Tsiviilasi nr 2-07-23555
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Eveli Vavrenjuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.detsember 2007.a Tartu Kohtumaja kell 16.00
Tsiviilasja number
2-07-23555
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants ja AS F. väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende
VõlausaldajaI OÜ Aktiva Finants (RK 10746479 asukoht Jõe 3 Tallinn 10151) • Võlausaldaja esindaja Julianuse Inkasso Agentuur AS (RK 10686553, postiaadress Ülikooli 6a Tartu 51003), • esindaja Silver Eensaar • VõlausaldajaII AS F. • Esindaja juhatuse liige G.S. võlgnik OÜ T. esindajad: juhatuse liige A.K. ja
ajutine pankrotihaldur Sirje Tael (kontaktaadress: Tartu, Uus 11-33 telefon 7 407 610; 56 503 342) 13.november 2007.a.
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
pankrotiavaldus OÜ T. pankroti
•
võlausaldajate pankrotiavaldus rahuldada.
Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
kasuks menetluskulud kokku 1 600
I Pankrotiavalduse sisu Avalduse kohaselt OÜ Aktiva Finants (edaspidi Võlausaldaja) omab OÜ T. vastu nõuet, mis tuleneb Võlausaldaja ja S. Eesti filiaali vahel 27.02.2007.a. sõlmitud võla tunnistamise kokkuleppest ja S. Eesti filiaali nõudeloovutusest 28.02.2007.a. OÜ-le Aktiva Finants. S. Eesti filiaal ja OÜ T. sõlmisid 27.02.2007.a. võla tunnistamise kokkuleppe nr 374468, milles võlgnik kinnitas oma võlga S. Eesti filiaali ees seisuga 27.02.2007.a. summas 740 490.08 krooni. Kokkuleppe tingimuste kohaselt vähendasid S. Eesti filiaal ja võlgnik võlasummat 732318.44 kroonini, tingimusel, et võlgnik tasub nimetatud summast 366159.22 krooni hiljemalt 28.02.2007.a. ja 366159.22 krooni hiljemalt 28.03.2007.a. Võlgnik ei järginud kokkuleppe tingimusi ja on tasunud võlast 28.02.2007.a. ainult 300 000 krooni. 28.02.2007.a. loovutas S. Eesti filiaal 27.02.2007.a. sõlmitud kokkuleppest tulenevad nõudeõigused OÜ-le Aktiva Finants. Kuivõrd võlgnik ei pidanud kokkuleppe maksetingimustest kinni ja ei tasunud osaliselt hiljemalt 28.02.2007.a. tasumisele kuulunud summat, siis kasutas võlausaldaja kokkuleppe punktist 4. tulenevat õigust nõuda koheselt sisse kogu kokkuleppest tulenev võlgnevus (440 490.08 krooni), nõudes 15.03.2007.a. saadetud teatisega nimetatud summa viivitamatut tasumist, hoiatades, et võla mittetasumisel lisandub sellele viivis. Kuivõrd võlgnik teatisele ei reageerinud, siis saatis Võlausaldaja Võlgnikule 06.06.2007.a. korduva pankrotihoiatuse, paludes tasuda võlgnevus hiljemalt 18.06.2007.a. ka pankrotihoiatusele ei ole võlgnik reageerinud, rääkimata võla tasumisest. Kokku on võlgnikul seega kokkuleppe alusel tasumata põhivõlana 440 490.08 krooni, millele lisandub viivis vähemalt summas 140 956.82 krooni (arvestatud kuni 06.juunini 2007.a. ja võlgniku
võla suuruseks on seega vähemalt 581 446.90 krooni. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on maksejõuetu ja ei suuda võlausaldajale tasuda ning ei otsi selleks võimalusi. Alust on arvata, et võlgniku maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikule kuulub küll kinnistuid, kuid võlausaldajale teadaolevalt on need kõik koormatud hüpoteekidega. Kinnisturaamatu andmebaasist nähtuvalt on võlgnik võõrandanud või täiendavalt koormanud oma vara, kuivõrd mitme võlgnikule kuuluva (kuulunud) kinnistu osas on 11.juunil 2007.a. kinnistusraamatusse kantud kinnistamisavaldused. Võlausaldajal puuduvad andmed muu võlgnikule kuuluva vara kohta, mistõttu võlausaldaja leiab, et võlgnikul ei ole vara võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlgniku pikaajalist maksejõuetust näitab ka suur maksuvõlg, mis on alates 05.06.2007.a. suurenenud ligikaudu 100 000 krooni võrra. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja kuulutada välja võlgniku OÜ T. pankrot. Oma nõude tõendamiseks esitab võlausaldaja järgmised tõendid:
AS SEB EÜP laenunõuete rahuldamiseks ei olnud kõiki võlausaldajaid arvestav. Käesoleval ajal käivad ettevalmistused tehingu sooritamiseks, mis arvestavad kõikide võlausaldajate huve. Antud aruandes on oluline märkida, et osaühingu raamatupidamine on haldurile edastatud mitmeid aruandeid 2007 aasta kohta ning andmed on erinevad. Põhjuseks on asjaolu, et osaühingul toimub 2006 aasta majandusaasta aruande auditeerimine. Kuni k.o. ajani ei ole 2006 aasta majandusaasta aruanne auditeeritud. Ajutisel haldurile edastati 2006 aasta majandusaasta aruandes olev bilanss ja kasumiaruande. Nendest ridadest on näha, et aruanne erineb äriregistrisse esitatud 2006 aasta majandusaastaaruandest. 2006 aasta majandusaastaruandes tehtavad muudatused ongi põhjustanud 2007 aasta aruannetes erinevad andmed, sest aruande algsaldo muutub. Seisuga 27.09.07 on 2006 aasta majandusaasta aruanne auditeerimata, kuigi Raamatupidamisseaduse koheselt on auditeerimine osaühingule kohustuslik. Raamatupidaja 27.09.2007 antud seletuste kohaselt on 2006 majandusaasta aruanne lähimatel päevadel auditeeritud. Seega võivad muutuda ajutises aruandes toodud andmed ning ka likviidsuse näitajad ning isegi ajutise halduri seisukohad. Lisaks on vajalik märkida, et esialgsed 2007 esitatud koondandmeid ei vastanud tegelikkusele ning alates 13.augustist 2007 kuni 27.septembrini 2007 muudeti ja täiendati 2007 aruannete ridu oluliste kirjetega ja olulises mahus.
Raha ja pangakontod kokku 1 112 567,53 1.1.Kassa - 1 491 620,999 Kassas kajastub ka arvelduskrediit, mida ei ole kasutatud ning seega on arvelduskrediidi osas kassa seis väiksem ehk 1 491 620,99 – 380 766,58 = 1 110 853,42 Tegelikkuses kassas raha ei ole ning kassaraha eest on tehtud kulusid. Raamatupidamise aga ei ole esitatud kõike kuludokumente ning bilansis kajastuv summa kassa osas ei vasta tegelikkusele. Ajutine haldur pöördus juhatuse liikmete poole palvega esitada kassa raha ning panna kassa raha panka, seda ei tehtud, vaid selgitati, et nimetatud kassa raha eest on tehtud kulusid. Kassa raha summa suurus on tingitud asjaolust, et pangast välja võetud raha kaartidega, kajastub kassa rahana ning kassa kontolt kustub, kui on olemas raha kasutamise alusdokument. Nimetaud kassa jääk/kulud väljamaksed on juba tekkinud enne 2007 aastat. Seega on kassas olev reaalne raha 0.- krooni
Likviidse varana k.o ajal nõuetest saab lugeda seega Rootsis laekumata 200 000.- krooni (kuigi ka siin on lubatust maksetähtaegadest üle mindud) ning 220 000.- kroonist laekumist Eestis osutatud metsa väljaveo ja lõiketeenuse eest (vt. müügireskontro . lisa 6) ehk kokku 420 000.- krooni
Nõuded, kelle vastu nõue on üle 20 000.- krooni
Vaadates 2007 aastal toimunud muutusi aruandvate isikute osa, nähtub, et 01.01.2007 seisuga oli A.K saanud aruandva isikuna raha 2 748 758,12 krooni . K enda seletuste kohaselt tema on arveldanud tehingutes sularahaga ning nimetatud raha eest on tehtud sularaha tehinguid, K leiab, et reaalne võib olla tema kui aruandva isiku kohustus summas 26 272,18 krooni. Samas on ka töötajatele antud raha majanduskuludeks reaalselt kulutatud ning äriühing ei oma nõuet nende vastu. Ajutine haldur ei saa lugeda nimetatud kontol olevat käibevara osaühingu vara hulka .
- 3 516 938,00 0,00 67 000,00 - 410 731,89
Hoolimata korduvatest küsimustest, ei ole siiani laenulepinguid esitatud. Juhatuse liige A.K on selgitanud, et võimalik on teha tasaarvestust, sest osaühingu kohustuste poole peal omavad antud äriühingud ka kohustusi. Nägemata laenulepinguid , on võimatu hinnata laenulepinguid likviidse varana, Alates 07.augustit 2007 ei ole nimetatud äriühingud tasunud võlgnikule mitte ühtegi makset. Seega ei saa ajutine haldur öelda, kas tagasimaksed on seotud kvartaalsete maksetega, aastaste maksetega või ühekordse tagasimaksega . Samamoodi ei ole nähtavad intressid ja viivised.
