Harju Maakohus
Otsuse liik, tegemise aeg ja koht ja liik Kohtunik
07.12.2007, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number Tsiviilasi Menetlusosalised, esindajad nende andmed Kohtuistungi toimumise aeg, koht, istungil osalenud isikud
Mai Grauberg 2-06-14954 AS Ahagi AM vastu kahju hüvitamiseks Hageja AS A/ XXX XXX/ esindaja HK Kostja AM/XXX, asukoht XXX, / esindaja JS Kostja OÜ M/likvideerimisel, XXX XXX/ esindaja likvideerija LF(XXX) 14.11.2007, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Hageja AS A esindaja HK Kostja AM esindaja JS
Resolutsioon Hagi rahulda osaliselt. Välja mõista AM j a OÜ-lt M(likvideerimisel) solidaarselt 12375,09 AS-i A kasuks. Jätta rahuldamata aegumise tõttu AS Ahagi AM ja OÜ M(likvideerimisel) vastu tasumata kindlustusmaksete 4700,48 krooni väljamõistmiseks ning liisingumaksete 7597,84 krooni väljamõistmiseks. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole märkinud apellatsioonkaebuses, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja arutada kirjalikus menetluses. Hageja nõue, põhjendused 24.07.2000.a. sõlmisid hageja ja AM kapitalirendi lepingu nr XXX, mille objektiks oli sõiduauto XXX. Lepingust tulenevalt kohustus hageja omandama vara ja andma selle lepingu perioodiks AM valdusesse ja kasutusse, AM kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid. 24.07.2000.a. sõlmisid hageja ja OÜ M käenduslepingu nr XXX millega kohustus tagama AM sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste kohase ja täieliku täitmise. AM ei täitnud omale lepinguga võetud kohustusi, jättes tasumata lepingu alusel tasumisele
kuuluvad maksed. 19.06.2002.a. saatis hageja AM teatise lepingu ülesütlemise kohta milles informeeris võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt 14 päeva jooksul teatise kättesaamisest. AM nimetatud tähtajaks võlgnevust ei kustutanud, mistõttu hageja lõpetas temaga lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt ning realiseeris lepingu objektiks olnud vara.. Lepingust tulenevad nõuded on järgmised:
ilmneb hindamisaktis ja üleandmis-vastuvõtuaktis 05.05.04. Vara võõrandamine hinnaga 22000 krooni (sh käibemaks ) st 2000 krooni alla turuväärtuse ei ole millegagi vastuolus kui arvestada, et perioodi maist 2004 kuni müügini 31.08.2004 st 3 kuud. Kostja ei ole tõendanud, et vara saanuks müüa kõrgema hinnaga või milline võinuks olla selliste puudustega auto õiglane turuväärtus. Kostja ei ole tagastanud vara ise. OÜ R ostis vara ning vara valduse ülevõtmise ajal oli kostja kinnipidamisasutuses, vara oli olnud 6 kuud politsei valduses, kes andis valduse üle kostja AM endisele elukaaslasele. OÜ R õnnestus vara valduse taastamine, mitte AM ei tagastanud ise vara, seda ei ole ka tõendatud. Hageja on finantsteenust pakkuv ettevõte mitte aga tagatusteenuse osutamine mistõttu selle Tõendid: kapitalirendileping nr XXX, maksegraafik kapitalrendi üldtingimused, ostu-müügileping XXX OM vara üleandmis-vastuvõtu akt, käendusleping XXX, lepingu, müügileping 31.08.04, kauba/teenuse arve XXX, konto väljavõte, AMJ A OÜ arve 2019, konto väljavõte, B OÜ kinnitus lõpetamise teade, teade AM 29.09.04 ja MOÜ-le 29.09.04, arve vara eest M. L’ile, väljavõte pangakontost, BRC A hindamisakt, vara üleandmis-vastuvõtuakt. Kostjate vastuväited AMhagi ei tunnista ja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel on sõlmitud kapitalirendileping nr. XXX, mille objektiks oli sõiduauto XXX. Hageja ei ole tõendanud, et ta on saanud kapitalirendi lepingu objektiks oleva vara müügist kahju summas 8 010.68 krooni. Hageja on esitanud kohtule tõendina vara müügi hinna kohta 27.09.2005.a. koostatud õiendi, mis on koostatud AS-i A järelevalve osakonna poolt, mis ei ole tõendiks TsMS mõttes, kuna sisuliselt on tegemist poole s.t. hageja seletusega, mis ei ole TsMS kohaselt tõendiks. Müügitehingu sõlmimise kinnitamiseks esitatud müügilepingust nr. XXX nähtub, et sõiduk on müüdud hinnaga 18 644,07 krooni (ilma käibemaksuta), kuid leping on allkirjastamata. Tõendamata on asjaolu, et hageja on võõrandanud kostja kasutuses olnud sõiduki peale lepingu ülesütlemist just hinnaga 18 644,07 krooni. