Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

Määrus saata tähitult A B ja teadmiseks Rahandusministeeriumile.

Asjaolud

A B esitas 09.11.2007 hagiavalduse A P vastu lapse põlvnemise tuvastamise ning lapsele elatisraha väljamõistmise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks ehk riigilõivu tasumisest vabastamiseks. TsMS § 125 kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 kohaselt kuulub nõudelt hinnaga 15 000 krooni tasumisele riigilõiv summas 1000 krooni. Seega tuleb põlvnemise tuvastamise nõudelt tasuda riigilõivu 1000 krooni. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest lapsele elatise väljamõistmise nõudes. TsMS § 180 lg 1 kohaselt on riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest. TsMS § 181 lg 1 kohaselt menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja 3) menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik. TsMS § 181 lg 2 kohaselt menetluses osalemise edukust võib eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusosalisele. Hageja poolt esitatud menetlusabi taotlusele on lisatud majandusliku seisundi teatis, millest nähtub, et hageja on lapsehoolduspuhkusel. A B ja tema pereliikmete igakuise sissetuleku moodustavad sotsiaaltoetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt (peretoetus) summas 600 krooni ning vanemahüvitis (alates 27.04.2007 kuni 26.06.2008) summas 3600 krooni ning töövõimetuspension kuni 30.06.2009 summas 2105 krooni. Hageja omab arveldusarvet SEB Eesti Ühispangas, vabade vahendite olemasolu avalduse esitamise seisuga summas 500 krooni. Muu oluline kinnis- ja vallasvara, mida võõrandada, hagejal puudub. A B on võlakohustus SEB Eesti Ühispank ees, krediitkaart igakuise osamaksega 500 krooni. Taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused kuus on eluasemele 600 krooni, toidule 2500 krooni, sidekulud 200 krooni ning tervishoiukulud 100 krooni. Muus vältimatud püsikulutused on lapse toidule ning mähkmetele. Kohtumääruse põhjendused ja selgitused Kohtunikuabi hinnanud esitatud materjale, tutvunud Maksu- ja Tolliameti väljatrüki, Virumaa Pensioniameti poolt väljastatud teatise, vararegistrite (kinnistusraamat, äriregister, sõidukite register), leiab, et tulenevalt hagi olemusest, asja tähendusest menetlusabi taotlejale ning taotleja majanduslikust olukorrast ja võimalustest, on põhjendatud anda A B riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks TsMS § 181 alusel vabastades taotleja osaliselt riigilõivu tasumisest. Kohus asub seisukohale, et kuigi menetlusabi andmise tingimused on täidetud, ei ole põhjendatud hagejatele menetlusabi korras menetluskulude kandmiseks neid täielikult vabastada riigilõivu maksmisest. Hinnanud taotleja majanduslikku seisundit TsMS § 186 kohaselt (sissetulek igakuiselt 6305 krooni), leiab kohus, et A B on võimeline, kulusid kokku

hoides, tasuma hagi esitamisel osaliselt riigilõivu ja kohustab A B tasuma riigilõivu summas 500,00 krooni (s.o 50 % nõutavast riigilõivust). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele AS-s Hansapank a/a 221023778606 viitenumbriga 2900072136 või AS-s SEB Eesti Ühispank a/a 10220034796011, viitenumbriga 2900072136. Makse selgituses kindlasti märkida tsiviilasja number

Kohtunikuabi:

/allkiri/

Katrin Lell

Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus Nooremreferent

S.Kuusmann 28.jaanuar 2008 S.Kuusmann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.