Tsiviilasi nr 2-07-11001
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 07.detsember 2007
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
KÜ (registrikood XXX, asukoht: XXXX) hagi NS(isikukood XXX, elukoht: XXX) vastu 4054.10 krooni suuruse võlgnevuse sisse nõudmiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
Istungil osalenud protsessiosalised
kostja
Kohtuotsuse resolutsioon •
Hagi rahuldada osaliselt.
•
Mõista NS välja KÜ kasuks võlgnevus 4018.05 (neli tuhat kaheksateist krooni 05 senti) krooni.
•
Kohtukulud jätta võrdeliselt rahuldatud nõudesummaga kostja kanda.
Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Asjaolud XXX asuva elamu haldamiseks ja hooldamiseks on moodustatud KÜ . Kostja on nimetatud elamus asuva korteriomandi (mille reaalosaks on eluruum nr 16) omanik ja seega KÜ liige. II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud nõuetekohaselt kohustusi hageja ees tasuda korteriomandi majandamiskulusid, mille tõttu võlgnes seisuga 01.01.2007 hagejale 6554.10 krooni ( koos viivisega). 23.01.2007 tasus kostja võlgnevusest 2500.00 krooni, mille tõttu moodustab võlgnevus kohtuistungi ajaks 4054.10 krooni (koos viivisega).
Eeltoodu alusel palub hageja mõista kostjalt välja võlgnevus kokku summas 4054.10 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda. III Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Nii kirjalike vastuväidete kui istungitel antud seletuste kohaselt on ta tasunud kõik KÜ poolt temale esitatud arved, välja arvatud juuni kuni oktoober (kaasaarvatud) 2006. Nimetatud kuude eest esitatud arvetelt jättis ta igakuiselt tasumata summa 522.58 krooni (kokku 5x522.58 krooni) põhjusel, et tegemist oli remondifondi maksega, kuid remonti ei olnud teostatud ja 18.05.2006 üldkoosolekul oli tegelikkuses otsustatud koguda 200.00 krooni kuus. Nimetatud koosoleku protokoll ei väljenda õigesti koosolekul tegelikult toimunut. Tegelikkuses langes ära vajadus üldse sihtotstarbelisse fondi raha koguda, kuna ära oli müüdud tuba nr 27 ja sellest pidi piisama elektriarvestite ümberehitamiseks ja paigaldamiseks. Ka ei ole kogutud sihtotstarbelist fondi üldse kasutatudki. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja oma seisukohtade juurde. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära kostja seisukohad ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt tõendatud ja põhjendatud ning kuulub seega ka rahuldamisele osaliselt.
summa 4054.10 – 2612.90 = 1441.20 krooni tasumata jätmise põhjuseid kostja esile ei toonud. Tema poolt väidetu, et peale sihtotstarbelist maksu on tal kõik tasutud, ei vastu kohtule esitatud ja eelpool analüüsitud maksedokumentidega. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega sihtotstarbelise makse tasumisele. KÜ liikmete 18.05.2006 üldkoosoleku protokolliga (t lk 57-60) on tõendatud, et KÜ kõrgeim juhtorgan võttis nimetatud kuupäeval vastu otsuse (protokollis otsus nr 4f), millega kinnitati vaidlusaluse sihtotstarbelise fondi suuruses 81 000.00 krooni moodustamine elamu elektrikilpide ja liinide ümberehitamiseks ning fondi täitmine algatada viie kuu jooksul ja summa lisada juuni, juuli, augusti, septembri ning oktoobri arvetele. Protokollist nähtub, et vastava päevakorra punkti osas toimus hääletamine tulemusega 16 poolt ja 2 erapooletut. Vastavalt KÜS § 13 lg-dele 1 ja 4 jõustus nimetatud otsus tegemise ajast (kuna protokollist ei nähtu, et üldkoosolek oleks teisiti otsustanud) ning on kõigile ühistu liikmetele kohustuslikud. Kohtuistungil kostja kinnitas, et nimetatud otsust ei ole tema teada ega tema poolt kohtus vaidlustatud. Seega ei ole ta kasutanud KÜS-i § 13 lg-s 3 liikmele antud õigust pöörduda kohtu poole ebaseadusliku KÜ üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Ka ei esitatud tõendeid, et kellegi teise nõude alusel oleks kohus selle tühisust tunnustanud. Samuti ei ole nähtu kohtule esitatud materjalidest, et tegemist võiks olla õigustühise otsusega, mida kostja ei täitma ega vaidlustama ei pidanudki. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS-i) §-le 87 on tehing tühine seadusega vastuolu alusel vaid juhul, kui see tehing on vastuolus seadusest tuleneva keeluga ning keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Seega on tegemist jõustunud seadusliku otsusega, milline on kõigile KÜ liikmetele kohustuslik. Kostja maksekohustusele ei oma tähtsust asjaolu, et raha oli tema arvamuse kohaselt võimalik saada ka muul viisil kui täiendava makse kogumine. KÜ liikmed olid vastava otsuse võtnud vastu hääletamise teel seaduslikult ja hääletamisest mitte osavõtnud või hääletamisel vähemusse jäänud teised ühistu liikmed on tulenevalt demokraatia põhimõttest kohustatud alluma enamuse tahtele. Samuti ei avalda mõju kostja maksekohustusele asjaolud, mis võisid aset leida peale nimetatud otsuse vastuvõtmist. Kostjal on võrdselt teiste ühistu liikmetega kohustus täita üldkoosoleku otsuseid. Juhul, kui vaidlusalusesse fondi kogutud rahalisi vahendeid tõepoolest ei kasutatud ära, on KÜ liikmetel õigus üldkoosolekutel otsustada, millisel eesmärgil seda kasutada. Kostja väide protokollis kirja pandu mittevastavuse kohta koosolekul tegelikult arutatule on paljasõnaline ja tõendamata.
63). Eeltoodust tulenevalt on seega hageja nõue põhjendatud suuruses 4018.05 krooni (koos viivisega) ja kuulub kostjalt välja mõistmisele.
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.