 p b). Kohtu hinnangul vastab pooltevahelise lepingu säte, mis andis hagejale ainuõiguse toodete müügiks Soomes koos teiste lepingu sätetega, millega lepiti kokku müüdavate toodete hinnad, eelviidatud õigusakti normidele. Lepingu mõjutas liikmesriikide vahelist kaubandust ja selle eesmärgiks oli piirata konkurentsi. Lepinguga määrati kindlaks müügihinnad ja kontrolliti turgu, sest kostja võimalusi müüa oma tooteid Soome turul piirati.
222.Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versiooni artikkel 101 lg 2 nägi selgelt ette, et kõik antud artikli põhjal keelatud kokkulepped või otsused on algusest peale tühised. Samas nägi artikkel 101 lg 3 ette, et lõike 1 sätted kuulutada kohaldamatuks ettevõtjate vaheliste kokkulepete või kokkulepete liikide suhtes. Seega tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest, et kuigi üldnormina olid ettevõtjate vahelised konkurentsi piiravad kokkulepped tühised, võis teatud liiki kokkulepete suhtes ette nähta grupierandeid.
223.Euroopa Nõukogu 16.12.2002 määrus nr 1/2003 reguleerib Euroopa Liidu konkurentsieeskirjade rakendamist ehk Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamist. Antud määruse artikkel 1 lg 1 näeb ette, et asutamislepingu artikli 81 lõikes 1 nimetatud kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus, mis ei vasta asutamislepingu artikli 81 lõike 3 tingimustele, on keelatud, ja selle kohta pole eelnevalt vaja teha vastavat otsust. Samas tuleneb artiklist 2, et kõigi asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaldamisega seotud siseriiklike või ühenduse menetluste puhul lasub asutamislepingu artikli 81 lõike 1 või artikli 82 rikkumisega seotud tõendamiskohustus osapoolel või asutusel, kes teeb avalduse väidetava rikkumise kohta. Asutamislepingu artikli 81 lõikest 3 tulenevat eelist taotleval ettevõtjal või ettevõtjate ühendusel lasub kohustus tõendada, et kõnealuse lõike tingimused on täidetud.
224.Kohus osundab, et hageja on eelviidatud sätetest teinud ebaõige järelduse, et kostja oleks olnud kohustatud lepingutingimuse tühisuse väite esitamisel tõendama, et kokkulepe piirab tegelikult konkurentsi turul ning esitama tõendid turuosade suuruste kohta. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 (endine artikkel 81) tingimustele vastavad kokkulepped on objektiivselt tühised, kui kokkulepped piiravad konkurentsi õigusaktis märgitud viisidel sõltumata sellest, millised on kokkuleppe faktilised tagajärjed. Kostja on käesolevas asjas tõendanud ning sisuliselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid konkurentsi piirava kokkuleppe. Hageja on kostjale hagis esmajoones ette heitnud nimelt konkurentsi piirava kokkuleppe täitmata jätmist.
225.Eelviidatud õigusaktidest tuleneb hoopis, et teatud tingimustel ja turuosaluste suurustel võib konkurentsi piirav kokkulepe olla lubatud, kui ta vastab grupierandi tingimustele. Euroopa Komisjoni 2004.2010 määrus nr 330/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lg 3
kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes reguleerib grupierandite võimaldamise küsimust. Antud määruse artikli 1 punkti a kohaselt loetakse vertikaalseks kokkuleppeks kokkulepet või kooskõlastatud tegevust, mis on sõlmitud kahe või enama ettevõtja vahel, kes kõik tegutsevad kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse täitmise eesmärgil tootmis- või turustamisahela eri tasanditel, ja mis käsitlevad tingimusi, mille alusel osalised võivad teatavaid kaupu või teenuseid osta, müüa või edasi müüa. Kooskõlas sama artikli punktiga b on vertikaalne piirang aluslepingu artikli 101 lõike 1 reguleerimisalasse kuuluvad konkurentsipiirangud vertikaalses kokkuleppes. Kohus leiab, et hageja ja kostja olid sõlminud vertikaalse piirangu kokkuleppe.
226.Määruse artikkel 2 nägi ette, et aluslepingu artikli 101 lõike 3 kohaselt ja kui antud määrusest ei tulene teisiti, deklareeritakse, et aluslepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata vertikaalsete kokkulepete suhtes. Samas nägi artikkel 3 ette, et artiklis 2 sätestatud erandit kohaldatakse tingimusel, et tarnija turuosa ei ole suurem kui 30 % asjaomasest turust, millel ta lepingujärgseid kaupu või teenuseid müüb, ning ostja turuosa ei ole suurem kui 30 % asjaomasest turust, millel ta lepingujärgseid kaupu või teenuseid ostab. Samuti sätestas artikli 5 lg 1 punkt a, et artiklis 2 sätestatud erand ei kehti vertikaalsetes kokkulepetes sisalduvate kohustuste suhtes kõigi nende otseste või kaudsete konkurentsikeelukohustuste osas, mille kehtivusaeg on kindlaks määramata või pikem kui viis aastat. Artikli 5 lg 2 nägi ette, et esimese lõigu punkti a kohaldamisel käsitatakse konkurentsikeelukohustusi, mida saab vaikimisi uuendada pikemaks ajaks kui viis aastat, määramata kehtivusega kohustustena.
227.Eeltoodud sätetest tulenes, et erand vertikaalsete konkurentsi piiravate kokkulepete osas kehtis vaid siis ehk sellised kokkulepped olid lubatud vaid siis, kui ei ületatud määruses märgitud turuosa künnist. Igal juhul ei saanud kokkulepped kehtida kauem kui viis aastat. Hageja on eeltoodud sätetest ebaõigesti mõistnud, et kui turuosa suurust ei ole tõendatud, oli kokkulepe igal juhul lubatud ja seaduslik. Õigusaktid nägid ette vastupidise – ainult kuni teatud turuosa suuruseni olid vertikaalsed konkurentsi piiravad kokkulepped lubatud ning seda ainult määruses märgitud piiratud tähtaja jooksul. Kohus osundab, et analoogilised nõuded tulenevad ka Eesti konkurentsiseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest.