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja on võõrandanud vara hinnaga 18 644,07 krooni, siis selline tegevus on ilmselgelt vastuolus hea usu põhimõttega. Väidetav vara võõrandamine võis toimuda 2004. aastal, seega sisuliselt kolm aastat tagasi. Analüüsides 2007.a. alguses samasuguste näitajatega sõidukite müügihindasi, selgub, et samasuguse vara müügihinnad on käesoleval ajal s.o. 3 aastat hiljem, üle kolmekümne tuhande krooni. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõtte vastane on ilmselgelt sõiduki võõrandamine tunduvalt alla turuhinna, mida eeldatavasti on antud juhul ka tehtud. Hageja käitumine on ilmselgelt vastuolus hea usu põhimõttega, kuna sõiduk on võõrandatud tunduvalt alla turuhinna. Kuna hageja ei ole teinud piisavalt pingutusi sõiduki realiseerimiseks suuremat kasu andval viisil ning on selle võõrandanud oluliselt alla turuhinna, siis on sellega ilmselgelt kahjustatud võlgniku huve ja õigusi. Kuna hageja on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega (vara on võõrandatud põhjendamatult odavalt) on ka vastavas suuruses kahjuhüvitise nõudmine põhjendamatu. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude, mis on tingitud vara valduse tagastamise teenuse osutamisest, kuid nimetatud teenust ei ole osutatud ja vastav arve on põhjendamata. Hageja ei ole kordagi teatanud kostjale kuhu ja mis ajaks tuleb vara tagastada, mistõttu tegi seda AM omal initsiatiivil ja äranägemise järgi. Nimetatud osas s.o. summas 2 500,00 krooni on kahju hüvitamise nõue põhjendamata. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista ka debitoorse võlgnevuse summas 7 597,84 krooni, mis tuleneb enne lepingu üles ütlemist tasumata graafikujärgsetest maksetest. Tegemist on aprilli, mai ja juuni kuu maksetega, mis muutusid sissenõutavaks vastavalt 30.04.2002.a.; 31.05.2002.a. ja 30.06.2002.a. Nimetatud ajahetkel, kui nõuded muutusid sissenõutavaks kehtis nõuetele TsÜS tuleneva üldise aegumistähtajana 10 aastane aegumistähtaeg.
Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Antud juhul on TsÜS tulenev uus aegumistähtaeg lühem, kui see oli enne 01.07.2002.a., mistõttu tuleb 3 aastast aegumistähtaega arvestada alates 01.07.2002.a. ning järelikult on vastavad nõuded aegunud 01.07.2005.a. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. AM taotleb debitoorsele võlgnevusele summas 7 597,84 krooni, mis tuleneb enne lepingu üles ütlemist tasumata graafikujärgsetelt maksetest, suhtes kohaldada aegumist. Tulenevalt AS Hansa Kindlustusmaakler kinnitusest on hageja tasunud kostja nr. 1 eest kindlustusmakseid kokku summas 4 700,48 krooni. Vastavad maksed on tehtud 07.03.2002.a.; 28.05.2002.a., I7.09.2002.a. ning 16.12.2002.a. Kostja palub nimetatud nõuetele kohaldada aegumist. 07.03.2002.a. ja 28.05.2002.a. sooritatud maksed aegusid tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 ja VÕSRS § 9 lg 2 01.07.2002.a. Tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 17.09.2002.a. teostatud makse aegus 17.09.2005.a. ning 16.12.2002.a. teostaud makse nõude aegumine toimus 16.12.2005.a. Seega on kõik kindlustusmakse nõuded aegunud ja kostja palub neile kohaldada aegumist. Kohtuistungil ei vaidlustanud kostja enam asjaolu, et OÜ R poolt kantud kulud sõiduki tagastamisega seonduvalt olid 2500 krooni, samuti et müügiteenus oli 1864,41 krooni ning vara võõrandmise hind oli 18 644,07 krooni (käibemaksuta). Tõendid: väljavõte internetist sõidukite turuväärtuse osas Kostja OÜ M ei ole hagile vastuväiteid ega tõendeid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Vaidlust ei olnud selles, et AM ja AS A sõlmisid 24.07.2000.a. kapitalirendi lepingu nr XXX, mille objektiks oli sõiduauto XXX. Vaidlust ei olnud ka selles, et tulenevalt lepingust kohustus hageja omandama vara ja andma selle lepingu perioodiks AM valdusesse ja kasutusse, AM kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid, samuti et, AM sai vara oma valdusse. Vaidlust ei olnud selles, et AM jäid tasumata liisingumaksed 2002. aprilli, mai ja juunikuu eest summas 7597,84 krooni ja mistõttu lõpetas hageja temaga 19.06.2002 avalduses ennetähtaegselt lepingu vastavalt 27.06.2002. Pooled ei vaielnud selle üle, et lepingust tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda ka kindlustusmakseid, mille jättis kostja enne lepingu lõpetamist tasumata ja mis on kostja eest tasutud BOÜ-le vastavalt 07.03.02, 28.05.2002, 17.09.2002, 16.12.2002 kokku summas 4700,48 krooni. Samuti ei ole vaidlust selles, et hagejal tekkisid seoses sõiduki valduse tagastamise ja tagastamisteenuse osutamisega kulud 2500 krooni, müügiteenuse osutamise kulud 1864,41 krooni ning et vara realiseerimisest tekkinud kahju 8010,68 krooni ehk kostja ei vaidlustanud neid asjaolusid, et hageja on saanud eelmärgitut summade näol kahju. Seega on ülalmärgitud asjaolud leidnud tõendamist ja kohtul puudub vajadus anda hinnang täiendavalt hageja esitatud hindamisaktile, pangakonto väljavõtetele jm hageja esitatud tõenditele, mis puudutavad sõiduki tagastamist, väärtust. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002.a sõlmitud kestvuslepingule alates 1. juulist 2002 võlaõigusseaduses sätestatut. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohaldatakse kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või
tehtud enne 1. juulit 2002, senikehtinud seadust. Kuivõrd pooltevaheline leping lõppes enne võlaõigusseaduse jõustumist, kuuluvad kohaldamisele tsiviilkoodeksi vastavad sätted. Vastavalt TsK § 173 tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 222 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju. TsK § 222 lg 2 kohaselt kahjude all mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Kuivõrd ülalpool leidis tõendamist asjaolu, et kostja jäi võlgu kindlustusmaksete ning liisingmaksete tasumisega, on tegemist kostja poolt vastavalt lepingust tulenevate kohustuste rikkumisega st kostja on keeldunud oma kohustusi alusetult täitmast, mis on lubamatu TsK § 173, 174 järgi. Kostja vaidles vastu hagile osas, mis puudutab graafikujärgsete maksete võlga 7597,84 krooni ning kindlustusmaksete võlga 4700,48 krooni ja seda seetõttu, et märgitud osas on nõuded aegunud. Hageja vaidles vastu. Kohus nõustub kostja seisukohtadega. Hageja palub hagiavalduses (tlk 25) kostjalt välja mõista debitoorse võlgnevuse summas 7597,84 krooni, mis tuleneb enne lepingu ülesütlemist tasumata graafikujärgsetest maksetest ja kindlustusmaksetest 4700,48 krooni ja kahju (vara realiseerimisest tekkinud kahju 8010,68 krooni ning kulud 1864,61 ja 2500 krooni). Õige ei ole hageja seisukoht, et nõuded muutusid sissenõutavaks alles siis kui selgus, millise hinnaga õnnestub vara müüa ja millise hinnaga see müüdi ja mis müügist saadi. Kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 116 järgi hakkab aegumistähtaeg kulgema päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest ning õiguste rikkumiseks ei saa lugeda päeva, mil hageja sai teada, kui palju õnnestub saada vara müügist. Vaidlust ei olnud selles, et kostja jäi hageja ees võlgu 2002.a. aprilli, mai ja juuni maksetega, mis tulid tasuda ehk muutusid sissenõutavaks vastavalt 30.04.2002.a., 31.05.2002.a. ja 30.06.2002.a. ehk teisisõnu pidi hagejale olema selge, et kostja, jättes need maksed tasumata, on rikkunud lepingut, sest hageja teatas juunis 2002 kostjale, et lõpetab just selle tõttu lepingu, et kostja jättis tasumata graafikujärgsed maksed 7565,66 krooni, millega oli rikkunud lepingut (tlk 48 vastav teade). Märgitud ajal kehtis TsÜS § 113 lg 1, mille järgi oli üldine hagi aegumistähtaeg 10 aastat. Käesoleval ajal kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Antud juhul on alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 tulenev uus aegumistähtaeg lühem, kui see oli enne 01.07.2002.a., mistõttu tuleb 3 aastast aegumistähtaega