Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-06-25014

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Lukiina Vismann

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. detsember 2007.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-25014

Tsiviilasi

AS Ehagi AM vastu 8816,36 krooni nõudes.

Menetlusosalised ja nende

Hageja: AS E(reg kood XXX, asukoht XXX); esindaja Kristel Tähhe- Kaljulaid Kostja: AM(ik XXX, elukoht XXX).

esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud

22. november 2007. a Hageja esindaja Kristel Tähhe-Kaljulaid

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Mõista välja AM`lt võlgnevus 8816,36 (kaheksa tuhat kaheksasada kuusteist krooni ja 36 senti) krooni AS-i E kasuks. Menetluskulud jätta AM kanda. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik maakohtus Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 8816,36 krooni (põhivõlgnevus 4408,68 krooni ja viivis 4407,68 krooni) ja menetluskulud. Kostja seisukoht Kostja saatis 13.11.2006.a. kirjaliku vastuse, kus teatas, et tunnistab hagi ja on nõus tasuma hagejale võlgnevuse. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lgle 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast tagaseljaotsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-dele 1, 3 ja 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja viivisvõlg hageja ees on 5406,98 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning Eesti Vabariigi kohtupraktikast, on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 4407,68 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 8816,36 krooni. Vastavalt kehtiva TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud tuleb kanda kostjal kui poolel, kelle kahjuks kohtuotsus tehti.