Kohtuasja number Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht
teatavaks 31. august 2017, kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
N. K. hagi KÜ J. Poska 49 vastu 17.04.2015 üldkoosoleku otsuse osaliselt kehtetuks tunnistamiseks
Hagihind
3500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
27. juuni 2017
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: N. K. (IK xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: Mihhail Tuštšenko (IK 36212192228, e-post [email protected] ) Kostja: KÜ J. Poska 49 (RK 80289517, registrijärgne aadress: J. Poska 49, 29022, Narva-Jõesuu) Kostja esindaja: vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman (Advokaadibüroo Narlex, e-post [email protected] )
RESOLUTSIOON
1.Jätta N. K. hagi KÜ J. Poska 49 vastu 17.04.2015 üldkoosoleku otsuse osaliselt kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud N. K. kanda.
3.Välja mõista N. K.elt KÜ J. Poska kasuks lepingulise esindaja kulud 437 eurot, millele lisandub käibemaks 87, 40 eurot kokku 524, 40 eurot ning sõidukulud 11, 05 eurot.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt on hageja korteriomandi asukohaga xxx omanik. Elamu haldamiseks on moodustatud korteriühistu J. Poska 49. Hageja sai 27.03.2015 e-posti teel teada, et 10.04.2015 kell 19.00 toimub korteriomanike üldkoosolek. Juhul kui koosolekul puudub kvoorum, toimub korduv koosolek. Koosolekutel osales eeldatavasti 10 korteriomanikku. Korteriühistu üldkoosolek võttis vastu otsuse kohustada hagejat taastama 3 kuu jooksul korteris ühtne maja soojussüsteem, taastama lammutatud vahesein lodža ja eluruumi vahel. Hageja koosolekutel ei osalenud. Korteriühistu üldkoosoleku otsus on seadusevastane ja tuleb tunnistada kehtetuks mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 ja 3 alusel. 10.04.2015 ja 17.04.2015 koosolekutel osalejate registreerimislehel olevad korteriomanike allkirjad ei kuulu tõenäoliselt neile. Kuna samade isikute allkirjad on erinevad, annab kõikide allkirjade sarnasus alust eeldada, et need on tehtud ühe isiku poolt.
2.Üldkoosoleku otsus piirab põhjendamatult kinnisasja omaniku õigusi. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Küttesüsteemi vahetus toimus enne korterelamu korteriühistu valdusesse andmist ja hagejal oli olemas selleks vastavate isikute nõusolek. Hagejal on olemas 02.11.1998 avaldus keskküttest loobumiseks ja elektrikütte paigaldamiseks ning 05.05.1999 koostatud akt nr 2 elektrimontaažitööde üleandmise-vastuvõtmise kohta. Hagi rahuldada ja tunnistada kehtetuks korteriühistu J. Poska 49 17.04.2015 üldkoosoleku otsus punkti 2 osas, kus nõutakse hagejalt lammutatud seina taastamist ja lülitumist ühisesse maja soojatarbimisse 3 kuu jooksul. Menetluskulud jätta kostja kanda.
II KOSTJA VASTUVÄITED JA SEISUKOHAD
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja nõuet ei tunnista. Üldkoosoleku otsus ei ole seadusevastane. Lammutatud vahesein ja küttesüsteem on korteriühistu omand ning selle muutmiseks on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 2 järgi on kaasomandi esemeks maatükk ning ehitise osad ja § 2 lg 2 järgi ei ole korteriomandi reaalosaks ehitis ja selle osad. Seega on ehitise osaks olevad kõik seinad, s.o ka sise seinad korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte. Riigikohus on leidnud, et „elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa“ (RKTKo nr 3-2-1-116-11 p 27, RKTKm, 3-2-1-117-14, p 12). Seega kuulub elamu keskküttetorustik elamu kaasomanike kaasomandisse. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena AÕS § 72 lg 1 järgi keskküttesüsteemi püstikuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrashoiu eest“. Korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu küttesüsteemi korrasolek ning kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest.