arvestada alates 01.07.2002.a. ning järelikult on vastavad nõuded aegunud 01.07.2005.a. Hageja esitas kohtule hagi 22.09.06 (maksekäsu avaldus, hagiavaldus 16.10.2006, mis toimetati kostjale kätte 03.10.2006), mistõttu on haginõue 7565,66 krooni osas aegunud ning tuleb selles osa jätta rahuldamata. Kindlustusmaksete tasumise kohustus tulenes kostjal lepingust (p 9.3 jj). Kostja ei ole seda kohustust täitnud ja on seega rikkunud lepingut, millest hageja oli teadlik. Hageja tegi seda kostja eest ning vastavad maksed on tehtud 07.03.2002.a., 28.05.2002.a., 17.09.2002.a. ning 16.12.2002.a., milles vaidlus puudus. 07.03.2002.a. ja 28.05.2002.a. sooritatud maksed aegusid tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 ja VÕSRS § 9 lg 2 01.07.2005.a. ja on seega aegunud. Tulenevalt TsÜS § 147 lg 3 järgi muutub kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. 17.09.2002.a. teostatud makse muutus sissenõutavaks 2002 ja seega algas selle suhtes aegumine selle aasta lõppemisest e. 31.12.2002 ja aegus seega 31.12.2005 ning 16.12.2002.a. teostatud makse muutus sissenõutavaks 2002 ja aegumine algas selle aasta lõppemisest 31.12.2002 ja aegus vastavalt 31.12.2005. Eeltoodu tõttu on aegunud hageja nõuded kindlustusmaksete väljamõistmiseks ja jääb aegumise tõttu rahuldamata. Hageja viited selle kohta, et ka see nõue selgus alles pärast seda, kui sõiduk oli ära müüdud ja teada saadud, palju müügist laekub, ei ole õiged, sest hageja maksis ise ära kindlustusmaksed selle tõttu, et kostja jättis need tasumata. Asjaolu, kas ja mitu korda või mitu hagi peaks hageja kohtusse esitama, ei tähenda seda, et erinevad nõuded ei võiks ühe ja sama võlgniku vastu aeguda erinevatel aegadel, tulenevalt nende sissenõutavuse ajast ehk vastupidi, erinevad nõuded saavadki sama võlgniku vastu erinevatel aegadel muutuda sissenõutavaks ning vastavalt ka aeguda.
Kahju osas, mis seostub hageja poolt sõiduki tagastamise kuludes, müügikuludes ning vara müügist ja jääkmaksumuse tingitud vahest, vaidlust polnud ning sellise kahju hüvitamise kohustus tulenes ka lepingu p 5.17, mistõttu tuleb märgitud kahju TsK § 222 alusel kostjalt välja mõista ja selles osas kuulub hagi rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vara realiseerimisest tekkinud kahju 8010,68 krooni, kulutused vara valduse taastamisele ja tagastamise teenuste eest 2500 krooni ja vara müügiteenuste osutamise eest 1864,41 krooni, kokku 12375,09 krooni. Käendaja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet hagile, seega tuleb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel lugeda hagis toodud asjaolud tema poolt omaksvõetud ja tõendatuks. Seega ei ole vaidluse all, et 24.07.2000.a. sõlmisid hageja ja OÜ M käenduslepingu nr XXX-KÄ millega kohustus tagama AM sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Leping on sõlmitud kirjalikus vormis, olles seega TsKS § 206 lg 3 järgi kehtiv. TsK § 206 lg 1 kohustub käenduslepingu järgi käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustuse kas täielikult või osaliselt ning § 207 lg 1 järgi vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti ning lg 2 alusel vastutab ta samasuguses ulatuses kui võlgnikki eriti protsentide, leppetrahvi maksmise eest, kahjude ja sissenõuetega seotud kulutuste hüvitamise eest kui käenduslepingus ei ole ettenähtud teisti. Seega vastutab käendaja OÜ M(likvideerimisel) hageja ees solidaarselt AM ja temalt tuleb välja mõista vara realiseerimisest tekkinud kahju 8010,68 krooni, kulutused vara valduse taastamisele ja tagastamise teenuste eest 2500 krooni ja vara müügiteenuste osutamise eest 1864,41 krooni, kokku 12375,09 krooni. Kõike kokku arvestades tuleb AM ja OÜ-lt M solidaarselt välja mõista 12375,09 krooni. Kohtukulud. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusoid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 järgi siis kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hagejate menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.