228.Sisuliselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hageja ja kostja vahel sõlmitud konkurentsipiirang vastas grupierandi nõuetele. Vastupidisel juhul oleks hagejale ainumüügiõiguse andnud kokkuleppe säte olnud kehtetu algusest peale, kuid seda ei ole kumbki pooltest väitnud. Kuivõrd tegemist oli lubatud konkurentsierandiga, sai konkurentsipiirang kehtida vaid 5 aasta jooksul alates lepingu sõlmimisest ehk alates 05.08.2008 kuni 05.03.2013. Pärast nimetatud aega oli hagejale ainuõiguse andnud lepingusäte vastuolus konkurentsiõigusega ning oli eelviidatud sätete alusel kehtetu sõltumatult turuosade suurusest. Kohus nõustub siinkohal kostja väidetega. Kuivõrd antud säte oli kehtetu, ei saanud sellest tuleneda kostjale kohustusi, mida ta sai rikkuda. Vaatamata sellele peab kohus vajalikuks vastata nendele poolte väidetele, mis puudutavad kostja lepingu rikkumist ja hagejale väidetavalt tekitatud kahju. Kostja lepingu rikkumine
229.Hagiavalduse kohaselt avastas hageja 2016. a juuni lõpus, et kostja on valmistanud ja müünud Lidl Suomi Ky-le Gelatelli nimelist laktoosivaba maasika-, šokolaadi- ja lagritsajäätist, mida müüdi antud ettevõtte Soome kauplustes. Hageja leidis, et kostja on lepingut rikkunud, sest kostja tooted on müügil Lidl Suomi Ky kauplustes Soomes ning need tooted ei ole jõudnud müügile hageja vahendusel. Hageja leidis, et kostja oli teinud ettevalmistusi lepingu rikkumiseks alates 2015. aastast. Hageja leidis, et kostjal oli lepingu alusel kohustus turustada tooteid Soomes ainult hageja vahendusel. Kui Lidl Suomi Ky võttis kostjaga ühendust toodete ostmiseks, pidi kostja edastama ostu- või müügisoovi hagejale, kes oleks müüki vahendanud, sest selline on üldtunnustatud hea tava analoogilistes lepingutes. Hageja leidis, et kostja kohustust tuleb
tõlgendada laiendavalt ja kostjal oli lojaalsus-, kaitse- ja teatamiskohustus, samuti kohustus tasuda hagejale hüvitist, kui kostja müüs tooteid mõne teise ettevõtte vahendusel.
230.Samuti asus hageja menetluse käigus väitma, et kostjale etteheidetav tegu seisneb hea usu põhimõttest tuleneva kohustuse rikkumises teatada hagejale igast potentsiaalsest kliendist, kes on toodete ostmiseks pöördunud otse kostja poole. Hageja initsiatiivil alustas kostja laktoosivabade koorejäätiste arendamist ja hageja osalemise tõttu toote arenduses oli kostjal võimalik hakata tootma jäätisetooteid, mida ta sai Lidl Suomi Ky-le müüa.
231.Kostja leidis, et ta ei ole lepingut rikkunud, sest ta alustas ärisuhteid Lidl Saksamaa ühinguga, millest ta hagejat informeeris 21.07.2016. Tegemist on globaalse Saksa supermarketiketiga. Ärisuhted Saksamaa ettevõttega ei puuduta hageja ja kostja vahelisi suhteid Soome Vabariigis. Samuti leidis kostja, et ta ei ole lepinguga võtnud kohustust hoiduda ise toodete müügist Soomes. Kostjal ei olnud lepingu alusel kohustust vahendada hageja suhteid jäätisemüüjatega. Hageja väited tema osalemisest kostja tootearenduses on ebaõiged. Kostja alustas laktoosivabade jäätiste tootmisega juba 2012. aastal. Hageja viidatud tõendid tõendavad, et hageja tegi ettepanekuid erinevate maitsetega toodete tootmiseks kooskõlas 05.08.2008 lepinguga. Samuti leidis kostja, et leping ei piiranud kostja õigust müüa Lidli kaupluseketile viimase nn private label tooteid. Kostja ei müünud Lidli ketile oma brändi või kaubamärgiga tooteid.
232.Kohus leiab, et hageja ei saa kostjale lepingu rikkumist ette heita juba ainuüksi seetõttu, et hageja ainuõigust puudutav lepingu säte sai olla kehtiv ainult viie aasta jooksul alates lepingu sõlmimisest ehk kuni 05.08.2013. Hageja enda väidete kohaselt alustas kostja lepingu rikkumist alles 2015. aastal. Vastates poolte väidetele leiab kohus, et kostjale ei saa ette heita lepingu rikkumist isegi siis, kui hagejale ainuõiguse andnud lepingusäte oleks olnud kehtiv pärast 05.08.2013.
233.Kohus on vaidlusalust lepingut tõlgendades jõudnud järeldusele, et 05.08.2008 lepingu (toimiku 1. kd, lk 9-13, hageja esitatud tõlge eesti keelde toimiku 1. kd, lk 22-26) punkti 1 esimese alapunkti kohaselt pidi hageja ostma kostja kaubamärgi ning kliendi jaemüüja kaubamärgiga jäätisetoodangut. Viimases osas on kasutatud väljendit „customers Private Label brand“. Mõlemad pooled on menetluses nõustunud sellega, et „private label brand“ tähendas toodet, mis kandis vastava jaemüügi kliendi kaubamärki ja tähistust.