4.Kostja ei nõustu hageja väitega, et üldkoosolekul osalejate registreerimislehel olevad erinevate isikute allkirjad on tehtud ühe isiku poolt ja võltsitud. Väide on tõendamata. Hageja väide ja tõendid, et ajal, mil hageja korter eraldus keskküttesüsteemist, so. 1998, ei olnud majas
2-15-10670 korteriühistut, ei oma tähtsust. Mingi ettevõtte kooskõlastus elektrikütte paigaldamiseks korterisse seda ei asenda. Hageja esitatud materjalidest ei nähtu, et hageja korteriomandi küttesüsteemist eraldumiseks oli olemas kõigi korteriomanike nõusolek. Korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mis tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem (RKTKo 3-2-1-5011 p 10). Korteriomandi reaalosa piiridesse jäävasse seina avause tegemiseks on vajalik kõikide kaasomanike nõusolek juhul, kui on tegemist asja olulise muutmisega. Teised kaasomanikud võivad nõuda kaasomanikult, kes asja teiste kaasomanike nõusolekuta oluliselt muudab AÕS § 74 alusel endise olukorra taastamist (RKTKo 3-2-1-155-14, p.13). Jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
III KOHTUISTUNG
5.Hageja jäi oma nõude ja põhjenduste juurde. Üldkoosoleku otsus on vastuolus seadusega ja tuleb tunnistada kehtetuks. Korteri ümberplaneering ja küttesüsteemi ümberehitus tehti enne KÜ asutamist. Hagejal olid olemas vajalikud nõusolekud. Otsus riivab korteriomaniku omandiõigust, st. kasutada ja käsutada omandit AÕS § 68 lg 1 alusel. Kostja jäi oma vastuväidete juurde. Ei oma tähendust, et vaidlusalused tööd teostati enne KÜ asutamist. Tööde tegemise ajal kehtisid nii korteriomandi kui ka korteriühistuseadus, mis reguleerisid korteriomanike õigusi. Tööde tegemiseks oli vajalik kõigi korteriomanike nõusolek. Korteriühistul on õigus nõuda endise olukorra taastamist. Jätta hagi rahuldamata.
IV KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamist käsitleb erisättena korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3, mille järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Sama seaduse esimese paragrahvi teise lõike järgi rakendatakse käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Vaidlus puudub selles, et elamu majandamiseks on asutatud korteriühistu (so. kostja), hageja on korteriühistu liige ja 17.04.2015 toimus kostja korduv üldkoosolek ning hageja vaidlusalusel üldkoosolekul ei osalenud.
7.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-99-14 p-s 11 selgitanud, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 mõttes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. MTÜS § 24 lg 1 sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Seega on otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks selle vastuolu seaduse või põhikirjaga (TsÜS § 38 lg 1, MTÜS § 24 lg 1). Hageja näeb üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise alusena vastuolu seadusega. Hageja leiab, et otsus piirab põhjendamatult tema, kui korteriomaniku AÕS § 68 lg 1 sätestatud omandiõigust, so. õigust asja vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
2-15-10670
8.Omandipõhiõigus on sätestatud põhiseaduse § 32. Riigikohus on selgitanud, et PS § 32 lõike 2 teine lause näeb ette omandiõiguse piiramiseks lihtsa seadusereservatsiooni. Lihtne seadusereservatsioon tähendab, et üldjuhul võib omandiõigust piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (RKPJKo 3-4-1-25-11 p 37). Ka AÕS § 68 lg 2 sätestab, et omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Asjakohane on kostja viide Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-155-14, kus Riigikohus on selgitanud, et lähtudes KOS § 1 lg-st 2 ja §-st 2, kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa. Seega kuulub elamu keskküttetorustik elamu kaasomanike kaasomandisse. Ehitise osaks olevad kõik seinad, s.o nii välis- kui ka siseseinad on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte (RKTKo 3-2-1-155-14 p-d 12, 13). Eeltoodu alusel ei ole üldkoosoleku otsus vaidlustatud osas (millega nõutakse hagejalt korteris keskküttesüsteemi ja lammutatud vaheseina taastamist) seadusega vastuolus ja seega kehtetu.
9.Hageja on kohtuistungil viidanud MTÜS §-le 241 lg 1 ja 20 lg 5 ning väitnud, et ei järgitud tähtaegu, kuid hageja ei ole menetluse jooksul selles osas esile toonud konkreetseid asjaolusid ning esitanud nõuet tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisus. Hageja viitest MTÜS § 20 lg 5 võib järeldada, et hageja arvates on üldkoosoleku toimumisest teatatud ette vähem kui seadus sätestab, st. rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Samas on hageja hagiavalduses väitnud, et 2015 märtsis sai ta oma e- postile mitu teadet üldkoosoleku toimumiste kohta, sh. 27.03.2015 teate vaidlusaluse korduva üldkoosoleku toimumise kohta 17.04.2015. Tulenevalt MTÜS § 20 lg 5 võib põhikirjaga ette näha pikema tähtaja. Korteriühistu J. Poska 49 põhikirja p. 38 kohaselt informeeritakse üldkoosoleku kokkukutsumisest liikmeid vähemalt 15 päeva ette. Kui üldkoosolek toimus 17.04.2015 ja hageja sai teate kätte isegi märtsi viimasel päeval, so. 31.03.2015, siis on hagejale koosolekust ette teatatud isegi rohkem aega, kui on sätestatud põhikirjas. Järelikult ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud.
