Asjaõigus › Omandiasjad

tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 31.10.2006.a. esitatud hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale omandiõiguse alusel hoone asukohaga Tallinnas, Xxx. Nimetatud hoone on ühiselamu. Hagejaga sõlmitud kokkuleppe alusel haldab kõnealust hoonet AS H . Kostja esitas AS-i H vastu Tallinna Linnakohtusse hagi, milles nõudis hagejalt ühiselamutoa üürilepingu pikendamist kolmeks aastaks. 09.06.2003.a. tagaseljaotsusega hagi rahuldati ning kohtuotsus jõustus 16.09.2003.a. 01.06.2006.a. teatas AS H kostjale, et ta üürilepingu jätkamist ei soovi. 29.06.2006.a. esitas kostja üürilepingu pikendaiseks AS-le H taotluse, kuid viimane üürilepingu pikendamisega ei nõustunud. Eeltoodust tulenevalt lõppes kostja üürileping hoone haldaja AS-ga H 16.09.2006.a. Pärast üürilepingu lõppemist on kostjal korduvalt palutud ühiselamutuba vabastada. Kostja on sellest keeldunud. Üürilepingu objektiks olev ruum on hageja omand. Kuivõrd käesolevaks hetkeks puudub kostjal õiguslik alus ruumi kasutada, nõuab hageja selle vabastamist. AÕS § 90 lg. 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Eeltoodu alusel palub hageja kohtul temale kuuluv ruum kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. Hageja hindab kostja ebaseaduslikus valduses oleva ruumi väärtuseks 70 000 krooni, mille järgi on hageja poolt arvutatud ka tasumisele kuuluv riigilõiv hagi esitamisel kohtule. Ülaltoodu alusel ja juhindudes AÕS § §-de 34 lg. 2, 35 lg. 2, 68 lg. 1 ja 80 lg. 1 sätteist palub hageja kohtul kohustada kostjat 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist andma hagejale üle Tallinnas, Xxx asuva ruumi valdus ja valduse vabatahtlikust üleandmisest keeldumise korral tõsta J T sundkorras koos talle kuuluva varaga sellest eluruumist välja. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja teatas 01.06.2007.a. kosrjale VÕS §-st 310 lg. 2 juhindudes, et ei soovi üürilepingu pikenemist hageja ja kostja vahel. Seaduses puudub ettenähtud vorm sellisele teatele. TsÜS § 4 sätestab, et õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ja esmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. VÕS § 323 sätestab eluruumi ülesütlemisavalduse vormi. VÕS § 325 lg. 2 kohaselt peavad sellises avalduses sisalduma vähemalt järgmised andmed: üüritud asi; lepingu lõppemise päev: ülesütlemise alus; eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Kuivõrd VÕS käsitleb üürilepingu ülesütlemist ja pikendamist koos, võib seaduse üldisest mõttest lähtuvalt kohaldada analoogiat teatele esitatava vormi ja sisu osas. Sisuliselt on ka üürilepingu pikendamisest keeldumine ülesütlemine, sest VÕS § 310 lg. 2 kohaselt muutub üürileping tähtajatuks, st. jätkub, kui pooled teineteist vastupidisest soovist ei teavita. Seega peab ka tähtajalise üürilepingu pikendamisest keeldumise teade sisaldama VÕS § 325 lg. 2 ette nähtud andmeid. Hageja poolt kostjale edastatud teade ei vasta esitatud nõuetele. Teates puuduvad andmed üüritud asja, ülesütlemise aluse ehk pikendamisest keeldumise põhjuste kohta ning samuti selgitus vaidlustamise korra ja tähtaja kohta. Vastavalt VÕS § 325 lg.-le 5 on VÕS § 325 lg.-tes 1 – 4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine. Seega on tühine ka lepingu pikendamisest keeldumise teade. Üürileping lõppes 16.09.2006.a. Kuivõrd kostja jätkas pärast üürilepingu tähtaja möödumist asja kasutamist, muutus üürileping VÕS § 310.lg. 1 kohaselt tähtakatuks. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjendused ning kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada, ja seda alljärgnevatest põhjendustest lähtudes. Pooltel puudub vaidlus asjaolu, üle, et hageja on Tallinnas, Xxx asuva hoone omanik ning ka selles, et