Käesolevas menetluses ning ka 2007 aastal ei ole nimetatud äriühingud kordagi tasunud võlgnikule, hoolimata võlgniku kohustustest nii AS F. kui AS Julianus Inkasso ees. Osaühingul on olnud maksekohustuste täitmisel raskusi 2007 aastal , kuid osaühinguga seotud äriühingud ei ole tasunud oma laenukohutusi. Seega ajutine haldur leiab, et nimetatud nõudeid ei saa lugeda likviidse vara hulka. P. OÜ laenu tagasisaamise hindamisel on oluline märkida, et OÜ P. omab kinnisasju. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole osaühingu T. laenud tagatud . OÜ P. on võtnud võõrkapitali ka krediidiasutuselt – AS-lt SEB EÜP kokku summas 10 359 855.- krooni seisuga 31.12.2006 . K.o. ajaks on lõppenud laenuleping 5, 8 miljonilises summas ning laenu summa on tagastamata. Vaadates OÜ P. majandusaasta aruannet, on aastavahetuse seisuga olnud raha ja pangakontode summa 3,25 miljonit krooni , bilansimaht aga 17 miljonit krooni, millest kinnisaju on hinnatud ca 11 miljonit krooni(nimetatud summa aga on samas suurusjärgus , mis on AS SEB EÜP laen). Samas ei ühti OÜ P. ja osaühingu T. aruanded laenude osas. Ajutine haldur ei saa lugeda seotud osapooltele antud laene ettevõtte likviidse vara hulka, sest laenusaajad ei ole võimelised tasuma laenusummasid. (andmaks hinnangut kas nimetatud laenud on lootusetud , on vajalik teha põhjalik analüüs seotud osapoolte äriühingute kohta , kuigi kui vaadates asjaolu, et 2007 ei ole laekunud mitte ühtegi makset , võib nimetatud summat kättesaamist k.o ajal pidada lootusetuks )
Arvestades ajutise halduri hinnanguid saab lugeda käibevara väärtuseks 8 681 232.- krooni Tabel 1 näitab , milline on bilansiline väärtus ja milline on ajutise halduri arvates oleva asjade koondväärtus. Käibevarale väärtuse andmine on oluline, sest käibevara annab peegelduse ettevõtte maksevõimele ja iseloomustab ettevõtte likviidsust. Ettevõtte lühiajalise likviidsuse näitajad on kajastatud aruande
Bilansiline Selgitused väärtus 1 112 567,53 Kassas reaalset raha ei ole ning arvelduskrediiti ei saa kasutada
Väärtust pärast selgitusi 1777,94
Nõuded ostjate vastu
2 879 302,93
Ettemaksed hankijatele Nõuded aruandvatele isikutele
150 454,35 1 551 190,01
Antud laenud
4 039 669,89
Varud
10 955 467,00
23 951 296,63
Arvestada raha laekumist 1,5 kuu jooksul ja vaadates maksetähtaegu, ning juhatuse liikme selgitusi Vajalik näha, mis on selle taga Saadud raha eest on tehtud kulusid ning aruandvad isikud ei tunnista nende käes olevat alusetut raha Laenud antud seotud osapooletele, laenulepinguid ei ole Siin kinnistud ning kinnistute osas üldine hinnang antakse eraldi arvestades siin toodut kinnistute väärtust ja arvatakse käibevara hulka need, mis on müügis.
420 000.-
150 454,35 ?
8109 000,00
8 681 232
seega kokku on bilansis antud kinnisasjadele väärtus 12 555 125,90 krooni Osaühing omab 32 kinnistut. Osaühing on võtnud võõrkapitali ehk laene ning enamus kinnistutest on tagatud. Krediidiasutustest laenude võtmisel on vajalik olnud ka kinnistuid hinnata. Ajutisele haldurile esitati 19 kinnistu hindamisaktid. Kinnistutel, mil ei olnud hindamisakte kajastati tabelis olev summa võlgniku poolt pakutava hinnana Ajutine haldur koostas tabeli osaühingu kinnistutest Tabel 2. Osaühingu kinnistud ja nende väärtus jrk nr
Kinnistu nr ja jaoskond
Kinnistu nimi
HindamisKinnistu aktides olev Hindamis-akti ha hind OÜ Osaühingu hind poolt pakutuna suurus ha hind kuupäev
1 36032 Lääne
Everti ja Mihkli
14,90
2 69836 Järva
Kääri
12,70
3 103204 Tartu
Veeriku III
4 230506 Pärnu
310 000 60 000
07,07,05
20 805,4
200 000
15 748,0
3,50
760 000
217 142,9
Pealtsaarmakose
41,10
1 830 000
44 525,5
5 309306 Pärnu
Aasamäe
5,50
50 000
22,07,05
95 000
17 272,7
6 339134 Saare
Kuusiku
4,86
50 000
21,09,05
90 000
18 518,5
7 465636 Järva
Metsa
15,80
150 000
15,07,05
250 000
15 822,8
8 656906 Pärnu
Meresmaa
5,50
50 000
22,07,05
95 000
17 272,7
9 657006 Pärnu
Raiesmiku
5,00
40 000
22,07,05
85 000
17 000,0
10 728634 Saare
Laratsi
79,60
2 795 000
16,12,06
10 000 000
188 442,2
80 000
22,07,05
185 000
16 101,0
560 000
18 963,8
11 728706 Pärnu
Põlendiku
11,49
12 797932 Lääne
Vanaõue
29,53
13 915334 Saare
Juhani
32,86
320 000
21,09,05
510 000
15 520,4
120 000
22,07,05
14 947406 Pärnu
Uuetoa
15,00
235 000
15 666,7
15 994132 Lääne
Mardi
29,63
560 000
18 899,8
16 997934 Saare
Loigu
10,43
250 000
23 969,3
17 998034 Saare
Metsa
28,31
490 000
17 308,4
18 998134 Saare
Aia
1,84
350 000
190 217,4
19 1019432 Lääne
Mihkli
17,00
265 000
15 588,2
20 1116806 Pärnu
Laanemetsa
33,30
200 000
29,07,05
510 000
15 315,3
21 1192334 Saare
Kadariku
3,85
770 000
09,10,06
1 500 000
389 610,4
22 1301837 Rapla
Uuskraavi
4,40
30 000
05,07,05
23 1528606 Pärnu
Leevi
11,80
24 1575737 Rapla
Metsaääre
13,58
90 000
20 454,5
190 000
16 101,7
120 000
05,07,05
210 000
15 463,9
25 1658706 Pärnu
Väike-Lehtpuu
5,84
40 000
22,07,05
100 000
17 123,3
26 1754602 Harju
Karja
13,98
120 000
15,07,05
220 000
15 736,8
27 1936706 Pärnu
Suur-Lehtpuu
15,19
120 000
22,07,05
185 000
15 799,9
28 2212037 Rapla
Nõmmekõrtsimetsa
8,27
70 000
05,07,05
135 000
16 324,1
29 2818034 Saare
Kadakavälja
3,17
835 000
09,10,06
1 500 000
473 186,1
30 2878534 Saare
Kase
4,10
550 000
134 146,3
31 2910831 L-Viru
Ekimetsa
11,91
190 000
15 953,0
32 3315404 Tartu
Reemetsa
12,00
300 000
25 000,0
Kokku
505,94
6 020 000
22 855 000
Tabelis on näha, et hindamisaktides ning osaühingu poolt pakutav kinnistute hind on erinev. Osaühingul puuduvad vahendid, et tasuda kohustusi ning kohustuste tasumine toimub põhivara arvelt. Ka ajutises menetluses on ette valmistatud müügitehinguid ning kinnistustele on tehtud reaalseid pakkumisi. Osaühingu hinna lahtris on tehtud kolme tooni hindasid. Grupeerimine on toimunud kolmeks seetõttu, et
I grupis on kaks kinnistust , mis peaks müüdama lähiajal, et tasuda AS SEB EÜP laenukohutust. I grupi kinnistud on 8 ja 9 (tabelis 2 olev jrk. number) II grupis on 17 kinnistut, mis on tagatud AS SEB EÜP-le ning nende kinnistute müügist rahuldatakse AS SEB EÜP hüpoteegiga tagatud laenukohustused . II grupi kinnistuteks on 1, 5, 6,11, 12, 14 15 19, 20, 22, 23 24, 25, 26, 27 28 ja 32 (tabelis 2 olev jrk. number) III grupp kinnistuid on need, mis jäävad osaühingule alles. III grupi kinnistusteks on kinnistud jrk. numbriga 2, 3, 4, 7, 10, 13 ,16,17,18,21,29,30 ja 31 I grupi kinnistute (kinnistud 8 ja 9) eest on pakutud kokku 168 000.- krooni . II grupi kinnistute (kinnistud 1, 5, 6, 11, 12, 14, 15, 19, 20, 22, 23 24, 25, 26, 27 28 ja 32) on k.o ajal pakkumises hinnaga 14 000.- krooni ha ehk kokku pakutav hind 3 354 460.- krooni (eeldatavalt võib läbirääkimiste käigus hind langeda ca 10% ehk 335 tuhat ning hinnaks jääks 3 miljonit krooni ). III grupi kinnistud ehk allesjäävate kinnistute (kinnistud 2, 3, 4, 7, 10, 13 ,16,17,18,21,29,30 ja 31) e turuväärtust hindab ka võlgnik kõrgelt. Tabel 3 . Osaühingule jäävad kinnistud jrk nr
Kinnistu nr ja jaoskond 2 69836 Järva
Kinnistu nimi
HindamisKinnistu aktides olev Hindamis-akti ha hind OÜ Osaühingu hind poolt pakutuna suurus ha hind kuupäev
Kääri
12,70
3 103204 Tartu
Veeriku III
4 230506 Pärnu
Pealtsaarmakose
60 000
07,07,05
200 000
15 748,0
3,50
760 000
217 142,9
41,10
1 830 000
44 525,5
7 465636 Järva
Metsa
15,80
150 000
15,07,05
250 000
15 822,8
10 728634 Saare
Laratsi
79,60
2 795 000
16,12,06
10 000 000
188 442,2
13 915334 Saare
Juhani
32,86
320 000
21,09,05
510 000
15 520,4
16 997934 Saare
Loigu
10,43
250 000
23 969,3
17 998034 Saare
Metsa
28,31
490 000
17 308,4
18 998134 Saare
Aia
1,84
350 000
190 217,4
21 1192334 Saare
Kadariku
3,85
770 000
09,10,06
1 500 000
389 610,4
29 2818034 Saare
Kadakavälja
3,17
835 000
09,10,06
1 500 000
473 186,1
30 2878534 Saare
Kase
4,10
550 000
134 146,3
31 2910831 L-Viru
Ekimetsa
11,91
190 000
15 953,0
Kokku
249,17
4 930 000
23 380 000
Vaadates tabelit 3 on näha, et on suured erinevused hindamisaktides toodud hindade ja võlgniku hinnangu vahel. Ajutine haldur andes hinnangut allesjäävatele kinnistutele, leidis, et hindamisaktides olevad hinnad ei vasta turul pakutavatele hindadele. Kuigi kinnisvara rubriigis toodud hindu ei saa ka käsitleda turuhindadena üks üheselt, sest k.o ajal on tendents ülepakkumise osas ning kinnisvara rubriigis olevate võrreldavate objektide pakkumiste keskmine hind ei pruugi olla müügihind. Enamus osaühingule jäävad kinnistud asuvad Saaremaal ning seega võrreldakse Saaremaal pakkumises olevaid kinnistuid osaühingute kinnistutega. Ajutine haldur annab oma hinnangu võrdleva meetodi alusel ning k.o ajal pakkumistest olevates hindadest 20 % allpool olevate hinnaga. City 24 ID oli 25.09.2007 pakkumises asukohaga võrreldavaid kinnistuid. Pakkumises olevad kinnistud asuvad Salme vallas Kaugatoma külas ning hinnad on vahemikus 80 kr/m2 kuni 100 kr/ m 2. Osaühingul on analoogsed kinnistud K ja K . Osaühing pakkunud nende ruutmeetri hinnaks ca 45 kr/ m2 tegemist on õiglase turuhinnaga nende kahe kinnistu puhul.