234.Lepingu punkti 1 alapunkti 4 kohaselt oli ostja enda nimel ja arvel tegutsev ettevõtja. Leping nägi ette, et mitte mingil juhul ei loetud ostjat müüja töötajaks, agendiks, müügiesindajaks ega partneriks. Antud sättest tulenevalt ei nõustu kohus hageja menetluses esitatud väidetega, et kostja pidi oma tooteid Soomes müüma hageja vahendusel. Leping nägi selgelt ette, et hageja ei ole kostja müügiagent ega müügiesindaja. Hagejal oli kohustus osta tooteid ise oma klientidele. Kohtu hinnangul tuleneb antud sättest lepingu olemust ja eesmärki arvestades, et hageja pidi ise leidma kliendid Soomes, kellele kostja tooteid müüa. Leping ei näinud kostjale ette kohustusi leida hagejale Soomes kliente, vahendada kliente või teavitada võimalikest klientidest. Hageja väide, et tegemist on analoogilistes lepingutes üldtunnustatud hea tavaga on jäänud paljasõnaliseks ning on vastuolus lepingu sõnastusega. Tõlgendades eelviidatud lepingu sätteid koos VÕS § 29 lõikele 6 tuginedes, leiab kohus, et kostjal oli kohustus müüa ainult hagejale Soomes turustamiseks oma kaubamärgiga tooteid ning hageja klientidele vajalikke nn private label tooteid. Kostjal ei olnud kohustust vahendada hagejale oma kliente ega müüa hagejale kostja enda klientide private label tooteid.
235.05.08.2008 lepingu punkti 5 kohaselt pidid ostja ja müüma kokku leppima tooted, mis nad Soome turule arendavad. Selleks pidi ostja esitama oma ideed Balbiino arendusosakonnale minimaalselt 1 aasta enne toote toomist turule. Oluliste märkustena on lepingus kirjas, et
järgmise suveperioodi uudistoodete puhul tuli uudistoote pakendi pilt, tootenäidis, hinnapakkumine ja tehnilised andmed teha ning saata e-postiga müüjalt ostjale hiljemalt novembris ja esimene tarne teha märtsis. Järgmise sügisperioodi uudistoodete puhul tuli uudistoote pakendi pilt, tootenäidis, hinnapakkumine ja tehnilised andmed teha ja saata e-postiga müüjalt ostjale hiljemalt märtsis ja esimene tarne augustis. Lisaks pidi ostja lepingu kohaselt tutvustama oma kava (uue toote hinnatase, koostisosad, pakendidisaini ideed, tootenimetuse ideed, müüginäitajad kliendi kohta) arendus- ja ekspordimüügi juhule kaks korda aastas 1 aasta enne toote turule toomist. Ka antud sättest tulenes kohtu hinnangul, et hageja pidi kostjale teatama, milliseid private label tooteid tema kliendid soovivad ning selliseks teavitamiseks nägi leping ette ajalised piirid ja korra.
236.Kohus on käesolevas lahendis juba varasemalt viidanud hea usu põhimõtet reguleerivale TsÜS § 138 lõikele 1 ning VÕS §-le 6. Lisaks tuleneb VÕS § 76 lõikest 1, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 2 näeb ette, et kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Antud sättest tuleneb, et lepingulise kohustuse täitmisel tuleb lähtuda kõigepealt lepingust. Selles osas, mida lepingus ei ole sätestatud, tuleb lähtuda seadusest. Hea usu põhimõte annab võimaluse kalduda kõrvale kohustuse täpsest täitmisest, kui see tooks kaasa ebaõiglase või ebamõistliku tagajärje. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtete arvestamine on eeskätt täiendava tähendusega. Riigikohus on rõhutanud, et selleks, et tuvastada lepingu rikkumine, tuleb esmalt kindlaks teha, milles kokku lepiti. Lepingu rikkumine kujutab endast sooritusvahet ehk erinevust kokkulepitu ja tegelikult tehtu vahel (RK TKo 3-2-1-181-15, p 54). Üldisest hea usu põhimõttest ei saa aga üldjuhul tuleneda otseseid kohustamisnõudeid (RK TKo 3-2-1-89-14, p 22). Riigikohus on ka osundanud, et arvestades hea usu põhimõttest tuleneva võlasuhte erandlikkust, ei saaks VÕS § 115 lg 1 alusel olla kahju hüvitamine põhjendatud juhul, kui see ei tuleks kõne alla delikti või muu lepinguvälise võlasuhte järgi (RK TKo 3-2-1-34-16, p 34).
237.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei saa ainuüksi hea usu põhimõttele tuginedes asuda kostjale ette heitma selliste kohustuste rikkumist, mida leping ette ei näinud. Vaidlus puudub selle üle, et kostja sõlmis lepingulise suhte rahvusvahelise kaupluseketiga Lidl, mitte ei müünud otse oma tooteid Soome jaemüügiettevõttele. Leping ei näinud kostjale ette kohustust sellise lepingu sõlmimisest hagejat teavitada või vahendada hagejale kliendina Lidli Soome kauplustele toimuvat toodete jaemüüki. Kostjal ei olnud kohustust müüa ainult hagejale sellise ettevõtte nn private label tooteid, kes ei olnud hageja klient.
238.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 29.05.2016 saatis hageja seaduslik esindaja kostjale ekirja ning küsis, kas e-kirjale lisatud piltidel toodud jäätised on kostja toodetud. Hageja osundas, et jäätised on müügil Lidl kauplustes Soomes (e-kiri soome keeles ja fotod, toimiku 1. kd, lk 1415). E-kirjale lisatud fotodel olevatel jäätistel puuduvad viited kostjale, puuduvad kostja kaubamärgid.
239.07.07.2016 saatis hageja Soome Lidlile järelpärimise, milles leidis, et tal on kostja jäätiste ainumüügiõigus Soomes ning soovis teada, kui palju jäätist on kostja tarninud Soome Lidlile (toimiku 1. kd, lk 20-21, koos tõlkega eesti keelde toimiku 1. kd, lk 27 ja lk 30). 11.07.2016 vastas Soome Lidl esindaja hagejale e-kirjale (toimiku 1. kd, lk 19, koos tõlkega eesti keelde, toimiku 1. kd, lk 28-29) ja teatas, et Lidl ettevõte ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu osapooleks. Tarnetingimusi ja tarnitavaid koguseid ei olnud kirja saatja nõus hagejale ärisaladuse tõttu avaldama.
