Võlaõigus › Võõrandamislepingud

viivitavad kasvõi ühe osamakse tasumisega üle 2 tööpäeva, on hagejal õigus nõuda ning kostjad solidaarselt kohustuvad tasuma hagejale kogu selleks ajaks tasumata võlgnevuse käesoleva kompromissi alusel ning täiendavalt viivise müügileping nr 240415 alusel kuni kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 1.7 Juhul, kui kostjad ei täida kohaselt kompromissi tingimusi, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist ning esitada kompromiss sundtäitmiseks täitemenetluses. 1.8 Pooled on leppinud kokku, et kompromissi kohase täitmisega puuduvad neil teineteise vastu mistahes nõuded, mis tulenevad või võivad tuleneda hagiavalduses ja tsiviilasjas nr 2-17-9357 kirjeldatud asjaoludest, välja arvatud käesoleva kompromissi tingimustest tulenevad nõuded. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-17-9357 menetlus. Jätta poolte kokkuleppel menetluskulud poolte endi kanda. Tagastada hagejale riigilõiv summas 500 (viissada) eurot ning kanda see OÜ Xxxxarveldusarvele nr XXXX. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on OÜ Xxxxhagi XxxxOÜ, Xxxxvastu võla nõudes. Pooled esitasid 31.08.2017 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Juhindudes TsMS § 430 sätestatust, paluvad pooled Harju Maakohtul kompromissi kinnitada ning lõpetada tsiviilasja nr 2-17-9357 menetlus. Hageja ja kostjad paluvad kohtul otsustada asja menetluse lõpetamine ilma kohtuistungit pidamata. Hageja ja kostjad kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja taotleb 1⁄2 tasutud riigilõivu (s.o 500,00 eurot) tagastamist kompromissi kinnitamisel kohtu poolt OÜ Xxxxarveldusarvele nr XXXX. Pooled on kokku leppinud, et kannavad oma menetluskulud ise. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse lühendamises ühele kalendripäevale. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 15.06.2017 riigilõivu 1000 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 500 eurot (TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel). Kohus leiab, et hagejale tuleb vastavalt taotlusele tagastada riigilõiv summas 500 eurot ning kanda see vastavalt hageja taotlusele OÜ Xxxxarveldusarvele nr

XXXX.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele kalendripäevale. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.