Kolm kinnistut: Loigu, Metsa ja Aia asuvad Lümanda vallas Austla külas . Osaühing on andnud need kinnistud ka müüki ning müügipakkumistes on hind kõrgem kui pakutud hind. Samas piirkonnas müükase kinnistuid m2 hinnaga 11 kr/ m 2 ehk ha hind 110 000.- krooni. Seega osaühingu hind on igati reaalne ja turgu arvestav. Osaühing on volitanud endaga seotud äriühingut nimetatud kinnistuid müüma . Loigu ja Metsa kinnistut pakutakse hinnaga 490 000.- krooni, Aia kinnistut 250 000.-krooni
Osaühing peab kõige väärtuslikumaks Saaremaal Mustjala vallas asuvat kinnistut Laratsi. Viimane osaühingu poolt pakutav turuhind oli 10 000 000.- krooni (esialgne 15 000 000.- krooni) . Laratsi kinnistu koosneb kolmest lahusmaatükist , suurustega 40,52 ha; 31, 38 ha ja 7,70 ha. Kõige väärtuslikum asukoha poolest on mere ja pangaga piirnev lahusmaatükk suurusega 40,52 ha. Kuigi teine lahusmaatükk on mandripool piirnev mereäärse lahusmaatükiga , on kõrgema hinnaga kindlasti pangaga – merega piirnev kinnistu lahusmaatükk. Üks lahumaatükkidest on eraldi ja tegemist on metsamaaga. Arvestada tuleb asjaoluga, et kinnistu on kaasomandis , ehk osaühingule kuulub vaid 1⁄2 kinnistust Seega kui lugeda kogu kinnistu hinnaks 20 miljonit krooni, ei ole tegemist reaalse hinnaga. Võrdlevat meetodit antud piirkonnas kasutada ei saa, sest läheduses asuvaid kinnistuid ei ole müügis. Saaremaa teistes mereäärsetes piirkondades on merega piirnevad kinnistud 10 kr/m2 , kuid sel juhul tegemist väikest maaüksustega. Suurte maaüksuste puhul langeb hind. Laratsi kinnistu asub uue Nina süvasadama lähedal ning see tõstab tema hinda. Valla üldplaneeringus on määratud 40,92 ha lahumaatükile (mis piirneb merepanga) elamumaa. Ajutine haldur leiab, et kinnistu hind võib olla pikaajalisel müügil suurusjärgus ca 14 miljonit, millest OÜ T. osa on 7 000 000.- krooni. Teiste maatükkide hind on õiges suurusjärgus. Oluline on märkida et osaühing müüb kõiki kinnistuid , .a. arvatud kolme kinnistust Saaremaal, kusjuures kolm kinnistust on broneeritud. Ajutine haldur broneeringutest sai teatavaks 27.09.2007, ostides kinnisvara interneti lehtedel võrreldavate tehingute andmeid. Tabelis 4 on halduri korrigeeritud hind ja pakkumistes olev hind, Pakkumiste lahtris on varjutatult need hinnad, mille kinnistud on broneeritud. Ajutine haldur arvestades osaühingu poolt pakutud hindades maha 10% andes läbirääkimiste ruumi. Samas tabelis 4 ei kajastu 10% mahahindlust kolme Saaremaa kinnistu: Laratsi, Kadariku ja Kadakavälja väärtuses. Kuigi arvestada tuleks ka neilt, ehk kogusummast tuleks lahutada 1 miljon krooni ning Tabel 4 kinnistu korrigeeritud hind kokku on 13 941 000.- krooni. Tabel 4. Osaühingule jäävate kinnistuste hinnad
jrk nr
Kinnistu nr ja jaoskond
2 69836 Järva
Kinnistu Hindamis- Hindamissuurus aktides olev akti Kinnistu nimi ha hind kuupäev Kääri
12,70
3 103204 Tartu
Veeriku III
4 230506 Pärnu
Pealtsaarmakose
60 000
07,07,05
Korrigeeitud 10% hinna hind alandus 180 000
20 000,0
3,50
684 000
76 000,0
41,10
1 620 000
180 000,0 25 000,0
7 465636 Järva
Metsa
15,80
150 000
15,07,05
225 000
10 728634 Saare
Laratsi
79,60
2 795 000
16,12,06
7 000 000
13 915334 Saare
Juhani
32,86
320 000
21,09,05
459 000
51 000,0
16 997934 Saare
Loigu
10,43
441 000
49 000,0
17 998034 Saare
Metsa
28,31
441 000
49 000,0
18 998134 Saare
Aia
1,84
225 000
25 000,0
21 1192334 Saare
Kadariku
3,85
770 000
09,10,06
1 500 000
29 2818034 Saare
Kadakavälja
3,17
835 000
09,10,06
1 500 000
30 2878534 Saare
Kase
4,10
31 2910831 L-Viru
Ekimetsa
Kokku
11,91 249,17
4 930 000
200 000 760 000 1 800 000 250 000
-
510 000 490 000 490 000 250 000
-
495 000
55 000,0
171 000
19 000,0
14 941 000
KV:ee pakkumises
550 000 190 000 5 490 000
Võttes kokku kolme grupi hinnad , on täna kinnistuste väärtus pikaajalisel müügil I grupp 168 000.- krooni, II grupp 3 000 000.- krooni ja III grupp 13 941 000.- krooni Ehk kokku on kinnistuse hind 17 109 000.- krooni.
Osaühing on varana esitanud ka kasutusvaldused kinnistustele. Tabel 5 näitab, millise kasutusvaldused on sätitud kinnistusraamatusse ning millised on eelduslikud võlaõiguslikud rendisuhted, Ajutisele haldurile on esitatud vaid loetelu osaühingu poolt. Ajutisel halduril on raske anda hinnangut kasutusvalduste väärtuste kohta, sest kasutusvalduse sättimise lepingud ajutisel haldurile esitatud ei ole. Kõik osaühingu kasuks kasutusvaldusega koormatud kinnistud, kuuluvad osaühingu juhatuse liikme M.T. Tabel 5 toodud esimesed kaheksa kinnistud on müügis. Tabel 5. Osaühingule rendile või kasutusvaldusse antud kinnistud . Jrk kinnistu nr ja nr jaoskond Nimi 67832 1 Lääne
Sarapuu
746932 2 Lääne
Looga
1056432 3 Lääne 1056232 4 Lääne
Kimbu Käbi
omanik/eelmine Kasutusvaldus ja muud pindala omanik märkused
Hüpoteek
kasutusvaldus 5 aastat, 29.09.04
sätitud OÜ T. ühishüpoteek
320 000,00
III jaos puudub kanne kasutusvalduse kohta
sätitud OÜ T. ühishüpoteek
760 000,00
III jaos puudub kanne kasutusvalduse kohta
sätitud OÜ T. ühishüpoteek
150 000,00
III jaos puudub kanne kasutusvalduse kohta
sätitud OÜ T. ühishüpoteek
140 000,00
sätitud OÜ T. ühishüpoteek
135 000,00
1056332 5 Lääne
Oksa
III jaos puudub kanne kasutusvalduse kohta
1056132 6 Lääne
Riida
III jaos puudub kanne kasutusvalduse kohta
sätitud OÜ T. ühishüpoteek
110 000,00
III jaos puudub kanne kasutusvalduse kohta
sätitud OÜ T. ühishüpoteek
380 000,00
kasutusvaldus 5 aastat, 12.04.05
sätitud OÜ T. ühishüpoteek
210 000,00
kasutusvaldus 5 aastat, 24,05,05
sätitud OÜ T. ühishüpoteek
754932 7 Lääne 933206 8 Pärnu
Kuuse Kotka
990836 Järva Jaagu
1 300 000,00
3 505 000,00
Ajutisele haldurile esitati 27.septembril 2007 2006 aastal majandusaasta aruandes kajastatud kinnistud ja nendel kinnistutel oleva bioloogilise vara väärtus. 01.oktoobrini 2007 ei ole esitatud 2007 aasta kohta bioloogilise vara väärtust ning seega ajutine haldur on eelnevalt kinnistuste väärtuse juures arvestanud ka kinnistutel kasvavat metsa väärtust. Märkusena 2006 bioloogilise vara arvele võtmise kohta leiab ajutine haldur, et bioloogilist vara ei saa võtta arvele t/m hinnaga käibevara all, sest sel juhul peaks osaühing lähitulevikus bioloogilise vara muutma rahaliseks väärtuseks. Seega metsa arvele võtmisel on küll võimalik kasvav mets võtta arvele bioloogilise varana , kuid siis peab metsakorralduskavade alusel jaotama kasvava metsa nii põhi – kui ka käibevara alla. 2006 aasta bilansides kajastuvad äriühingu kinnistud, millel on kasvav mets nii varude , bioloogilise vara kui ka materiaalse vara all ning seega on üks objekt kirjendatud mitmel real, kuid kinnistu hind ei pruugi kolmel bilansi real olla õiglane. 2007 aasta pankrotimenetluse aega on nimetatud väärtust väga raske üle kanda, sest ei ole näha eri kinnistute lõikes olevat bioloogilist vara , maa hinda jne. Pankrotimenetluse ajal on osaühing andud kinnistute hinnad, mis sisaldavad ka bioloogilist vara ehk kasvavat metsa. Samas ei saa aga 2006 aasta kasumit arvestada analüüsil, sest k.o. ajal osaühing müüb ka bioloogilise varaga olevaid kinnistud ning kui vaadata , mis hinnaga kinnistuid pakutakse, siis on
näha, et kinnistu kandmisel nii bioloogilise vara kui ka varude alla ei kajasta aruandluses asja õiglast hinda . Selle tõenduseks on kas või asjaolu, et osaühing on 2007 aastal müünud kinnistuid ning näha on, et müügihind on olnud madalam kui on hinnatud asja bioloogilise väärtusega bioloogilise vara all (näiteks Tooma kinnistu on bioloogilise vara kirjes hinnatud 1 350 000, kuid müügihind on 527 500.- krooni). Ajutine haldur võib oma seisukohta muuta, kuid oleks näha kinnistute lõikes, kuidas igalt kinnistult on müüdud puitu või raieõigust, Kuid seda ei ole esitatud ajutisele haldurile ning seega ei ole võimalik ka bioloogilist vara k.o. ajal õiglase väärtusega võimalik hinnata.
varudes 11 910467 kokku 12 927 125,90
Masinad ja seadmed
14 034 594,04
Muu inventar Masinad ja seadmed kulum
27 805 – 956 357,89
Selgitus Nõue võiks tagada
Väärtus pärast selgitust 900 000.-
Siin kinnistud ning 9 000 000.kinnistuste osas üldine hinnang ning seega on kinnistud toodu siia hinnatud turuväärtuses lahutades käibevara hulgas olevad Arvestades 16 400 554.juhatuse liikme hinnangut turuväärtus pärast liisingukohustust 4 491 000.kohutus 11 909 554 .27 805 Kuna lahtris
”väärtus pärast selgitusi” on
masinad ja seadmed arvestatud turuväärtusega odavamalt kui bilansis, siis enam siin reas selles lahtris kulumit ei kajastata
15 022 700,05
26 300 554
Bilansi järgselt on osaühingul vara kokku 36 983 351,76 krooni. Ajutise haldur leiab, et kinnistutel ja masinatel on rahaline väärtus ning varana ka väärtus osaühingule, kuid käibevara hulgas olevat vara ei saa lugeda osaühingu olulises mahus lugeda vara hulka, sest kassat ei ole, aruandvad isikud ei tunnista nõudeid enda vastu, müügireskontros on reaalselt laekuvaid nõudeid 420 000,00 krooni. Vara korrigeerituna kokku 34 981 786, millest põhivara 26 300 554.- ning käibevara 8 681 232.-
Vara kokku 34 981 786 .- krooni .