240.01.07.2016 saatis hageja kostjale reklamatsiooni (toimiku 1. kd, lk 17-18, koos tõlkega eesti keelde toimiku 1. kd, lk 31-34), milles ta leidis, et poolte vahel 05.08.2008 lepingu kohaselt tegeleb kostja toodete müügiga Soomes hageja ning kuna kostja on tootnud ja müünud Soome Lidl Suomi Ky-le Gelatelli nime all laktoosivabasid jäätisi, on tegemist lepingu rikkumisega.
Järelikult ei viidanud hageja ise sellele, et kostja oleks müünud kellelegi enda kaubamärgi või tähistusega tooteid või mõne hageja kliendi private label tooteid.
241.Hageja esitas kohtule enda koostatud jäätiste loetelu (toimiku 1. kd, lk 47-49, tõlge eesti keelde, lk 52). Kuigi kohus leiab, et tegemist ei ole tõendi, vaid hageja seletusega, ei ole loetelus märgitud ühtegi kostja kaubamärgiga toodet või mõne hageja kliendi private label toodet. Hageja esitas kohtule fotod kostja toodetud jäätistest, mis olid hageja väidete kohaselt müügil Soome Lidl kauplustes (toimiku 1. kd, lk 68-126). Toodetel puuduvad viited kostjale ning ühelgi tootel ei ole kasutatud kostja silte või kaubamärke. Eelviidatud tõenditest kogumis nähtub, et kostja ei müünud kaupluste ketile Lidl kostja kaubamärgiga tooteid ega hageja klientide private label tooteid.
242.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kuna hageja osales kostja tootearenduses ning tänu hageja tegevusele hakkas kostja tootma tooteid, mida ta sai Lidlile müüa, tuleb kostjat lugeda lepingut rikkunuks hea usu põhimõtte kohaselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta osales kostja tootearenduses. Hageja esitatud tõenditest nähtub üksnes, et hageja täitis lepingu punktis 5 ette nähtud kohustusi. Ainuüksi asjaolust, et hageja ise täitis hoolikalt oma lepingust tulenevaid kohustusi, ei saa tuleneda kostja lepingu rikkumine või kostja pahauskne käitumine. Kohus selgitas hagejale 21.06.2017 määruses (toimiku 3. kd, lk 79-81) viidatud asjaolusid. Hageja lepinguliste kohustuste täitmine ei toonud hagejale lepingus antuga võrreldes kaasa täiendavaid õigusi. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks väidetavas toote arendamises osalemise tõttu tekkinud mingeid täiendavaid õigusi kostja toodetud toodetele.
243.Poolte e-kirjadest alates 23.10.2015 kuni 03.10.2016 (koos tõlgetega toimiku 1. kd, lk 206223) ning e-kirjadest 2014. aasta novembris ja 2015. aasta mais (koos tõlgetega toimiku 2. kd, lk 20-27) nähtub, et kooskõlas 05.08.2008 lepingu punktiga 5 tegi hageja kostjale ettepanekuid, milliste maitsetega ja milliseid tooteid hageja klientidele oleks vaja tootma hakata. Kostja omakorda selgitas, milliseid tooteid ja milliste maitsetega on ta võimeline tootma. Ainuüksi hageja e-kirjade teel kostjale esitatud ettepanekust ühe või teise maitsega toote tootmise kohta ei saa kohus järeldada, et hageja oleks ise osalenud nende toodete arendamises. Tegemist oli ettepanekutega selle kohta, milliseid tooteid võiks kooskõlas kostja tootmisvõimalustega toota. 30.07.2015 e-kirjaga on hageja kostjale edasi saatnud oma kliendi Pirkka laktoosivaba jäätise pakendi pildi ning on soovinud teada, kas kostja on valmis tema kliendile sellist jäätist tootma. Järelikult tegigi hageja kostjale ettepanekuid oma klientide soovide rahuldamiseks. Ebaõige on hageja väide, et ta koostas ja edastas kostjale retseptid laktoosivabade jäätiste tootmiseks ja arendamiseks. Tegemist oli hageja kliendi tootega, millise tootmise võimalikkuse kohta esitas hageja kostjale järelpärimise.
244.Hageja esitas kohtule ka poolte e-kirjade vahetuse alates 22.07.2016 kuni 16.08.2016, alates 22.04.2016 kuni 20.05.2016, 04.07.2016, 2014. aasta oktoobris ja novembris ning 2015. aasta jaanuaris ja novembris vahetatud e-kirjad (koos tõlgetega toimiku 2. kd, lk 66-91), kuid ekirjadest ei saa kohus teha eelmärgituga võrreldes teistsuguseid järeldusi. Hageja tegi kostjale ettepanekuid laktoosivabade jäätiste tootmiseks, arvestades oma klientide soove ja kostjal olemasolevaid tootmisvõimalusi. Hageja tegi kostjale kooskõlas lepinguga ettepanekuid toota mõne hageja kliendi private label toodet. Kostja valmistas hagejale edastamiseks lepingule vastavalt tootenäidised juhul, kui kostjal oli võimalik hageja soovitud toodet toota. Hageja omakorda edastas näidised oma klientidele testimiseks ja teavitas seejärel kostjat testimise tulemustest. Kostja esitatud e-kirjadest 2015. aasta novembris ja 2016. aasta veebruaris (koos tõlgetega toimiku 2. kd, lk 139-142) nähtub samuti, et hageja tegi kostjale ettepanekuid võimalike toodete osas seoses nende maitsete ja pakenditega. Hageja omakorda teavitas kostjat oma klientide testimiste tulemustest.