10.Hageja väite osas, et kahel registreerimislehel olevad korteriomanike allkirjad on erinevad ja kõik allkirjad omakorda sarnased, märgib kohus, et hageja ei ole tuginenud asjaolule, et sellest tulenevalt oleks vaidlustatud üldkoosoleku otsus kehtetu. Kohtu hinnangul ei ole hageja teinud usutavaks, et keegi teine on kümne korteriomaniku nimel ühe dokumentidest allkirjastanud, ega väitnud, et just vaidlustatud üldkoosoleku registreerimislehel ei ole korteriomanike allkirjad. Sellises olukorras ei oma hageja väide asja lahendamise seisukohalt tähtsust ning kostja ei pea sellist väidet ümber lükkama. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata.
11.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et nii korteris keskküttesüsteemi muutmiseks kui ka seina lammutamiseks oli hagejal vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Hageja ei ole väitnud, et selline nõusolek tal oli. Hageja on ainult väitnud, et tal oli olemas vastavate isikute nõusolek ja esitanud 30.09.1998 avalduse keskküttest loobumiseks ja elektrikütte paigaldamiseks (tl 59, tõlge 101) ning 05.05.1999 koostatud akti nr 2 elektrimontaažitööde üleandmise-vastuvõtmise kohta (tl 60, tõlge 102). Kohus nõustub kostjaga, et hageja esitatud dokumendid kõigi korteriomanike nõusolekut ei asenda. Samuti nõustub kohus sellega, et olukorda ei muuda asjaolu, et hageja tegi vaidlusalused ümberehitused enne korteriühistu asutamist. Kõigi korteriomanike nõusoleku andmine ei sõltu sellest kas korteriühistu oli olemas või mitte. Kohus ei nõustu hageja kohtuistungil toodud väitega, et tööde teostamise ajal 1999 aastal kõigi korteriomanike nõusolekut selleks vaja ei olnud. Sellel ajal kehtinud seadustest, sh. KOS § 2 lg 2 ja AÕS § 72 lg 1 ja 3 tulenes sama põhimõte, et maja seinad ja keskküttetorustik on korteriomanike kaasomandis ka siis, kui need asuvad eluruumi piires ja korteriomanikud kasutavad kaasomandi eset ühiselt.
2-15-10670 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud summas 752 eurot, millele lisandub käibemaks 150, 40 eurot ning sõidukulud 11, 05 eurot. Õigusabi on osutatud 7, 52 tundi hinnaga 100 eurot (lisandub käibemaks). Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses tsiviilasjaga. Kostja ei ole käibemaksukohustlane. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Seega on kostja esindaja tunnitasu 100 eurot käibemaksuga on mõistlik. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi 7, 52 h, sh. 2, 5 h hagiga tutvumine ja hagi vastuse koostamine, kostja vastusega tutvumine ja vastuse koostamine 2, 1 h, kohtule kirjade koostamine 0, 5 h (2*0, 25), istungiks ettevalmistamine 1, 5 h ja osalemine kohtuistungil 0, 92 h. Lisaks on esindaja kandnud sõidukulusid (kütus) 11, 05 eurot. Riigikohus on selgitanud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kohus leiab, et õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka asjaga ning üldjuhul peaks hagiavalduse ja kostja vastusega tutvumisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Asja lahendamine sõltub ennekõike sellest, missuguseid tõendeid, taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas kohtuistung 10.30 ja lõppes 11.22 (tl 95-96). Seega on istungil osalemise ajaks 0, 52 h, mitte 0, 92 h.. Kohus leiab, arvestades kostja esindaja poolt koostatud hagivastuse ja kostja vastusele esitatud seisukoha sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, et kostja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt, so, kokku 3, 5 tundi ja 350 eurot, millele lisandub kohtuistungil osalemise tasu 87 eurot (1, 67*52). Seega on põhjendatud ja vajalik esindaja õigusabi kulu 437 eurot (350+87) ning lepingulise esindaja sõidukulu (kütus) 11, 05 eurot. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
2-15-10670 Kostja esindaja on kinnitanud, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Seega mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja kulud 437 eurot, millele lisandub käibemaks 87, 40 eurot kokku 524, 40 eurot ning sõidukulud 11, 05 eurot.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.