2 885 342, 30
Laen, M. OÜ 2 140 400,00
760 000,00 Lühiajalised laenud teistelt 43 300,00 Hoolimata asjaolust, et paluti esitada lepinguid, on antud alakontoga seotud lepingutest esitatud vaid OÜ P. OÜ laenuleping. OÜ P. OÜ laenulepingu täitmise tähtaeg saabus 13.08.2007 ning lepingu kohaselt on võlausaldajal võimalik nõuda leppetrahvi summas 1% päevas ehk siis igapäevaselt läheb viivituses olemine äriühingule maksma 7 600.- krooni. Seisuga 20.09.2007 on viivitatud päevi 37 päeva ehk siis viivis oleks juba 281 200.- krooni. Ajutisele haldurile ei ole teada, kas OÜ P. on pööranud leppetrahvide nõude võlgniku vastu.
Kokku summas 2 994 138,00 Tegemist on AS SEB EÜP ees olevate laenulepingutega, mille täitmise tähtajad saabusid augustis ja septembri alguses 2007, v.a üks laenuleping. Tänaseks on teada, et AS SEB EÜP on lõpetanud laenusuhted ning soovib, et tagastatakse laenusumma. Kuigi AS SEB EÜP andmetel on osaühingu võlgnevus nende ees. (Märkusena, kuna muudeti 2007 bilansse oluliselt 27.septembril 2007 , siis ei olnud võimalik teha enam järelpärimisest AS SEB EÜP ees, esmaspäeval – 01.10.2007 on Võru kontori juhatajaga võimalik olla kontaktis ning täpsustada summa ) Ajutise halduri 23.08.2007 järelpärimisel vastati 28.08.2007 ning seisuga 28.08.07 oli AS SEB EÜP ees võlgnevus 3 272 238,34 krooni (vt.lisa 10) . 30. 08.2007 tasuti AS SEB EÜP 48 464,15 krooni. Seega on nõue 3 223 774,25 krooni . 01.10.2007 edastati ajutisele haldurile AS SEB EÜP poolt olev võlgnevuse arvestus ning selle kohaselt on nõue 3 615 173,34 krooni Ajutine haldur ei oska erinevust võlgniku edastatud andmetega seletada, sest kontrollimiseks 27.09 seisuga ei andud võlgnik võimalust. Vahe on 229 636,25 krooni. Märkusena AS SEB EÜP nõude kohta . Võlgnik valmistas ette müügitehingu , kuid AS SEB EÜP 24.09.2007 toimunud komitee istung ei andnud nõusolekut tehinguks, sest leiti, et tehing oleks võinud kahjustada teiste osaühingu võlausaldajate huve. AS SEB EÜP laenud on tagatud hüpoteekidega . Tabelis 7 on toodud osaühingule kuuluvatele kinnistutele sätitud tagatised. Tabel 7. Kinnistud ja neil olevad hüpoteegid ja kasutusvaldused jrk nr Kinnistu nr ja Kinnistu nimi jaoskond
Kinnistu omandamise kuupäev
Koormatised
Ühishüpoteek
Hüpoteegi omanik
Hüpoteegi seadmise lepingu kuupäev
1 36032 Lääne Everti ja Mihkli 2 69836 Järva Kääri
12,04,05
7 000 000
jah 1
26,04,05, muudetud 08.06.07 10,05,05 muudetud 08.06.05
12,04,05
7 000 000
jah 1
3 103204 Tartu
Veeriku III
24,11,05
1 600 000
jah 4
22,03,06
4 230506 Pärnu
Pealtsaarma 12,04,05 kose
7 000 000
jah 1
10,05,05 muudetud 08.06.05
5 309306 Pärnu
Aasamäe
12,04,05
7 000 000
jah 1
10,05,05 muudetud 08.06.06
6 339134 Saare
Kuusiku
12,07,05
1 800 000
jah 5
05,06,07, muudetud 17,07,07
7 465636 Järva
Metsa
12,04,05
7 000 000
jah 1
10,05,05 muudetud 08.06.05
8 656906 Pärnu 9 657006 Pärnu
Meresmaa
12,04,05
7 000 000
jah 1
Raiesmiku
12,04,05
7 000 000
jah 1
10,05,05 muudetud 08.06.06 10,05,05 muudetud 08.06.07
10 728634 Saare
Laratsi
04,12,06
5 000 000
ei
15,08,06
11 728706 Pärnu
Põlendiku
12,04,05
7 000 000
jah 1
10,05,05, muudetud 08,06,07
12 797932 Lääne
Vanaõue
09,01,06
377 166
ei
Eesti Vabariik
12,01,00
OÜ T. omab 1/2 Laratsi kinnistust
13 915334 Saare
Juhani
03,05,05
1 600 000
jah 4
22,03,06
1 800 000
jah 5
05,06,07, muudetud 17,07,07
600 000
ei
Kaie Ilves
08,06,07
jah 1
10,05,05, muudetud 08,06,07
III jaos on Tasuta kasutusvaldus 5 aastat, 09,09,04 14 947406 Pärnu
Uuetoa
12,04,05
7 000 000
15 994132 Lääne
Mardi
26,01,06
155 487
ei
Eesti Vabariik
23,03,00
16 997934 Saare
Loigu
31,01,06
1 600 000 1 600 000
jah 4 jah 4
22,03,06 22,03,06
17 998034 Saare
Metsa
31,01,06
1 600 000
jah 4
22,03,06
18 998134 Saare
Aia
20,12,05
1 600 000
jah 4
22,03,06
19 1019432 Lääne
Mihkli
03,05,05
900 000
jah 3
Kaie Ilves
16,04,07, muudetud 27.06.07
20 1116806 Pärnu
Laanemetsa 12,04,05
21 1192334 Saare 22 1301837 Rapla
Kadariku
15,08,06
Uuskraavi
12,04,05
23 1528606 Pärnu 24 1575737 Rapla 25 1658706 Pärnu 26 1754602 Harju
Leevi
III jaos ostrueesõigus EV kasuks LKS § 16l 4
III jaos on kasutusvaldus T kasuks 1 aasta, kanne 28.02.04 525 000
jah 2
29,07,04, muudetud 06.10.06
500 000
ei
Kaie Ilves
30,04,07
2 000 000
?
15,08,06
7 000 000
jah 1
28,04,05, muudetud 08,06,07
12,04,05
7 000 000
jah 1
Metsaääre
12,04,05
7 000 000
jah 1
VäikeLehtpuu Karja
12,04,05
7 000 000
jah 1
12,04,05
7 000 000
jah 1
10,05,05, muudetud 08,06,07 28,04,05, muudetud 08,06,07 10,05,05, muudetud 08,06,07 02,05,05, muudetud 08,06,07
27 1936706 Pärnu
SuurLehtpuu
12,04,05
7 000 000
jah 1
10,05,05, muudetud 08,06,07
28 2212037 Rapla
Nõmmekõrtsi 12,04,05 metsa
7 000 000
jah 1
28,04,05, muudetud 08,06,07
29 2818034 Saare
Kadakavälja 14,09,05
2 000 000
?
15,08,06
30 2878534 Saare
Kase
09,03,06
500 000
ei
27,03,06
31 2910831 LViru
Ekimetsa
08,04,05
2 000 000
jah 6
Hansa Liising Eesti AS
10,04,06
32 3315404 Tartu
Reemetsa
11,11,05
900 000
jah 3
Kaie Ilves
16,04,07, muudetud 10,07,07
Bilansis ei kajastu Eesti Vabariigi ees olevad maa erastamisega seotud kohustused. (2006 aastal majandusaasta aruande bilansis sammoodi ei kajastu). EV kasuks on kahel kinnistul: Mardi ja Vanaõue sätitud I järjekoha hüpoteegid. 01.oktoobril 2007 edastas osaühingu juhataja maa erastamisevõlad. Tabelisse on sisse kirjutatud ka kasutusvalduste nimekirjas olevad võlad.
Tasumata jäägid on 905 283.- krooni. (vt.lisa 13) , kusjuures jooksvate maksete võlgnevus on 70 116.- krooni . Ajutine haldur maksevõime näitajate kasutamiseks jaotab kohustuse lühi- ja pikaajaliseks. Lühiajaliseks jooksev võlg ja pikaajaliseks ülejäänu.
% päevas 06.09.2007 seisuga on AS F. kui võlausaldaja arvestanud lepingujärgset viivist 318 906,50 krooni. Kokku võlgnetav summa 1 437 876,90 krooni . (vt.lisa 12 ) Ehk kokku kaks nõuet koos lepingujärgsete viivistega on 2 224 151,65 krooni .