245.Hageja esitas kohtule samuti kostja arved temale 2014 ja 2015 aastast (toimiku 3. kd, lk 67), millistega ta soovis tõendada, et kostja müüs talle juba 2014. ja 2015. aastal laktoosivabu jäätisi. Kohus osundab, et iseenesest puudub antud asjaolu üle poolte vahel vaidlus ning laktoosivabade jäätiste müük hagejale ei tähenda, et hageja oleks osalenud kostja tootearenduses.
246.Hageja esitas kohtule loetelu laktoosivabadest jäätisetoodetest (toimiku 2. kd, lk 92, tõlge eesti keelde, lk 93). Nimekiri on hageja enda poolt koostatud ja pealkirjastanud kui „TEF Trading Oy poolt tehtud arendustöö tulemusena Soomes turule toodud laktoosivabad jäätised“. Kohus ei saa antud dokumenti hinnata tõendi, vaid hageja seletusena, sest dokument on koostatud hageja enda poolt kohtule esitamiseks. Nimekiri ei saa tõendada hageja osalemist kostja toodete arendamises. Sisuliselt on nimekirjas loetletud hageja klientide nn private label tooted. Kohus ei saa ainuüksi hageja koostatud nimekirja alusel nõustuda väitega, et kostjal puudusid enne hageja arendustöö tegemist laktoosivabad jäätised, mida ta oleks saanud Lidlile pakkuda. Tegemist on meelevaldse ja asjas kogutud tõenditel mittepõhineva järeldusega. Ka ei ole hageja seostanud ühtegi konkreetset kostja poolt Lidlile müüdavat toodet mõne enda väidetavalt välja arendatud tootega.
247.Kostja esitas kohtule tõendid selle kohta, kuidas toimub tema juures tootearenduse protsess (toimiku 2. kd, lk 134-138). Dokumentidest nähtub, et esmalt kogutakse kokku ettepanekud toodete arendamiseks, misjärel lisatakse tooted tootearendusplaani. Seejärel kogutakse algandmed, toorme näidised ja spetsifikatsioonid. Seejärel toimuvad toodete tootmiskatsed, degusteerimised, retsepti ja omahinna kinnitamised. Lõppastmes toimub uute toodete kinnitamine ja tootmisele üleandmine. Kohtule esitatud tõenditest ei saa järeldada, et hageja oleks osalenud kostja toodete arendamises. Hageja tegi üksnes ettepanekuid võimalike toodete kohta, kuid mitte alati ei olnud hageja ettepanekuid kostjal võimalik tootearenduses täita. Sisulises toodete arendamise töös hageja asjas kogutud tõendeid arvestades ei osalenud.
248.Kostja väitis, et ta alustas laktoosivabade jäätiste tootmist ilma hageja abita juba 2012. aastal ning kohtu hinnangul on kostja väide tõendatud esitatud tõenditega. Nimelt esitas kostja kohtule oma koostööpartneri ja ensüümi tootja Danisco edastatud juhised laktoosivabade jäätiste tootmiseks aprillist 2012 (koos tõlkega toimiku 2. kd, lk 143-146). Kostja esitas oma tootearendusgrupi 06.02.2012, 08.08.2012, 2013, 06.03.2013, 05.06.2013 koosolekute protokollid, 16.08.2013 katseprotokolli ja 22.10.2013 ning 07.11.2013 tootearendusgrupi degusteerimisprotokollid (toimiku 2. kd, lk 147-162). Viimati märgitud tõenditest nähtub, et kostja alustas laktoosivabade jäätiste tootearendusega juba 2012. aastal ning hageja selles arendustegevuses ei osalenud. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga viidi 2013. aastal läbi tootmiskatsed. Valminud laktoosivaba jäätist müüs kostja juba 2013. aastal, mida tõendab kohtule esitatud 12.11.2013 arve Tervise Paradiis OÜ-le (toimiku 2.kd, lk 163). Seega arendas kostja laktoosivabad tooted ise välja ja tegi seda enne, kui hageja hakkas kostjale tegema ettepanekuid oma klientide private label laktoosivabade jäätiste tootmiseks.
249.Kostja esitatud tõenditest nähtub ühtlasi, et kostja asus Lidlile tootma viimase private label tooteid analoogilisel viisil võrreldes sellega, kuidas ta tootis ja müüs kostja tooteid hagejale. Nimelt saatis kostja Lidlile oma toodete näidised ning viimane teatas kostjale degusteerimise tulemusena, milliseid tooteid ta soovib saada (04.09.2015 e-kiri koos tõlkega toimiku 2. kd, lk 164-165). Tegemist ei olnud samade toodetega, mida kostja tootis hageja ettepanekul hageja klientidele. Kostja tegevus Lidli jaoks laktoosivabade jäätiste tootmisel ei saanud kohtu hinnangul olla pahauskne.
250.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõuet kostja vastu ei oleks võimalik rahuldada ka siis, kui ainumüügiõiguse säte lepingus oleks kehtinud kuni 31.07.2016, sest kostja ei ole hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud ega mistahes viisil pahauskselt käitunud. Vaatamata
sellele peab kohus vajalikuks vastata poolte nendele väidetele, mis puudutavad hageja kahju hüvitise ja kulude hüvitise nõuete rahuldamise eeldusi. Hageja kahju hüvitise nõude rahuldamise eeldused
251.Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise, sest hageja hinnangul tekkis talle kostja rikkumise tõttu kahju saamata jäänud tulu näol. Hageja jäi ilma Lidl Suomi Ky-le müüdud jäätisetoodete müügist saadavast tulust. Hageja leidis, et ta ei pea tõendama saamata jäänud tulu võimaluse ja kavatsuse olemasolu, sest kostja tegi kõik hageja tulu saamise võimaluse välistamiseks. Hageja samas nõustus menetluse käigus, et tal ei ole võimalik tõendada saamata jäänud tulu nõude esitamiseks vajalikke eeldusi ega konkreetseid hageja enda tegevusi Lidl Suomi Ky-le toodete pakkumiseks. Hageja leidis, et hea usu põhimõtte kohaselt tuleb kohtul jätta kohaldamata VÕS § 128 lg 4 ja senine kohtupraktika antud sätte osas.
