2-07-26613/6 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kostjad võivad esitada kaja Harju Maakohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas hagile õigeaegseks vastamata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018 või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. Asjaolud 19.07.2007. a esitas xxx Harju Maakohtule xxx ja xxx vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 99 992,96 krooni nõudes: põhinõue on 92 757,68 krooni, kõrvalnõuded kokku 7 235,28 krooni (viivis 0,1 % päevas, periood 01.03.2007-17.05.2007). 24.07.2007. a tegi kohus võlgnikele makseettepaneku. 06.08.2007. a esitas xxx makseettepanekule vastuväite. 23.08.2007. a määrusega andis kohtunikuabi nõude üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 28.09.2007. a esitas xxx Harju Maakohtusse hagi xxx ja xxx vastu 92 757.68 krooni nõudes, sellest põhivõlg 92 757.68 krooni ja viivisvõlgnevus seisuga 27.09.2007. a summas 19 866.90 krooni. Samuti palus hageja mõista kostjatelt välja viivisvõlgnevus, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, kuni põhinõude täitmiseni, kuid nii, et väljamõistetav viivisvõlgnevus kokku ei ületaks 92 757.68 krooni. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale xxx müügilepingu nr 061126A alusel kaupu kokku summas 92 757.68 krooni. Kostja on kinnitanud kaupade kättesaamist, kuid ei ole arveid vaatamata korduvatele meeldetuletustele tasunud. Seisuga 27.09.2007. a on lepingust tulenev viivisvõlgnevus 19 866.90 krooni. 08.01.2007. a on kostja xxx andnud hagejale kirjaliku käenduse xxx võla tasumise kohta, käendusest tuleneb kostjate solidaarne vastutus hageja ees. Hageja palus välja mõista põhivõla, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ja pärast hagi esitamist viivise 0,1% päevas põhivõlalt kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui põhivõla suuruses summas. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Kohus toimetas hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning hagiavalduse menetlusse võtmise määruse koos kirjaliku vastamise tähtajaga kätte kostja xxx eluruumis xxx abikaasale. xxx on ka xxx seaduslik esindaja. Kostjatele antud tähtaja 30 päeva jooksul ega hiljem kostjad hagile kirjalikku vastust ei esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 318 lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilise isiku puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kui juriidilisel isikul on mitu seaduslikku esindajat, piisab kättetoimetamisest ühele neist. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt 14-aastasele isikule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele põhivõlgnevus, hagi esitamise ajaks sisenõutavaks muutunud viivised ja alates hagi esitamisest viivised protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivised tuleb vastavalt hageja nõudele mõista välja viisil, et viivised ei ületaks 92 757.68 krooni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb jäta kõik menetluskulud kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.