Timberjack Toyota Landcruiser Mitsubishi Pajero Valmet
433 845,00 531 000,00 932 710,00 149 587,00 267 864,00 399 624,00 3 430 000,00 363 821,00 363 530,00 165 096,00 889 788,00 549 000,00 250 098,00 3 183 591,00 11 909 554,00
Bilansis ei kajastu seega kõiki liisinguid, kajastuvad vaid kapitalirendid . Võttes aluseks, et lühiajalistena on käsitletud summat 613 156,68 krooni. Seega oleks pikaajaliste kohustuste real õiglane 11 296 397 .- krooni liisingmakseid. Tabel 9. OÜ T. kohustused Kohustuse liik
Kohustuste maht bilansis 7 329 042,30
Selgitus
600 000,00
Antud nõue kanti 600 000,00 bilansi pärast ajutise halduri esitaud järelpärimist AS SEB EÜP tulnud vastus, näitab teist 3 615 173,34 summas
Maa erastamise Ei kajastu võlad
Kohustus pärast selgitust K.o. puuduvad 7 329 042,30 lepingud , v.a. üks leping , mille kohaselt Viivis 281 200.on võimalik küsida viivist summas 281 200.- krooni
juhatuse liige 01.10.07
esitas 905 283 .-
613 156.-
330 000.-
3 476 170,34 AS F. ja AS Julianus 2 224 151,65 Inkasso on esitanud nõuded ja teavitanud ka viivistest 60 555,67 95 614,31 AS SEB Ühispanga 11 296 397 .kontor teavitas ka AS SEB Ühisliisingu jäägist 1 448 848,10 , võlgniku bilansis Ühisliisingut ei kajastu, samas ei kajastu ka
Hansaliisingu kahte lepingut kokku summas 563 684,88 Kokku
22 994 431,77
30 545 543,61
Ka AS F. ja AS Julianus Inkasso ning OÜ P. olevat kohustusi ei ole võlgnik suutnud täita veebruarist 2007. Seega kolme isiku ees on osaühingul olnud makseraskused kogu 2007 aasta jooksul. Tegelikkuses on täna kogu ostureskontros olevad arved tähtajaliselt maksmata. Osaühingu poolt esitatud 27.09.2007 kasumiaruandes on toodud kasum 6 702 460.- krooni. Ajutine haldur on kirjeldanud kahe kuu jooksul toimunut, kus tegelik laekumine on olnud 1, 7 miljonit krooni ning millest suudeti täita osasid kohustusi, kuid mitte kõiki lühiajalisi kohustusi. Kasumiaruandes on sees ka Saksamaal tehtud teenus, kuid antud hetkel summat laekunud ei ole ning seega väheneb ka kasum 1 727 760,23 krooni, laekumata on ka Rootsi esitatud 375 895,95 krooni, kokku juba 2 103 655.- krooni . Ka bilansis kajastatud kassa summas 1 112 000.- krooni tuleb kanda kulusse ning samaoodi nõuded aruandvate isikute vastu summas 1 551 190.01 krooni kuulub kandmisel kuludesse ning seega muutub ka oluliselt kasum ehk kasum oleks 1 935 558.krooni . Vaadates võlgniku likviidsuse näitajaid, on oluline rõhutada, et kuna likviidsus näitajates kajastuvad koondandmed, on ajutine haldur korrigeerinud võlgniku varasid ja kohustusi ning antakse likviidsusnäitajad osaühingu poolt esitatud kahe bilansi ja ajutise halduri poolt korrigeeritud bilansi alusel . Osaühingu varad on kajastatud käibevara tabelis 1 ning põhivara tabelis 6 , osaühingu kohustused kajastati aga tabelis 9 . Ajutine haldur koostas ka üldtabeli, mis on lisa 15
Käibekapital
-10 362 828
27,09.07
ajutise halduri korrigeeritud
4 689 272 - 9 732 748,00
Maksevõimelisel ettevõttel peaks käibekapital olema positiivne. Ettevõtte käibekapitali näitaja korrigeerituna, näitab, et ettevõte lühiajalised kohustused ületavad käibevara ligi 10 miljoni krooniga. Kuigi ajutine haldur on lülitas käibevara hulka müügis olevad kinnistute väärtused, ei muuda kinnistute müük ettevõtte seisu paremaks. Võtmeküsimus käibekapitali juures on, et millal Tabel 9 lahtris 1 toodud isikud hakkavad aktiivselt oma võlakohustusi sisse nõudma. Nende ees olev võlgnevus on 7 329 042,30 krooni . Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. Vahendid võlgade tagasimaksmiseks peavad tulema peamiselt kas pangakonto saldolt või muutes rahaks mõned muud käibevarad. Käibevara Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = ---------------------------------Lühiajalised kohustused
Antud suhtarv alla ühe on halb näitaja, ning näitab et ettevõte ei tasu lühiajalisi kohustusi käibevara arvelt ning lühiajaliste kohustuste tasumine saab toimuda vaid põhivara arvelt.
18,09,07 Lühiajalise võla kattekordaja
ajutise halduri korrigeeritud
27,09.07 0,59
1,27
0,47
Ka osaühingu T. lühiajaliste kohustute tasumine toimub põhivara arvelt. Ettevõtte likviidsuse iseloomustamiseks on veel maksevalmiduse ja maksevõime kordaja näitajad. Maksevalmidus arvestab vaid ettevõttes olevat vaba raha, sest maksevalmidus on väljendatu raha / lühiajalised kohustused. Osaühingus on olnud raha osakaal väga väike. (kuigi näidatakse suurt kassa jääki rahana, mida aga tegelikkuses ei ole) . ajutise halduri 18,09,07 27,09.07 korrigeeritud Maksevalmiduse kordaja 0,09 0,06 0,00 Maksevõime kordaja arvestab kogu käibevara , v.a. arvatud varud lühiajalistesse kohustustesse . Antud kordaja ei teisendu ainult vabale rahale. Kuid ka antud näitaja peaks olema üle ühe, sest alla ühe koefitsendi puhul, ettevõte tasub lühiajalisi kohustusi põhivara arvelt.
18,09,07 Maksevõime kordaja
27,09.07 0,59
ajutise halduri korrigeeritud 0,56 0,03
Järeldus:
18,09,07 Võlakordaja
27,09.07 0,59
ajutise halduri korrigeeritud 0,62 0,87
Kapitaliseerituse kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust kogu kapitalis (pikaajaline võlgnevus/ pikaajaline võlgnevus +omakapital)
18,09,07 Kapitaliseerituse kordaja
27,09.07 0,00
ajutise halduri korrigeeritud 0,29 0,73
Samas on aga pikaajaliste kohutuste osatähtsus korrigeeritud andmete põhjal kogu kapitalis üle 70 % . Ehk ligi 3⁄4 kapitalist on seotud pikaajaliste võõravahenditega. Mida suurem on võla proportsioon kapitalis, seda kõrgem on ettevõtte riskitase. Järeldus: Ettevõtte pikaajalise maksevõime näitajad on suhteliselt kõrged, mis näitab, et ettevõte vara on koormatud võlgnevustega. Ettevõtte maksevõime näitajaid anda aegridadega ei ole võimalk, sest 2006 aasta ja 2005 aasta majandusaasta aruanded on auditeerimata ning seetõttu ei pruugi koondandmed olla õiglased.
Seisuga 27.09.2007 võlgniku Varad 34 981 786.- krooni
Kohustused 30 545 544.- krooni Võlgnik on k.o. ajal maksejõuetu, sest ettevõte ei suuda täita varem tekkinud kohustusi ettevõtte igapäevastes majandustegevusest, vaid ettevõtte peab võõrandama põhivara (müüki pandud kinnistud) . Võlgniku k.o. ajal oleva maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on töötanud 2007 aasta kasumiga, kuid 2006 aastal tekkinud makseraskustest ei ole suudetud kuni k.o. ajani välja tulla. (ajutisel halduril on raskendatud analüüs 2006 aasta kohta, sest puudub auditeeritud aruanne).
02.10.2007 kuni 10.11.2007 ülevaade (tl 227-303)
vara
27,09.07
ajutise halduri korrigeeritud
31.10.2007.a.
seisuga ajutise halduri korrig. 12.11.2007.a.
käibevara
21 960 652
8 681 232
33 679 502
raha
1 112 567
1 778
973 651
140 938
Nõuded ostjate vastu
2 879 303
420 000
5 548 349
2 098 653
Ettemakstud tulevaste per. Kulud Muud lühiajalised nõuded Aruandvad isikud Ettemaksed teenuste eest
1 551 190
-
16 518 908
-
7 000
7 000
1 236 708
-
150 454
150 454
119 264
119 264
Antud laenud
4 039 670
-
4 039 670
-
Varud / Ostetud põhivara müügiks
12 227 467
8 109 000
14 967 120
14 153 053
6 787 000
-
Ettemaksed kinnistute eest
-
Varud biol. Vara näol põhivara Antud pikaajal. Investeeringud
15 022 700
26 300 554
24 516 762
5 491 000
900 000
900 000
900 000
900 000
masinad ja seadmed (jääkväärtus)
13 106 041
16 400 554
13 064 041
4 591 000
maa ja ehitised
1 016 659
9 000 000
10 552 721
-
vara kokku
36 983 352
34 981 786
58 196 264
22 009 908
Tabelis 1 nähtub, et reaalselt ning konservatiivselt hinnatuna halduri poolt vara väärtus, on näha, et tegelik vara vastab suurusjärgule 20 miljonit krooni (samas ei ole õiglane liisingesemete väärtuse kajastamine vahehinnas, sest vajalik oleks maha võtta ka müügiga seotud kulud ning arvestada samas ka ettevõtte likvideerimise kulusid, liisingesemed on k.o ajal ettevõtte majandustegevuse jaoks ) Ettevõtte raamatupidamises on vara ilmselgelt üle hinnatud.
Ostjatel laekumata 4 961 782,44 krooni.
Enamus ostjate nõuetest moodustub nõue H. vastu summas 2 507 778,44 krooni. Alustatud on sissenõudmismenetlust ning kuna tellija ei ole tasunud mitte ühtegi esitatud arvet, peaks raamatupidamise nõuetest tulenevalt arvestama nõude ebatõenäoliselt laekuvaks ning tuleks arvestada varade hulgast välja ning anda selgitus, et nõue on olemas ja juhul kui kunagi laekub saab laekunud nõude lugeda tulude hulka. Saksas sõlmiti uus leping Ketteler-Boeselager-ga, ühe arve alusel on ka laekunud, kuid laekumata on 1 105 589,06 . OÜ P. vastu olev nõue summas 129 456,30 krooni kuulub tasaarvestamisele ning seega ei oma võlgnik nõuet OÜ P. vastu Osaühing enne pankrotimenetlust tegi metsalõikust ja väljaveo teenust Rootsis, k.o ajaks on tööd lõpetatud . 375 895.95 krooni on nõue S.S. vastu. Nõue on tekkinud osutatud metsa langetamise ja väljaveo teenuse eest. Kuni k.o. ajani ei ole laekunud arvet. Arve tähtaeg on ületatud enam kui 90 päeva. Võrreldes enne 02.10.2007, anti juhatuse liikme M.T. poolt lubadus, et laekub 200 000.- krooni. Täna on öeldud, et laekumas on 150 000.- krooni. Ebatõenäolisi nõudeid on 2 507 778,44 (Hans Bastian) + 225 895 ( Rootsi- Sodra ..) + 129 456,30 (P. OÜ- tasaarvestus) = 2 863 129,74 krooni Seega nõudeid teiste isikute vastu 2 098 652,70
M. T 126 57381 ,81
Antud alakonto juures, on selgitus sama mis eelmises aruandes, et juhatus ei tunnista nõuet. Ajutine haldur ei saa lugeda nimetatud kontol olevat käibevara osaühingu vara hulka .