poolte vahel oli tähtajaline üürileping 3-ks aastaks kehtivusega kuni 16.09.2006.a. Kostja ei ole asjas vaidlustanud ka asjaolu, et hageja esitas talle 01.06.2006.a. teate tähtajalise üürilepingu lõpetamise kohta alates 16.09.2006.a. ning ka asjaolu, et hageja teatas selles kostjale, et ta ei soovi AS-i H ja J T`i vahelise üürilepingu pikenemist. Kostja omakorda on postitanud hagejale 13.07.2006.a. taotluse eluruumi üürilepingu tähtaja pikendamiseks kolmeks aastaks kuni talle munitsipaaleluruumi eraldamiseni N LOV poolt. Hageja on kostjale edastanud tunnistajate juuresolekul 18.09.2006.a. kirjaliku nõude eluruumi vabastamiseks seoses asjaoluga, et tähtajaline üürileping kostjaga lõppes 16.09.2006.a. VÕS § 309 lg. 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Sama seaduse § 310 lg. 1 kohaselt kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kui vähemalt kaheks aastaks sõlmitud eluruumi üürilepingu puhul kumbki lepingupool ei teata vähemalt kaks kuud enne tähtaja möödumist, et ta ei soovi lepingu pikenemist, muutub üürileping tähtaja möödumisel tähtajatuks. Asja materjalide kohaselt on hageja kostjale teatanud kirjalikult VÕS § 310 lg. 2 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul enne lepingu tähtaja möödumist sellest, et ta ei soovi üürilepingu pikendamist. Kostja on hagejale teatanud omakorda 13.07.2006.a., seega sama tähtaja jooksul oma soovist pikendada üürilepingut veel 3 aastaks. Kuna hageja on aegsasti seaduses sätestatud tähtaja jooksul teatanud kostjale, et ta ei soovi temaga tähtajalist üürilepingut pikendada, puudus kostjal ka õiguslik alus hagejalt omakorda taotleda üürilepingu pikendamist veel kolmeks aastaks, kuna hageja oli seaduses sätestatud tähtaja jooksul kostjale juba avaldanud oma tahet selles, et ta ei soovi kostjaga tähtajalist üürilepingut pikendada. VÕS §-i 9 lg. 1 sätestatu kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastkuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Antud juhtumil on kohtule piisavalt selge asjaolu, et pooled ei ole saavutanud kokkulepet üürilepingu pikendamiseks, kuna hageja on oma kirjalikus teates kostjale 01.06.2006.a. avaldanud, et ta ei soovi AS-i H ja J T`i vahelise üürilepingu pikendamist. Hageja on 19.09.2006.a. esitanud kostjale kirjalikus vormis nõude eluruumi vabastamiseks, kuna eluruumi üürileping on lõppenud. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi on kohtule esitatud kostja vastu õiguslikul alusel, kuna tähtajaline üürileping kostjaga Tallinnas, Xxx asuva eluruumi suhtes lõppes 16.09.2006.a. ning kostjapoolne eluruumi kasutamine peale 16.09.2006.a. on seetõttu õigusvastane. Seega kuulub hagi rahuldamisele kui õiguslikult põhjendatud. AÕS § 68 lg. 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 80 lg. 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kostja vastuväited hagile ei põhine seadusel ja tuleb jätta tähelepanuta. Hageja ei ole kostjale erakorrraliselt tähtajalist üürilepingut üles öelnud, vaid on teatanud kostjale rohkem kui 2 kuud enne tähtajalise üürilepingu lõppemist, et ei soovi kostjaga tähtajalist üürilepingut pikendada VÕS § 310 lg. 2 mõttes. Asja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. TsMS § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg. 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri)

30.11.2007.a. Ärakiri õige. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.