252.Kahju suuruse arvestamisel lähtus hageja kostja poolt hagejale müüdud toote hinna ja hageja poolt lõppkliendile müüdud toote hinna vahes ehk hageja poolt saamata jäänud müügikattes. Hageja leidis esmalt, et kahju suuruse määramisel ei ole vajalik mistahes hageja enda kokku hoitud kulude arvestamine. Menetluse käigus hageja möönis, et kokku hoitud kulusid tuleb arvestada, kuid üksnes transpordikulude osas, mis oleksid hagejal olnud oluliselt väiksemad kostja kuludest. Kuna hageja näol on tegemist nn ühe mehe ettevõttega, puudus vajadus maha arvata tööjõukulusid ja muid ärikulusid.
253.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud VÕS § 128 lõikes 4 toodud eelduste täidetust. Hagejal ei olnud vaatamata 8 aastasele tegevusele Soomes mistahes suhet Lidl-i Soome kauplustega seal jäätiste müügiks. Hageja tõendanud, et ta tegi mistahes ettevalmistusi Lidl Soome kauplustele jäätiste müügiks. Hageja ei oleks saanud tulu ka siis, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud. Hagejal ei oleks olnud võimalik Lidli kauplustele jäätiseid müüa, sest Lidl tellib private label tooted üksnes otse tootjatelt, mitte edasimüüjatelt.
254.Samuti leidis kostja, et hageja saamata jäänud tulust tuleks maha arvestada kulud, mida hageja oleks pidanud, kui ta oleks ise müünud tooteid Lidl kauplustele. Tulust tuleb maha arvata transpordikulud, tööjõukulud ja ärikulud. Samuti leidis kostja, et hageja ei oleks Soome Lidl kauplustele saanud müüa jäätist samade hindadega nagu hageja müüs tooteid Suomen Jätskiauto Oy-le ja Ruokakesko Oy-le, sest Lidl kauplustes on toodete hinnad oluliselt odavamad.
255.Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõuet ei ole võimalik rahuldada eeskätt seetõttu, et hagejale ainumüügiõiguse andnud lepingu säte kehtis ainult kuni 05.08.2013 ning seetõttu, et kostja ei ole lepingut rikkunud. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Lepingu rikkumise puudumine välistab kahju hüvitise nõude rahuldamise.
256.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Lisaks tuleneb VÕS § 127 lõikest 5, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Riigikohus on osundanud, et ka saamata jäänud kahju nõude esitamisel tuleb loodetud tulust maha arvestada kulud, mida kahju kannatanu kokku hoidis (RK TKo 3-2-1-123-05, p 32).
257.Kohus nõustub eeltoodud sätte alusel kostja väidetega, et kahju summa arvutamisel oleks hagejal tulnud maha arvestada kõik kulud, mida ta säästis. Samuti ei oleks hageja saanud lähtuda nendest toodete hindadest, mida ta rakendas kauba müümisel oma klientidele, vaid ta pidi arvestama seda, milliste hindadega kaupu on Lidl valmis jaemüügiks võtma.
258.Tekkinud kahju arvestuse õigsuse tõendamiseks esitas hageja kohtule kostja arved hagejale 29.08.2016 ning 09.03.2015, samuti hageja enda arved oma klientidele (kõik arved koos tõlgetega toimiku 2. kd, lk 94-101), kuid kohus leiab, et ainuüksi antud arved ei tõenda ega saa tõendada hagejale tekkinud kahju. Arved ei arvesta seda, milliseid tooteid ja milliste hindadega oli Lidl nõus ostma ehk millise hinnaga tooteid oleks hageja olnud võimeline üldse antud kaupluste ketile müüma.
259.Kostja esitas kohtule andmed selle kohta, milliseid jäätisetooteid, millistes tootegruppides ja kogustes on ta müünud turustamiseks Soome Lidl kauplustes (toimiku 2. kd, lk 33). Kostja esitas samuti kohtule Lidl Suomi Ky-le esitatud arved 2016. aasta aprillist kuni augustini (toimiku 2. kd, lk 192-214). Nimetatud tõenditega tõendas kostja, et ta esitas kohtule korrektsed andmed tema poolt kohtule esitatud andmetena. Kuigi hageja arvestas kostja esitatud andmed toodete koguste osas, ei arvestanud ta tegelikke andmeid hindade ja jäätisemaksu osas.
260.Kostja esitas kohtule fotod, milliste kohaselt maksis 1 liitrine laktoosivaba vaniljejäätis Lidl Soome kaupluses 1,48 eurot, Soome Prismas 2,28 eurot ning Suomen Jätskiautos 2,95 eurot. 1liitrine laktoosivaba maasikajäätis maksis Lidl Soome kaupluses 2,24 eurot, Soome Prismas 2,85 eurot ning Suomen Jätskiautos 2,95 eurot. 1 liitrine laktoosivaba šokolaadijäätis maksis Lidl Soome kaupluses 2,24 eurot, Soome Prismas 2,25 eurot ning Suomen Jätskiautos 2,95 eurot. Nimetatud tõenditega tõendas kostja kohtu hinnangul, et Soome Lidl kaupluste hinnad olid teiste kaupluste hindadega võrreldes odavamad (fotod ja väljavõtted kaupluste veebilehtedelt toimiku
2.kd, lk 185-191). Hageja väited, nagu oleks kostja esitanud Lidl kaupluste osas vanad fotod, on jäänud tõendamata. Seega oleks hagejal tulnud kahju suuruse arvestamisel lähtuda Lidl kauplustes tegelikult müügil olnud toodete hindadest ning kogustest. Kuivõrd hageja eelviidatud andmeid ei arvestanud, ei saanud hageja kahju arvestus olla kooskõlas VÕS § 127 lõikega 1 ja lõikega 4.