O. OÜ M. s OÜ
- 3 516 938,00 0,00 67 000,00 - 410 731,89
Laenulepingutest tulenevalt: OÜ P. laenu tagastamine alles 01.mai 20011. Antud rahaline maske kui vara peaks kuuluma põhivara hulka- ehk pikaajalised finantsinvesteeringut. Nimetatud nõue ei ole likviidne, seda ei saa nõuda enne 01.mai 2011. Antud laenusumma on tagamata ning seega on raske üldse prognoosida kas laenu tagastatakse või mitte. Ka OÜ M. nõuet lugeda sissenõutavaks, on ebatõenäoline. OÜ M. on palunud tasuda enda kohtumenetlusekulud summas 150 000.- krooni ning siis on osaliselt nõus hüvitama OÜ T. Ajutisele haldurile jääb kohtukulude tasumise nõue OÜ T. poolt arusaamatuks. Osaühingul on olnud maksekohustuste täitmisel raskusi 2007 aastal, kuid osaühinguga seotud äriühingud ei ole tasunud oma laenukohustusi. Seega ajutine haldur leiab, et nimetatud nõudeid ei saa lugeda likviidse vara hulka.
Antud alajaotuses vaadatakse kõikide kinnistuste ja kasutusvalduste loovutusi ja väärtusi . Tabel 2. Kinnistute nimed, AS A poolt pakutud hinnad Kinnistu nr jrk ja nr jaoskond Kinnistu nimi 36032 1 Lääne Everti ja Mihkli 69836 2 Järva Kääri 103204 3 Tartu Veeriku III 230506 4 Pärnu 309306 5 Pärnu 339134 6 Saare 465636 7 Järva 656906 8 Pärnu 657006 9 Pärnu 728634 10 Saare
Osaühingu hind Kinnistu Hindamis- kajastub 06.11.07 suurus Hindamisakti
01.11.07 seisuga
14,90
310 000
310 000
143 770 159 700
12,70
60 000 07,07,05
200 000
90 500
760 000
193 000
1 830 000
587 639 986 100
3,50
Pealtsaarmakose
41,10 1 830 000
Aasamäe
5,50
50 000 22,07,05
95 000
53 069 22 000
Kuusiku
4,86
50 000 21,09,05
90 000
49 140
Metsa
15,80
150 000 15,07,05
250 000
295 500
Meresmaa
5,50
50 000 22,07,05
95 000
53 069 53 000
Raiesmiku
5,00
40 000 22,07,05
85 000
Laratsi
79,60 2 795 000 16,12,06 15 000 000
25 600
2 200 000 950 000
728706 11 Pärnu 797932 12 Lääne 915334 13 Saare 947406 14 Pärnu 994132 15 Lääne 997934 16 Saare 998034 17 Saare 998134 18 Saare 1019432 19 Lääne 1116806 20 Pärnu 1192334 21 Saare 1301837 22 Rapla 1528606 23 Pärnu 1575737 24 Rapla 1658706 25 Pärnu 1754602 26 Harju 1936706 27 Pärnu 2212037 28 Rapla 2818034 29 Saare 2878534 30 Saare 2910831 31 L-Viru 3315404 32 Tartu
Põlendiku
11,49
80 000 22,07,05
185 000
110 867 98 760
Vanaõue
29,53
560 000
560 000
299 600
Juhani
32,86
320 000 21,09,05
510 000
313 340
Uuetoa
15,00
120 000 22,07,05
235 000
144 735 316 800
Mardi
29,63
560 000
560 000
285 899 191 120
Loigu
10,43
250 000
250 000
760 000
Metsa
28,31
490 000
490 000
400 000
Aia
1,84
350 000
350 000
438 000
Mihkli
17,00
265 000
164 033 158 000
Laanemetsa
33,30
200 000 29,07,05
510 000
Kadariku
3,85
770 000 09,10,06 1 500 000
321 311 174 300
250 000
Uuskraavi
4,40
30 000 05,07,05
90 000
42 455 17 600
Leevi
11,80
190 000
190 000
113 858 156 100
Metsaääre
13,58
120 000 05,07,05
210 000
131 033 90 020
Väike-Lehtpuu
5,84
40 000 22,07,05
100 000
56 350 51 760
Karja
13,98
120 000 15,07,05
220 000
134 893 347 220
Suur-Lehtpuu
15,19
120 000 22,07,05
240 000
146 568 111 760
Nõmmekõrtsimetsa
8,27
70 000 05,07,05
135 000
Kadakavälja
3,17
835 000 09,10,06 1 500 000
79 797 52 080
250 000
Kase
4,10
550 000
550 000
56 400
Ekimetsa
11,91
190 000
190 000
114 919 55 040
Reemetsa
12,00
300 000
300 000
505,94 11 600 000
27 855 000
115 788 258 600 12 671 5 000 053 040
Kokku
Sõlmitud on eellepingud ka kinnistuste osas Kääri 140 000.- krooni Metsa 190 000.- krooni Meresmaa 78 000.- rooni Raiesmiku 75 000.- krooni Kokku 483 000.- krooni Vaadates esialgselt pakutud osaühingu hindasid, on näha, et ilmselgelt olid kinnistud üle hinnatud. K.o ajaks on teada müügiväärtus kokku tabel 1 toodud summa 5 000 053.- krooni ning eellepingute osas 483 000.- krooni, ehk kokku 5 483 053.- krooni. Pärast seda jääks osaühingule kinnistuid. Tabel 3. Ülejäänud kinnistud Osaühingu Juhatuse Kinnistu Hindamis- hind kajastub jrk Kinnistu nr suurus Hindamisakti
997934 16 Saare 998034 17 Saare 998134 18 Saare
Loigu
10,43
250 000
760 000 240 000
Metsa
28,31
490 000
400 000 440 000
Aia
1,84
350 000
438 000 200 000
1192334 21 Saare
Kadariku
3,85
770 000 09,10,06
1 500 000
1 250 000
2818034 29 Saare
Kadakavälja
3,17
835 000 09,10,06
1 500 000
1 250 000
2878534 30 Saare
Kase
4,10
550 000
56 400
122,45
1 975 000
6 560 000
5 009 480
350 000
Kokku
Juhatuse liige on selgitanud, et kiirmüügi hinnaga oleks Tabelis 2 toodud kinnistute väärtus 3 ,93 miljonit krooni. Antud hinnang on ka reaalne, võib ka langeda. Kinnistud, mis ei asu Saaremaal, neil on tehtud pakkumine 6 500. krooni / ha. Saaremaa kinnistud , mis asuvad mere ääres on kõrgema hinnaga. Seega kinnistute müügist ja kinnitute müügiväärtus on Tabel 1 AP metsa pakkumine 5 000 053.Nelja kinnistu pakkumised 483 000.- krooni Ülejäänud kinnistud 3 930 000.- krooni Kokku kinnistute müügist 9 413 053.- krooni
Tabel 4 . Kasutusvalduste hinnad Jrk nr
kinnistu nr ja Nimi jaoskond
pindala
06.11.07 hind AP Metsale
31.12.2006
1.11.2007
67832 1 Lääne
Sarapuu
20,7
320 000,00
50 000
50 000
746932 2 Lääne
Looga
49,64
760 000,00
242 170
242 170
1056432 3 Lääne
Kimbu
9,38
150 000,00
174 540
174 540
1056232 4 Lääne
Käbi
8,69
140 000,00
180 380
180 380
1056332 5 Lääne
Oksa
8,3
135 000,00
199 790
199 790
1056132 6 Lääne
Riida
6,51
110 000,00
158 020
158 020
754932 7 Lääne
Kuuse
24,4
380 000,00
57 100
57 100
933206 8 Pärnu
Kotka
13,6
210 000,00
30 000
20 000
20 000
9 90836 Järva Jaagu
1 300 000,00
60 000
175 600
175 600
5 000 000
3 200 000
3 505 000,00
90 000,00
6 257 600,00
4 457 600
3405208 10 Ida-viru
Kaura-mäe
58,37
Juhatuse liige on selgitanud, et Saarpuu hind oleks 200 000.- krooni ning Kotka 150 000.- krooni. Seega kokku 320 000.- krooni. Ülejäänud kasutuvaldsute õiguste eest oleks AS AP mets nõus tasuma 1,9 miljonit krooni. Ehk siis kasutusvalduste loovutusväärtused, v.a.Kauramäe oleks Tabelis 3 kajastatu 90 000.- krooni. Juhatuse liikme selgituse kohaselt 1 900 000.- krooni Juhatuse liikme selgituse kohaselt Sarapuu ja Kotka 350 000.- Kokku kasutusvaldused, v.a Kauramäe 2 340 000.- krooni Juhatuse liige selgitas, et k.o ajal on Kauramäe kinnistult metsakorralduskava alusel raided tehtud. Juhul kui kohalik omavalitsus loeb nimetatud kinnistu kaevanduspiirkonda, on võimalik taotleda nimetatud kinnistule lage raiet. K. o ajal on menetlemine pooleli kaevanduspiirkonna suurendamiseks. Juhatuse liikme sõnul on käinud AS A läbirääkimised kasutusvalduse müügiks hinnaga 2 400 000.- krooni. Seega oleks kasutusvaldsute väärtus kokku 4 474 000.- krooni . Pakutud hinnang Tabelis 3 kasutusvaldustele on seega reaalne. Seega nii kinnistute kui ka kasutusvalduste väärtus on Kinnistud - 9 413 053.- krooni ning kasutusvaldused - 4 474 000.krooni, ehk kokku 14 153 053.- krooni
masinate turuväärtus pärast
Liisingesemete väärtust on konservatiivsusest raske lugeda vara hulka, sest liisingesemetel on pikk müügiperiood ning kaasnevad müügikulud ning teiselt poolt on antud vara ainus , mida võlgnik vajab et jätkata tegevust pärast kinnistute müüki, ning antud vara puhul on oluline hinnata vara võimet teenida ettevõttele kasumlikku rahavooge (juhul kui arvestatakse antud vara müügiväärtusse, on vaja hinnata ka kohustuste näol tööjõu likvideerimise kulu ja muude ettevõtte likvideerimisega seotud kuludega) . K.o. ajal ei ole soovinud äriühing vabaneda liisingesemetest. Varad kokku kajastuvad tabelis 1 võrdluses võlgniku poolt esitatud bilansiga VARA KOKKU 14 153 053.- krooni Bilansi järgselt on osaühingul vara kokku 58 196 264.- krooni Bilansis on aga kinnistute ja kasutusvaldsute väärtus antud Varude, bioloogiliste varude ja maa ning ehitiste all, kokku summas 32 306 840.- krooni. Samas kajastub bilansis varana ka kassa, mida ei ole ja nõuded aruandvate isikute vastu, mida juhatus ei tunnista .
