Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-17-643

ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik Xxxx esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja ei ole võimeline võlgasid tasuma. Võlgnikule teadaolevalt on tal täitmata kohustusi pankrotiavalduse esitamise seisuga 128 265.59 eurot. võlgnikul puudub vara ja püsiv sissetulek, mille arvelt täita kohustusi. võlgniku pangakonto jääk on 5.86 eurot. Pangakonto on arestitud. Pankrotiavaldusele lisatud seletuskirja maksejõuetuse põhjuste kohta kohaselt tegi Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskus 23.11.2009 võlgniku suhtes maksuotsuse nr 12.23/6971-23, millega kohustati võlgnikku tasuma perioodi 2006. a – 2007. a eest ettevõtlusest saadud tulult tulumaksu ja sotsiaalmaksu kokku 1 110 959 krooni. Maksukohustus tekkis asjaolust, et võlgniku tegevust sõiduautode müügil käsitleti ettevõtlusena. Võlgnik vaidlustas maksuotsuse, Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2013 otsusega rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt ja mõisteti võlgnikul välja tulumaks 563 279 krooni. Võlgnik tegi kohtumenetluse ajal kulutusi riigilõivuks ja esindaja tasuks. Võlgnikul puuduvad vahendid eelnimetatud kohustuse täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtu 14.07.2017 määrusega on kohus võtnud Xxxx ́i pankrotiavalduse menetlusse ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevaks varaks pangakonto jääk summas 5.86 eurot. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 132 044.85 euro ulatuses. Võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku sissetulekuid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku teadaolevast varalisest seisust tulenevalt võlgnike kõigi kohustuste täitmine võlgniku vara arvelt võimalik. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi, võlgnikule kuulunud vara on võõrandatud üle viie aasta tagasi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik tegeles 2006. a kuni 2007. a ettevõtlusega ja jättis sõiduautode ostmisest ja müümisest saadud tulu deklareerimata. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus hakkas

2-17-643

välja kujunema 2009. a lõpus, kui Maksu- ja Tolliamet tegi maksuotsuse, lõplikult kujunes võlgniku maksejõuetus välja 2013. a lõpuks, mil Tallinna Ringkonnakohtu otsusega kohustati võlgnikku maksuotsusest tulenevalt tasuma 61 056.02 eurot.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid.

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevaks varaks pangakonto jääk summas 5.86 eurot. Võlgnik on kohtuistungil avaldanud, et ei oma alalist töökohta. Võlgnikul on kaks las, kellest üks on alaealine. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 132 044.85 euro ulatuses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja tal puudub igakuine sisstulek, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad andmed vara tagasivõitmise kohta. Võlgnik on talle kuulunud vara võõrandatud oma emale üle viie aasta tagasi. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, kas esineb vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui

2-17-643

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et ta ei suuda täita tema suhtes tehtud maksuotsusest tulenevat kohustust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku asjaolu, et võlgnik tegeles 2006. a kuni 2007. a ettevõtlusega ja jättis sõiduautode ostmisest ja müümisest saadud tulu deklareerimata. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus hakkas välja kujunema 2009. a lõpus, kui Maksu- ja Tolliamet tegi maksuotsuse, lõplikult kujunes võlgniku maksejõuetus välja 2013. a lõpuks, mil Tallinna Ringkonnakohtu otsusega kohustati võlgnikku maksuotsusest tulenevalt tasuma 61 056.02 eurot. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab Xxxx ́ile, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui Xxxx soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Xxxx pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.