261.Kostja esitas kohtule transpordiettevõtte K. Heinoneni arved (koos tõlgetega toimiku 2. kd, lk 166-171), millistest nähtub, et alates 2016. aasta aprillist kuni 31.07.2016 kandis kostja Lidl Soome kauplustesse kauba tarnimisega seoses transpordikulusid kokku summas 16 143,60 eurot. Samuti esitas kostja kohtule hageja 2015. aasta majandusaasta aruande (koos tõlkega toimiku 2. kd, lk 172-184), millest nähtub, et nimetatud aastal olid hageja tööjõukulud summas 92 606,16 eurot. Hageja ärikulud samal majandusaastal olid 165 204,54 eurot.
262.Hageja esitas omakorda kohtule PN Transpordi arve ja saatelehed 30.06.2016, samuti PN Transport hinnakirja (toimiku 3. kd, lk 10-13), kuid esitatud tõenditest ei saa kohus järeldada, et hageja transpordikulud jäätiste konkreetsetesse Lidli Soome kauplustesse toimetamisel olnud oluliselt väiksemad kostja viidatud kuludest. Hageja esitas kohtule oma kasumiaruande 2015. aastal koos osalise tõlkega tema ärikulude kohta (toimiku 3. kd, lk 14-20). Kuna dokument on koostatud hageja enda poolt, hindab kohus seda seletuse ja mitte tõendina. Hageja seletusest ei nähtu, millest tema ärikulud koosnevad. Hageja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis oleks tõendanud tema väidet, et saamata jäänud tulust ei oleks pidanud maha arvestama tööjõukulusid ega ärikulusid, sest need ei oleks toodete müümisel Lidl kaupluste ketile suurenenud. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ise sisuliselt kulusid arvesse ei võtnud, et ei olnud hageja kahju arvestus kooskõlas VÕS § 127 lõikega 5.
263.VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Antud sätte kohaselt peab kannatanu tõendama neid asjaolusid, millest nähtub tulu saamise tõenäosus. Hagejal tuleb tõendada, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (RK TKo 3-2-1-55-11, p 12, 3-2-1-26-14, p 14).
264.Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et tal oli kavatsus ja võimalus müüa kostja tooteid ise Lidl kaupluste ketile ja saada sellest tulu. Hageja on menetluse käigus möönnud, et tal pole võimalik selle kohta tõendeid esitada. Kohus ei nõustu hageja väitega, et hea usu põhimõtte alusel peaks kohus jätma kohaldamata VÕS § 128 lg 4. Hageja ei ole sisustanud, milline on see hea usu põhimõte, mille tõttu peaks kohus antud vaidluses jätma kõrvale seadusest tuleneva kohaldamise ja millised on need vastuvõetamatud tagajärjed, mis VÕS § 128 lg 4 kohaldamise tagajärjel tekiksid. Hageja väited selle kohta, et kostja oleks käitunud hea usu põhimõtte vastaselt või rikkunud pooltevahelist lepingut on jäänud tõendamata,
265.Kohus selgitas hagejale 15.02.2017 määruses (toimiku 2. kd, lk 28-30) vajadust põhistada ja tõendada, milliseid ettevalmistusi ta ise tegi, et müüa kostja tooteid Soome Lidl kauplustele. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada põhjusliku seose olemasolu hagejale tekkinud kahju ja kostjale ette heidetava rikkumise vahel. Samuti selgitas kohus hagejale seoses esitatud kulude nõudega VÕS § 128 lg 3. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
266.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja kahju hüvitise nõue summas 104 301,79 eurot tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Hageja kulude hüvitamise nõue ja viivise nõue
267.Hageja palus kostjalt lisaks kahju hüvitisele välja mõista kulud summas 7150 eurot. Hageja osundas, et ta on kostja rikkumise tõttu teinud kohtueelselt kulutusi õigusabile, mh on esitatud kaks reklamatsiooni, pidanud kostjaga kirjavahetust, selgitanud õiguslikku raamistikku ning saanud õigusabi. Lisaks on tõlgitud leping ja poolte kirjavahetus inglise ning soome keelde. Lisaks kuludele palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest kahju nõude ja kulude nõude summalt seadusjärgses määras.
268.Kostja vaidles kulude nõudele vastu ja leidis, et nõuet saaks rahuldada vaid siis, kui oleksid täidetud hageja kahju hüvitamise nõude üldised eeldused. Lisaks esitas kostja kulude suurusele sisulised vastuväited. Kostja ei pidanud põhjendatuks õigusabikulude väljamõistmist pärast 14.07.2016, sest enne kohtusse pöördumist hageja rohkem nõudekirju ei saatnud. Soome juristide kasutamine oli alusetu, sest leping ja sellest tulenevad vaidlused allusid Eesti õigusele. Põhjendatud ei olnud kolme juristi kasutamise vajadus, vaid piisanud oleks ühe esindaja osutatud abist. Kulude üldine maht on üle paisutatud. Puudus ka vajadus dokumentide tõlkimiseks, sest kostjale saadeti soomekeelsed nõudekirjad. Kohtueelsete õigusabikulude kandmist ei ole hageja tõendanud. Viivisenõudele vaidles kostja vastu.
269.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale soomekeelsed kohtueelsed nõuded 01.07.2016 ja 14.07.2016 (toimiku 1. kd, lk 33, tõlge lk 34, toimiku 1. kd lk 35-38, tõlge lk 3942).Samuti esitas hageja kohtule Advokaadibüroo Tapio Kinaneni õigusabi arve summas 9262,99 eurot (toimiku 1. kd, lk 53, tõlge eesti keelde, lk 54) ning kliendikaardi tehtud toimingute kohta (toimiku 1. kd, lk 55-56, tõlge eesti keelde, lk 57-58). Kliendikaardi kohaselt on esindaja pidanud hagejaga nõupidamisi, koostanud reklamatsiooni ja kahju nõude. Samas on pärast kahju nõude saatmist tehtud kulutusi tõlgetele ja tehtud muid tõendite kogumisega seotud toiminguid.