Tabel 5 esitatud andmed 02.10.2007 aruandes andmed 12.11.2007
seisuga
ajutise halduri korrig. 12.11.2007.a.
27,09.07
ajutise halduri korrigeeritud
lühiajalised
17 271 380
18 413 980
19 490 310
15 323 382
Lühiajalised laenud teistelt isikutelt
7 329 042
7 329 042
7 020 202
5 188 642
Tagatud laenud v.a pangalaenud
600 000
600 000
1 570 764
670 116
kohustused
31.10.2007.a.
lühiajalised liisingkohustused
613 157
613 157
232 215
-
Lühiajalised laenukohustused
2 994 138
3 615 173
2 994 138
3 615 173
Intressikohustus
4 878
-
muud võlad
4 161
-
545 299
545 299
Maksuvõlad
60 556
60 556
Palgavõlg
95 614
95 614
76 000
76 000
Varujate ettemaksed
330 000
330 000
1 829 019
749 000
Hankijad
3 476 170
3 476 170
3 440 931
1 950 000
Mitmesugused kohustused
1 772 702
2 224 152
1 772 702
2 529 152 2 980 202
EV ees olevad võlad erast. pikaajalised
70 116 5 723 052
12 131 564
6 562 854
5 723 052
11 296 397
5 723 052
-
835 167
839 802
839 802
30 545 544
26 053 164
18 303 584
M.
2 140 400
Liisingute pikaajalised tagasimaksed EV ees olevad võlad erast. kohustused kokku
22 994 432
2 885 342, 30
Laen, M. OÜ 2 140 400,00
760 000,00 Lühiajalised laenud teistelt 43 300,00 Laen AS-lt A. on lühiajaline ning esimese tagasimaksmine pidi toimuma 01.05.2007 summas 885 342.- krooni ning teine tagasimakse 30.12.2007 summas 2 000 000.- krooni. Laenuintress on aastas 24% , kuus 2%. Kasumiaruannetes on märgitud 50 120.krooni AS A. kinnitas 13.11.2007 võlgnevust summas põhivõlas 2 535 342.- krooni ja intressid 247 848.krooni (ei kajastu koondandmetes) . OÜ-le R. saabus laenu tasumise tähtaeg 31.märts 2006 . OÜ R. ei ole haldurile teadaolevalt leppetrahvi nõudeid esitanud. OÜ R. laenuintress on aastas 8% . Lepingujärgne intress laenu mitte õigeaegsel tasumisel on 0.15% päevas tasumata jäägilt ehk 2 250.- krooni päevas (hilinetud on rohkem kui aasta ). OÜ P. laenulepingu täitmise tähtaeg saabus 13.08.2007 ning lepingu kohaselt on võlausaldajal võimalik nõuda leppetrahvi summas 1% päevas ehk siis igapäevaselt läheb viivituses olemine äriühingule maksma 7 600.- krooni. Seisuga 20.09.2007 on viivitatud päevi 37 päeva ehk siis viivis oleks juba 281 200.- krooni. Ajutisele haldurile ei ole teada, kas OÜ P. on pööranud leppetrahvide nõude võlgniku vastu. M. on seotud osapool võlgnikuga, antud laen on pikaajaline. Laenuleping sõlmitud 13.detsembril 2005 . Tagasimakse tähtaeg on 13.12.2011 aastaks. Seega on tegemist pikaajalise kohustusega.
K.I. 600 000.- krooni K.I. laen on tagatud hüpoteegiga, kuid laenu tagastamise tähtaeg on 28.märts 2008 . K.o alajoatuses on ka EV ees olev maa maksuvõlg , tasumata 70 116.- krooni
Maksevõime hindamisel on vajalik vaadata, millised võlgnevust peab ettevõtte maksma koheselt ning milline on ettevõtte võimalused tasuda koheselt oma saabunud kohustusi. Ettevõte lühiajaliste kohustuste maht on 15 323 382.- krooni, antud summast ei ole maksetähtaeg saabunud: -
AS A. summa 2 000 000.- krooni, tasumise tähtaeg 31.12.2007 (summa 885 342,30 kroni tähtaeg saabunud) - Kaie Ilves 600 000.- krooni , tasumise tähtaeg 28.03.2008 Kokku mittetasumise tähtajad 2 600 000.- krooni Seega tähtaeg on saabunud võlakohustuste osas summas 12 723 382.- krooni . Antud summas on AS SEB EÜP võlgnevus summas 3 615 173.- krooni, mis on tagatud ja tegelikkuses lepingu sõlmimise järku jõutud tasumise osas. Pärast AS SEB EÜP kohustuste mahalahutamist ja kohustusi, mis on vajalik tasuda koheselt summas 9 108 209.- krooni. Kuigi kui AS SEB EÜP võla tasumisel tehtav tehing toimub, siis AS A. lühiajaliste kohustuste maht väheneb (vähenevad ka AS A. pikaajalised kohustused, sest eelpool on kirjeldatud, et tehingu summa on 5 090583.- krooni, millest AS SEB EÜP läheb 3 615 173 .krooni ning ülejäänu summa osas toimub AS A nõudega tasaarvestus). Seega jääks tasuda koheselt kohustusi 8 222 866,70 krooni. Juhatuse liige on välja töötanud kinnituste ja kasutusvalduste realiseerimise kava:
pankrotiseaduse mõistes II järgu nõuet) ja kavandatu järgi ei toimu kõigi võlausaldajate võrdset kohtlemist. Kava p. 2 toodu vähendaks koheste kohustuste mahtu summas 990 082.- krooni ning tasuda jääks 7 232 784,70 krooni. Kuigi, mil jõutakse kasutusvalduste loovutuste osas tehingusse, ajutine haldur öelda ei oska ning tegemist on täna juba antud kava punktis oletusliku laadi võla vähendamisega. Kava p. 3 osas on eellepingud olemas 483 000.- ja 350 000.- krooni osas, mis vähendaks tähtajalisi nõudeid ja tasumata jääk oleks 6 399 784,70 krooni. Ülejäänute kinnistute osas ei ole ostusoove ning nad on pakkumisel ning kindlasti ei õnnestu soodsa hinnaga neid ka lähitulevikus realiseerida, seega, et mil ettevõttel laekub vara müügist veel 3, 9 miljonit krooni ning mil ostetakse ära Kauramäe kasutusvaldus on prognoosimatu. Ka kinnituste müük summas 3,9 miljonit võib käes oleval ajal olla ebareaalne, sest ostujõud kinnistute osas on langenud ning kiirmüügihinnad võivad olla väiksemad. Ettevõtte tegevusest ülejäävad vahendid – kava p. 4 Ajutine haldur analüüsis ettevõttele tulevat raha ja ettevõtte kulusid augusti, septembri ja oktoobri kuu jooksul , selleks et näidata, kas ettevõte suudab oma igapäevase majandustegevusest tulevast rahast tasuda saabunud võlanõudeid. Table 6 . Laekumised pangaarvele. aug.07 01,08,07
laen 02,08,07
etemaks Volvo FA440 06,08,07
Aru ja Sarapuu kinnistute eest 10,08,07 Hansa Liising 29,08,07 SEK 256750 Rootsi krooni
20 000,00 60 000,00 200 000,00 917 644,71 426 975,25 1 624 619,96
sept.07 04,09,07 SEK 142060 Rootsi krooni 04,09,07 AP M arve 27075
235 663,33 214 409,54
450 072,87
1 293 700,49 162 840,00 469 179,00 1 925 719,49
482 293,32 8 597,49 20 000,00 510 890,81
okt.07 laekumised EUR laekumised EEK Laekumised Saksa
01.11.07-12.11.07 2.11.2007 Södra Eesti 6.11.2007 P.S. 9.11.2007 R.P.
Pajero auorent lühiajal.laen
Table 7. ettevõtte kasumiaruandest võetud tulud ja kulud
Müügitulud Kasum põhivara müügist Saadud intressid
aug.07 1 611 770 310 737
sept.07 1 016 273
okt.07 2 880 788
nov.07 267 984
1 922 547
1 016 273
2 880 791
267 984
738 316 362 677 179 612 183 065 157 337 311 652
199 631 153 868 39 465 114 404 304 942 350 572
Intressikulud
90 971 114 384
32 174 76 283
324 035 270 599 105 499 165 099 241 597
350 000 4 471 71 916
20 555 70 354
70 354 369 000
350 000
70 012
Kulud kokku
1 775 337
1 117 471
1 262 617
880 169
Tulud kokku Kaubad, toore, materjal Mitmesug.tegevuskulud s.h kasutusrent Mitmesug.tegevusk. Rendita Ühes kuus rendimaksed* Tööjõukulud Tööjõukulud* Muud ärikulud
Kui antud tabelisse 7 lülitada tulude poole peale reaalsed laekumised, on võimalik vaadata, kui palju reaalne raha kulusid katab Table 8 . laekunud raha ja kulud sept.07 1 016 273
1 016 273
okt.07 2 880 788
2 880 791
nov.07 267 984
Tulud kokku
aug.07 1 611 770 310 737
1 922 547
laekunud raha
1 624 620
450 073
1 925 719
510 891
738 316 362 677 179 612 183 065 157 337 311 652
199 631 153 868 39 465 114 404 304 942 350 572
Intressikulud
90 971 114 384
32 174 76 283
324 035 270 599 105 499 165 099 241 597
350 000 4 471 71 916
20 555 70 354
70 354 369 000
350 000
70 012
Kulud kokku
1 775 337
1 117 471
1 262 617
880 169
Vahe reaalne raha kulu
-150 717
-667 398
663 102
-369 279
Müügitulud Kasum põhivara müügist Saadud intressid
Kaubad, toore, materjal Mitmesug.tegevuskulud s.h kasutusrent Mitmesug.tegevusk. Rendita Ühes kuus rendimaksed* Tööjõukulud Tööjõukulud* Muud ärikulud
267 984
Vaadates tabelit 8, on näha, et oktoobrikuus, on võlgnik suutnud rahavood viia positiivses suunas. Kuid arvestama peab et ettevõtte kulu on suurusjärgus 1,2 miljonit. Selleks, et raha jääks koheselt üle tähtajaliselt saabunud kohustuste tasumise katteks, peaks laekumine olema suurem. Nagu tabelis 8 nähtub, ei olnud laekumisi septembri ja kogu oktoobris laekunud raha kulus septembris tehtud kulude katteks. Kolme kuu kokkuvõttes saab aga öelda, et ettevõte suutis tasuda igapäevaseid kulusid, kuid ei suutnud toota rahavooge, mille arvelt tasuda eelnevaid kohustusi, sama ei suudeta ettevõtte teenindavatest rahavoogudest tasuda ka ettevõtte laenukohustusi (AS SEB EÜP ja OÜ P. laenu tagastamise tähtajad saabusid ajutise menetluse ajal. Põhjuseks on asjaolu, et saksa lepingupartner jättis tasumata osutatud teenuse eest (kirjeldatud eespool).
