Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud

OÜI esitas 01.06.2006.a. kohtule hagiavalduse IB ́i vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 9104,90 krooni, intressi 4780,10 krooni ja viivise 13 429,70 krooni, kokku 27 314,70 krooni. Kostja vaidles hagile vastu. 27.08.2007.a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna leidis, et tema nõue on põhjendamatu. Ühtlasi märkis hageja, et ta on teadlik hagist loobumise tagajärgedest. Kohus teatas kostjale hagist loobumise avalduse esitamisest ja andis vastamiseks tähtaja. 19.09.2007.a esitas kostja kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt summas 7080 krooni. 08.11.2007.a esitas hageja kohtule vastuse kostja menetluskulude väljamõistmise taotluse kohta. Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda või vähendada hagejalt väljamõistetavate kohtukulude summat. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Tulenevalt TsMS § 429 lg 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab käesolevas asjas menetluse. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleb menetluskulud välja mõista hagejalt. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 võib kohus asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Harju Maakohus on määranud käesoleva tsiviilasja hinnaks 15 000 krooni. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005.a määrusest nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” on tsiviilasjalt hinnaga kuni 15 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Arvestades, et hagist loobumise avaldus esitati eelmenetluses tuleb pidada põhjendatud esindaja kuluks 3000 krooni. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses.

Hageja palus tagastada pool riigilõivust. OÜI tasus 31.05.2006.a riigilõivu summas 1000 krooni. Riigilõiv on tasutud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX Aktsiaseltsis Hansapank, viitenumber XXX. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kuna OÜI loobub hagist, siis tuleb riigilõiv tagastada summas 500 krooni.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.