Muud

Kose Vallavalitsuse 15.09.2026 korraldusega nr 265 pandi X. Xle kohustus peatada viivitamata pärast korralduse kättetoimetamist aiamaja (ehitisregistri kood 191671272)

3-26-3150

ehitamine X vkt 32 kinnistul ning esitada läbi EHR-i hiljemalt 30.10.2026 digitaalselt allkirjastatud korralduse punktis 4.1.2 loetletud dokumendid. Kose Vallavalitsuse 15.09.2026 korraldusega nr 266 pandi Arx Tuta OÜ-le kohustus tagada ehitamise üle omanikujärelevalve (tähtaeg 30.09.2026) ning korraldada ehitusprojekti ekspertiis ja ehitise erakorraline audit (tähtaeg 30.10.2026).

X. X ja Arx Tuta OÜ esitasid 05.10.2026 Kose Vallavalitsuse 15.09.2026 korralduste nr 265 ja nr 266 peale vaide.

X. X ja Arx Tuta OÜ esitasid Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Kose Vallavalitsuse 15.09.2026 korralduste nr 265 ja nr 266 kehtivuse ja täitmise peatamiseks ning sunniraha rakendamise keelamiseks. Taotlust põhistatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.

Vaidlustatud korraldused piiravad ehitustegevust ning panevad taotlejatele kohustusi, mille täitmine eeldab märkimisväärset ajakulu ja rahalisi vahendeid. Korralduse nr 266 järgi saabub ekspertiisi ja auditi korraldamise tähtaeg 30.10.2026. Omanikujärelevalve tagamise tähtaeg saabus 30.09.2026. Mõlemas korralduses sisalduvad sunniraha hoiatused, mille maksimaalsed summad on kokku kuni 28 000 eurot. Sunniraha rakendamise võimalus ning kohustuste täitmiseks seatud tähtajad loovad olukorra, kus taotlejad võivad olla sunnitud kandma vaidlustatud kohustustega seotud kulusid enne kohtulikku kontrolli. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib seetõttu kahjustada oluliselt taotlejate õigusi ja vähendada hilisema kohtuliku õiguskaitse tegelikku tõhusust. Avaliku huvi seisukohalt on oluline ehitusohutuse tagamine. Selle huvi kaitsmisel tuleb siiski lähtuda tegelikest asjaoludest ning vältida kontrollimata ohujäreldustele tuginevate ebaproportsionaalsete piirangute jätkumist. Kose Vallavalitsus tagastas 07.10.2026 kirjaga nr 7-5.2/1808-5 X. X ja Arx Tuta OÜ vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 5 alusel.

Tallinna Halduskohtu 05.10.2026 kohtunõudega paluti Kose vallal esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 5 tööpäeva jooksul kohtunõude kättesaamisest.

X. X ja Arx Tuta OÜ esitasid 07.10.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kose Vallavalitsuse 07.10.2026 otsuse nr 7-5.2/1808-5 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebajate vaie uuesti läbi.

Kose vald palub 12.10.2026 vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Oma seisukohta põhistab vald järgmiselt.

Kehtiv haldusakt on täitmiseks kohustuslik ja haldusakti vaidlustamine selle kehtivust ega täitmist ei peata. Kui kohus peaks põhiasjas korraldused tühistama, on õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitatav riigivastutuse seaduse alusel. Taotlejate endi väide, et korralduste tühistamine ei kõrvalda tellitud teenuste kulusid „automaatselt“, kinnitab üksnes seda, et tegemist on hüvitatava, mitte pöördumatu tagajärjega. Esialgse õiguskaitse eesmärk ei ole kaitsta isikut mistahes kulu, vaid üksnes heastamatu kahju eest. Omanikujärelevalve kohustus ei tulene korraldusest, vaid otse seadusest (EhS § 19 lg 1 ja § 20). Vaidlusalune korraldus üksnes konkretiseerib seadusest tulenevat kohustust, mistõttu ei vabastaks korralduse peatamine taotlejaid sellest kohustusest. Käesolevaks ajaks on tähtaeg omanikujärelevalve osas informatsiooni edastamiseks juba möödunud, mistõttu ei saa esialgse õiguskaitsega selles osas ühtegi tagajärge enam ära hoida. Sunniraha rakendamine eeldab asendustätimise ja sunniraha seaduses (AtSS) sätestatud korras eraldi haldusakti tegemist, mille peale saab esitada kaebuse ja mille suhtes saab taotleda esialgset õiguskaitset. Sunniraha on ühtlasi kohustuse täitmisele motiveerimise, mitte karistamise vahend ja kohustuse täitmise korral sunniraha ei rakendata. Taotluse p 7.3 on ennatlik.