Ajutine haldur on seisukohal, et ettevõttel on makseraskused, makseraskused on kestnud ajast, mil pankrotiavalduse esitajad on alustanud nõuete aktiivset sissenõudmist ning kogusummas on tänaseks tähtaegselt tasumata võlanõuete maht kasvanud. • • • • •
Märtsi lõpus 2007 ei suudetud tasuda pankrotiavalduse esitajatega sõlmitud kokkuleppeid, 01.05.2007 oli AS A. osalise summa 885 342.- krooni võla tasumise tähtaeg (tänaseks on vähenenud summas ca 100 000.- krooni ); OÜ R. võlg summas 1 500 000.- tasumise tähtaeg oli märts 2006. Tasumata on ka OÜ-le P. veebruarist 2007 . Hankijate ees on tasumise tähtajad summas 1,3 miljonit ületanud 120 päeva.
Seega ei ole ettevõtte enam kui 6 kuu jooksul suutnud lahendada enam kui 5 miljoni krooni tasumist ( pankrotiavalduse esitajate nõue; hankijad, kelle võlad üle 120 päeva; laenuvõlad- OÜ R. ja AS A. ) Ajutine haldur on ettevõtte makseraskusi analüüsinud ka eelmises aruandes ning siin enam ei korda. Pankrotiseaduse § 1 lg. 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine . Antud õigussätte kohaselt omab tähtsus, et on võlanõuded ja neid ei ole suudetud pikaajaliselt rahuldada. Ajutine haldur on aruannetes välja toonud, et ettevõte ei ole suutnud võlausaldaja nõudeid rahuldada: AS F. ja AS Julianus Inkasso ning OÜ P. ning ka OÜ R. olevat kohustusi ei ole võlgnik suutnud täita veebruarist 2007 (antud kohustuste maht, arvestades vaid kohustuste põhivõlga on summas 3, 2 miljonit krooni ). Seisuga 12.11.07 on täitmiseks saabunud kohustuste maht 12 723 382.- krooni, isegi kui oleks läbiviidud tehingud, mis oleks vähendanud AS SEB EÜP ja AS A. nõuet ja oleks laekunud saabunud võlakohustuste tasumiseks nelja kinnistu müügist 550 000.krooni, oleks üle 90 päeva tasumata kohustusi kokku olnud 7 672 866,70 krooni. Käesoleval ajal ettevõttel ei ole võimalust ega ei ole suudetud kolme kuu jooksul tasuda enda võlausaldajatele. Antud ajal on ettevõte alustanud kinnistute ja kasutusvalduste müüki, pärast neid jääb ettevõttele vaid tehnika. Ettevõtte netovara muudab k.o ajal positiivseks vaid liisitud tehnika lepingulise maksumuse jääkide ja tehnika turuväärtuse vahe. Ajutine haldur on toetunud vaid ettevõtte juhi hinnangule tehnika osas. Tegemist on varaga, mis kuulub liisingule, ning väärtus on arvestatud puht aritmeetiliselt, arvestamata on lepingu ülesütlemisega seotud kulud ja müügikulud. Võlgniku puhul on ka oluline, et kui lugeda liisingu jääkide ja turuväärtuse hinna vahe ettevõtte vara hulka, ei ole võimalik liisingvara koheselt võimalik muuta rahaks, millega tasuda kohustusi. Antud liisingvara on ettevõtte tegevuse jaoks vajaminev vara, mis toodab ettevõttele väärtust. Kas ettevõte suudab oma prognoosid ellu viia ning ka prognoositu hindadega müükide teostamine on reaalne, sõltub tulevikus olevate riskide hindamisest ja vastavate analüüside läbiviimisest. Tuvastatud on, et kolme kuu jooksul ei ole suutnud ettevõte kavandatud ellu viia. Makseraskustest väljatulemise otsustamine situatsioonis, kui tähtaegselt saabunud võlanõuete maht on 12 723 382.- krooni ning jaguneb enam kui 40 võlausaldaja vahel, on makseraskustesse sattunud ettevõtte võlausaldajate otsustada , mitte aga ettevõtte juhtkonna prognoosida ja prognoositud ellu viia. Sel juhul on tegemist kõigi võlausaldajate võrdse kohtlemisega. Makseraskustesse sattunud ettevõte puhul, on vajalik, et kõik ettevõtte võlausaldajad (kelle nõuete tähtajad on saabunud) saaksid otsustada, et nad on nõus võlgniku - ettevõtte juhtkonna poolt pakutava prognoosiga. Võlausaldajad peavad saama otsustada kas võlgniku juhtkonna poolt pakutud riskid rahuldavad neid ja kas võlausaldajad võtavad koos võlgniku juhtkonnaga riski viia prognoositud ellu pakutud viisil. Antud menetluses eriti, sest k.o ajal on liialt suur tasumata võlanõuete maht ettevõttesse lähiajal tulnud reaalsesse varasse (rahasse). Ka ei ole ettevõttel
likviidset vara, mida kiiresti muuta rahaks, et tasuda lühiajalisi kohustusi (ettevõtte likviidsust selgitatud eelmises aruandes). Pankrotiseadus näeb ette kõigi võlausaldajate otsustamise kaasamiseks kompromissmenetluse või võlausaldajate kokkuleppel läbiviidava menetluse.
Seisuga 12.11.2007 võlgniku Varad 22 009 908 .- krooni Kohustused 18 303 584,00 krooni Võlgnik on k.o. maksejõuetu, sest ettevõte ei suuda tasuda võlausaldajatele, kelle nõuete tähtajad on saabunud, võlgnikul puudub likviidne vara võlakohustuste katteks juba pikemat aega.
III Kohtuistung 12.03.2007.a Kohtuistungil jäid võlausaldajad esitatud avalduse juurde. Võlgnik tunnistas võlga, kuid oli seisukohal, et tegemist on ajutise maksejõuetusega. Ajutine pankrotihaldur jäi aruannetes toodud seisukohtade juurde. IV Kohtu seisukoht Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks tuleb nimetada Sirje Tael. PankrS § 1 lg 2,3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine; juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankroti välja, kui esineb pankrotiseaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. PankrS § 10 lg 1, lg 2 p 1 kohaselt võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu, tuginedes võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. PankrS §-s 15 lg 2 on nimetatud asjaolud, mille esinemisel kohus ei algata pankrotimenetlust. Kohus, kuulanud ära võlausaldajad, võlgniku esindajad ning ajutise pankrotihalduri, samuti tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mida on kinnitanud võlausaldajad kui ka ajutine pankrotihaldur. Võlausaldajad on tõendanud oma nõude olemasolu ja põhistanud võlgniku maksejõuetust. Võlgniku esindaja ise on olnud optimistlik ja tema seisukoht on, et tegemist on ajutise maksejõuetusega. Käesolevaks ajaks on selgunud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. OÜ Aktiva Finants poolt esitatid avalduse kohtule 21.06.2007.a. Esimene eelistung antus asjas toimus 17.07.2007.a., mille kohus lükkas edasi, kuna võlgniku juhatuse liige nägi rahade liikuma hakkamise võimalusi, kuna tehti töid nii Rootsis kui Saksamaal. 02.10.2007.a. toimunud kohtuistungi ajaks olukord muutunud ei olnud. Olukorda firmas on põhjalikult analüüsinud ajutine pankrotihaldur, esitades 2 ajutist aruannet. Võlgniku vara suhtes on parimal juhul tegemist varaga, mida saab kasutada võlgniku võlgade tasumiseks kunagi kaugemas tulevikus. Võlgniku varad on küll hinnatud, kuid arvestades turuolukorda, ei saa ka neid hindasid võtta üheselt, et kui tehinguteks läheb, siis just seda hinda on ostja nõus maksma. Võlgniku varad 12.11.2007.a. seisuga moodustavad 22 009 908 .- krooni, kohustusi on 18 303 584,00 krooni eest,
kuid kohus peab vajalikuks rõhutada, et tegemist on sellise varaga, mille hind võib olla praeguses majandus olukorras väga muutuv. Võlgnikul on küllaltki palju võlasuhteid ja nagu nähtub ajutise halduri aruandest on tähtaegselt saabunud võlanõuete maht on 12 723 382.- krooni ning jaguneb enam kui 40 võlausaldaja vahel. Kohus on seisukohal, et võlgniku püsivat maksejõuetust kinnitavad ka kohtule esitatud tõendid, mis on kirjas eespool ning ajutise halduri ettekandes märgitud asjaolud võlgniku majandusliku olukorra kohta. Maksejõuetus on tõendamist leidnud ajutise pankrotihalduri ettekandele lisatud dokumentaalse materjaliga, mida kohus ei pea vajalikuks üle korrata. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb OÜ T. pankrot välja kuulutada. Vastavalt PankrS §-le 91 lg 1 võib võlgnik pärast tema pankroti väljakuulutamist olla juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija üksnes kohtu loal. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Võlausaldajad on taotlenud võlgnikult välja mõista pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1600 krooni ja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiitkontole tasutud 15 000 kroonist. Kohus, arvestades võlausaldaja taotlust, mõistab OÜ T. pankrotivarast OÜ ktiva Finants kasuks välja 16 600 krooni so. tasutud riigilõiv 1600 krooni ja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 15 000 krooni ja AS F. kasuks 1 600 krooni. PankrS § 23 lg 1,2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsministeerium. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks kokku 92 580 krooni. Võlausaldajad ja võlgniku esindaja ei ole halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutine pankrotihaldur on esitanud käesolevas asjas 2 väga põhjalikku ajutist aruannet. Sirje Tael on andnud nõusoleku pankrotihalduri ülesannete täitmiseks. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustada OÜ T juhatuse liikmeid A.K. ja M.T. enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- ja kutsetegevuse kohta on neile teadaolevat õiged.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.