270.VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on rõhutanud, et kohtueelsete õigusabikulude nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (RK TKo 3-2-1-79-08, p 18).
271.Kohtu hinnangul ei kuulu kohtueelsete õigusabikulude ja tõlgete kulude nõue rahuldamisele eeskätt seetõttu, et täidetud ei ole kahju hüvitamise nõude üldised eeldused. Lepingu säte, millele tuginedes hageja kahju nõude esitas, ei kehtinud kuni 31.07.2016. Leping lõppes 31.07.2016 ning puudub kostja lepinguliste kohustuste rikkumine. Ilma eelnimetatud eeldusteta ei saa kostjalt välja mõista hageja kohtueelseid õigusabikulusid. Muus osas nõustub kohus kostja väidetega, et hageja ei ole sisuliselt põhistanud mitme juristi ja Soome advokaadi kasutamise vajadust kahe kohtueelse nõudekirja saatmisel olukorras, kus vaidlus allus Eesti õigusele. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, milleks oli vajalik sedavõrd suur õigusabi maht ning millisel põhjusel oli vajalik kohtueelselt dokumentide tõlkimine olukorras, kus kostjale saadeti soomekeelsed nõudekirjad. Hageja ei põhistanud, miks olid kohtueelsed õigusabikulud VÕS § 128 g 3 mõistes vajalikud pärast viimase kohtueelse pretensiooni saatmist.
272.Eeltoodut kokku võttes tuleb jätta rahuldamata hageja kulude nõue summas 7150 eurot. Kuivõrd kohus jättis rahuldamata hageja kahju nõude ja kulude nõude, tuleb jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja viivis kahju nõude ja kulude nõude summalt alates hagi esitamisest kuni nõuete rahuldamiseni. Menetluskulud
273.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud asjas tegi kohus otsuse hageja kahjuks, mistõttu tuleb kulud jätta hageja kanda. Menetluse käigus loobus hageja täielikult ühest nõudest ning osaliselt kahest nõudest. Kostja leidis, et seoses nõuetest loobumisega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja vaidles sellele vastu ja leidis, et ta loobus kohustamise nõudest selle perspektiivi puudumise tõttu, sest kostja ei täitnud enam lepingut. Hageja rahalised nõuded olid esitatud ligikaudsetena ning neid korrigeeris hageja pärast kostjalt täiendavate andmete saamist.
274.Kohus leiab, et hageja kanda tuleb jätta tervikuna ka need menetluskulud, mis seondusid nõuetest loobumisega. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
275.Käesolevas asjas ei esine TsMS § 168 lõigetes 4 ja 5 toodud asjaolusid. Hageja ei ole nõuetest loobunud seetõttu, et kostja on nõuded rahuldanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et kostja peaks kandma hageja menetluskulud siis, kui hageja loobub nõudest, mille edasist menetlemist ta ei pea perspektiivikaks või mille suurust ta ei osanud hagi esialgsel esitamisel õigesti hinnata.
276.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,
kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
277.Kostja palus menetluskuludena hagejalt välja mõista 17 671,62 eurot, millest lepingulise esindaja kulud on 16 975 eurot (ei sisalda käibemaksu), tõlkekulud 688,42 eurot (ei sisalda käibemaksu) ja registripäringud 8,20 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja esitas kostja õigusabikuludele vastuväite ja leidis, et kostja on alusetult märkinud kulude nimekirja kolmel korral konkurentsiõiguse analüüsiga seonduva, kuigi konkurentsiõigust puudutavad väited esitati ainult kostja vastuses hagiavaldusele.
278.Kostja esitatud taotluse kohaselt oli esindaja tunnitasu suuruseks 140 eurot ilma käibemaksuta. Kohus loeb antud tunnitasu suurust mõistlikuks ja põhjendatuks, arvestades vaidluse mahtu ja keerukust. Tutvudes kostja esitatud õigusabikulude ajalise mahu nimekirjaga, peab kohus kulusid ajaliselt põhjendatuks, arvestades kostja esindaja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu, samuti tehtud menetlustoiminguid ja menetluse käigus ilmnenud vajadust kliendiga suhtlemiseks. Kohus ei pea põhjendatuks üksnes ajakulu 1,25 tunni ulatuses, mis kulus suhtlemiseks hagejaga seoses kompromissettepanekuga, sest pooled kompromissi ei sõlminud ning kohtu kaudu kompromissläbirääkimisi ei pidanud. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja on konkurentsiõiguse küsimusi analüüsinud vajaduseta mitmel korral, sest vajadus korduvalt analüüsida konkurentsiõiguse küsimusi tulenes hageja esitatud menetlusdokumentidest ja nendes toodud konkurentsiõigust puudutavatest väidetest. Kogumis loeb kohus kostja õigusabikulusid vajalikeks ja põhjendatuteks 120 tunni ja 16 800 euro ulatuses.
279.Kostja kulusid tõlgete esitamisele ja registripäringute tegemisele loeb kohus põhjendatuteks, sest kulud seondusid vajadusega esitada kohtule tõendeid ja tõendeid tõlkida. Kogumis peab kohus kostja menetluskulusid põhjendatuks summas 16 800 eurot (õigusabikulud) + 688,42 eurot (tõlkekulud) + 8,20 eurot (registripäringud) = 17 496,62 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 17 496,62 eurot, millest 16 800 eurot on kostja õigusabikulud, 688,42 eurot kostja tõlkekulud ja 8,20 eurot kulud registripäringutele. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt välja mõista viivis menetluskulude summalt 17 496,62 eurot alates käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.