2(6)

3-26-3150

Kaebajad ei ole väitnud, et ehitustegevuse ajutine peatumine kuni nõuetekohaste dokumentide esitamiseni tooks kaasa pöördumatu tagajärje. Esineb ülekaalukas avalik huvi. Huvi, et raskeid raudbetoonelemente sisaldava kandekonstruktsiooni kandevõime oleks tõendatud enne ehitamise jätkamist ja ehitise kasutusele võtmist, on kaalukas avalik huvi. See puudutab vahetult ehitises ja selle läheduses viibivate inimeste elu ja tervist. Taotlejad möönavad ise, et ehitusohutuse tagamine on oluline avalik huvi. Korralduste peatamine tähendaks ühtlasi, et riiklik järelevalve ehitise üle peatuks sisuliselt kuni põhivaidluse lahendamiseni, s.o eeldatavasti kuudeks või aastateks, samal ajal kui ehitamine saaks seadusest kõrvale kaldudes jätkuda. See ei ole kooskõlas avaliku korra kaitse eesmärgiga, mille hulka kuulub ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine. Esialgse hinnangu andmisel kaebuse eduväljavaadetele on määrav, et korralduste faktiline alus ei ole vaidluse all. Taotlejad ei eita (taotluse p 2.2–2.4), et ehitatakse ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektist kõrvale kaldudes, et kasutusel on projektis kajastamata kandekonstruktsioonid ja et tugevusarvutused puuduvad. Vaidlustatakse üksnes nendest asjaoludest tehtud ohujäreldust ning ekspertiisi ja auditi nõudmise proportsionaalsust. Ehitusprojektist kõrvalekaldumine kandekonstruktsioonide osas on iseseisev korrarikkumine KorS § 5 lõike 1 tähenduses, mis annab KorS § 28 lõike 1 alusel aluse ettekirjutuse tegemiseks sõltumata sellest, kas konkreetne oht on juba tuvastatud. Taotlejate argument (taotluse p 2.3), et projektist kõrvalekaldumine „ei anna iseenesest vastust“ ohu küsimusele, ei kõiguta seega korralduste õiguslikku alust. Kui mittetüüpilise hübriidse betoonteraskonstruktsiooni kandevõime ei ole arvutuslikult tõendatud (EhS § 14 ja § 11 lõike 2 punkt 1), ei ole võimalik välistada, et konstruktsioon ei kanna sellele mõjuvaid koormusi. Vähemalt on tegemist ohukahtlusega KorS § 5 lõike 6 tähenduses, mille korral on korrakaitseorgan kohustatud ohu olemasolu välja selgitama. Ekspertiisi ja auditi nõue ongi ohu väljaselgitamise meede, mis võimaldab taotlejatel endil tõendada, et ohtu ei ole. Ehitise nõuetele vastavuse, sealhulgas kandevõime tõendamine on ehitusprojekti koostaja ja ehitise omaniku, mitte järelevalveorgani ülesanne (EhS § 14, § 19 lõige 1 ja § 18 lõige 1). HMS § 6 uurimispõhimõte ei kohusta haldusorganit tellima omal kulul ekspertiisi, millega isik peab tõendama oma ehitise ohutust; HMS § 38 lõike 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud esitama haldusorganile talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Uue paikvaatluse tegemata jätmine pärast 05.05.2026 (taotluse p 2.6) ei ole uurimiskohustuse rikkumine. Taotlejad ei väida, et kandekonstruktsioon oleks vahepeal muutunud või kõrvalekalded projektist kõrvaldatud. Paikvaatlusel tuvastatud ja ehitusprojektiga võrreldud asjaolud on korralduste tegemiseks piisav tõendite kogum. Taotlejate viidatud näidishooned ja videod ei tõenda konkreetse ehitise kandevõimet. Ehitusprojekti ekspertiisil ja ehitise erakorralisel auditil on erinev ese ja eesmärk. Ekspertiisi ja auditi nõue on tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks kõige leebem võimalik meede, mis jätab taotlejatele võimaluse ise tõendada, et konstruktsioon on ohutu, mille järel saab ehitamist jätkata. Kolmandate isikute pöördumised olid üksnes ajend järelevalvemenetluse algatamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

3(6)

3-26-3150

3-26-3150

katusekalle telgede C-D vahel ei vasta ehitusprojektile – projektis on ette nähtud 25°, ehitatud on 30°; 5) telgede C-D vahele rajatud vahelagi ei ole ehitusprojektis ette nähtud (dtl 16). Seejuures ei ole kaebajad vastu vaielnud paikvaatlusel tuvastatule, vaid märkinud esialgse õiguskaitse taotluses üksnes, et ehitusprojektist kõrvalekaldumise tuvastamine ei anna iseenesest vastust küsimusele, kas konstruktsioon on ohtlik ning tugevusarvutuste puudumine ei ole samastatav konstruktsiooni ebapiisava kandevõime tuvastamisega (dtl 2).

3-26-3150

puudub subjektiivne õigus ehitada vastuolus ehitusprojektiga. Ehitise omaniku ja ehitaja kohustus on tõendada ehitamise ohutust ning ehitamine nõuetekohaselt dokumenteerida. Seda kohustust ei saa kaebajad vastustajale üle kanda. Seejuures pidid kaebajad mõistma, et kui nad ehitavad vastuolus ehitusprojektiga, siis võib vastustaja algatada riikliku järelevalvemenetluse ning nõuda dokumente, mis tõendaksid ehitamise ja ehitise ohutust. On ilmselge, et kui sellist dokumentatsiooni kaebajatel ehitamise ajal ei ole, siis selle koostamine nõuab rahalisi vahendeid. Kui kaebajad oleksid ehitanud kooskõlas ehitusprojektiga ja õigusaktide nõudeid järgides, ei oleks neile tõenäoliselt kaasnenud kohustust ka vastavaid dokumente ehitamise ja ehitise ohutuse kohta pärast ehitusloa väljastamist esitada.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.