Hageja AS H(registrikood XXX, asukoht XX); Hageja esindaja Eliza Lainela; Kostja VP(isikukood XXX, eXXX). 02.11.2007
Istungil osalesid
Hageja esindaja Eliza Lainela
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista VP’elt hageja AS H kasuks 64 555,96 krooni.
3.Menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja esitas 06.01.2006.a. hagi VP vastu 64 555,96 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS Hja VP vahel sõlmiti 02.05.2003.a. liisinguleping nr 0057098L, mille esemeks oli sõiduauto XXX (edaspidi vara). lepingust tulenevalt kohustus hageja omandama vara Balti Realiseerimiskeskus OÜ-lt ning andma selle lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja aga kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule.
Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ja jättis süstemaatiliselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. Kuna kostja ei kustutanud oma lepingust tulenevat võlgnevust nõutud tähtajaks, ütles hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Pärast lepingu ülesütlemist asus hageja kooskõlas lepingu üldtingimuste p 7.4 vara võõrandama. Hind, millega õnnestus varale ostja leida oli 44 279,66 krooni (käibemaksuta).
Kahjum vara realiseerimisest koosneb hageja nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa: hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 108 835,62 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 91 691,71 krooni (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 12 315,51 krooni, vara realiseerimisega seotud kuludest (müügiteenus) summas 2 213,98 krooni (käibemaksuta) ning vara remondi ja puksiirteenusega seotud kuludest kokku summas 2 614,42 krooni (käibemaksuta). Vara realiseeriti hinnaga 44 279,66 krooni (käibemaksuta), millest tulenevalt hageja poolt kantud reaalne kahjum vara realiseerimisest on summas 64 555,96 krooni.
29.09.2004.a. saatis hageja kostjale tähitud kirja, milles palus tasuda lepingust tulenev võlgnevus 14 päeva jooksul kirja kättesaamisest. Vaatamata sellele, et ole kostja hagejale käesoleva ajani võlgnevust tasunud.
Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 64 555,96 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.
Hageja esitas 07.04.2006.a. vastuse kostja vastuväidetele. Vastuväite kohaselt kostja väide üleandmise-vastuvõtmise akti nt T-08 varjamise kohta on paljasõnaline ja tõendamata.
Kostja väited, et vara on kasutanud vahepeal keegi kolmas isik ning et vara hindamise akt on fabritseering, kuna pole tellitud kostja poolt, on paljasõnalised ning tõendamata. Kõigile kasutatud sõidukitele koostatakse hindamise akt, et selgitada välja kasutatud sõiduki seisukord ning kasutatud sõiduki väärtus, mistõttu koostati OÜ Balti Realiseerimiskeskus pädeva töötaja poolt vara hindamise akt. Varal täheldati hindamise aktis nimetatud puudused, sealhulgas puudus varal signalisatsioon, kuigi nii hinnapakkumise kui ka liisingulepingu järgi oli varale paigaldatud signalisatsioon. Vara hindamise akti kohaselt oli vara aku tühi ning ei töötanud starter, seega jääb hagejale arusaamatuks, millistele tõenditele tugineb kostja väide, et vara oli kellegi kolmanda isiku kasutuses. Asjaolu, et vara hindamise aktil näidatud läbisõit oli aktil ümardatud tuhandikeni, ei anna alust arvata, et vara spidomeeter oleks olnud tagasi keritud.
Kuna hageja peamine tegevusala on liisinguesemete kasutamise võimaldamiseks vajalike tehingute finantseerimine, mitte kasutatud sõidukite müümine, siis usaldati vara realiseerimine OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus ning vara pandi müüki 21.11.2003.a. hinnaga 75 000 krooni. Kuna vara oli väga kehvas seisukorras, siis paraku eelpool nimetatud hinnaga OÜ Balti Realiseerimiskeskus varale ostjat ei leidnud, millest tulenevalt oli hageja sunnitud vähendama müügihinda.
06.08.2004.a. andis hageja vara müüki AS-i Saksa Auto hinnaga 55 000 krooni. Varale õnnestus lõpuks ostja leida 18.08.2004.a. ning vara müüdi hinnaga 52 250 krooni. Hageja tasus AS-ile Saksa Auto müügiteenuse eest 2 213,98 kooni. Kuna vara realiseerimisest tekkinud kahju selgus alles peale vara realiseerimist 18.08.2004.a., siis on hageja esitanud oma nõude tähtaegselt.
Kostja seisukoht
10.Kostja kohtule 07.03.2006.a. esitatud vastuväite kohaselt hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Vastuväidete kohaselt hageja on teadlikud varjanud kohtu eest vara üleandmisevastuvõtmise akti nr T-01. Ajavahemikus hiljemalt 17.10.2003-17.11.2003.a. oli auto hageja kasutuses. Hageja alles kaks aastat hiljem nõuab kohtu kaudu väljamõeldud kahju, olles ise müünud vara sümboolse hinna, s.o 52 250 krooni eest. See on sisuliselt raske avariilise auto hinnaga. Hageja on venitanud lepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega. Kohtu põhjendused
11.TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
12.Poolte vahel käib vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt võlgnevuse summas 64 555,96 krooni tasumist.
13.Asjaolu üle, et AS Hja VPvahel on sõlmitud liisinguleping (t lk 10-14), vaidlust ei ole. Samuti puudub vaidlus lepingu lõpetamise (t lk 21) suhtes.
14.Asja materjalidest nähtub, et hageja on kostjale üle andnud liisingulepingu eseme, kaubiku XXX 04.05.2003.a. (t lk 20).
15.Sõiduki hindamise aktist (t lk 22) nähtub, et OÜ Balti Realiseerimiskeskus andmetel on auto nende poolt müüdud AS-ile H. Kui auto müüdi, siis oli sellel olemas ka signalisatsioon, tagastamise hetkel seda ei olnud. Samuti märgitakse hindamise aktis, et kuna auto on väga kehvas olukorras, ei saa keskmist turuhinda pakkuda.
16.Liisingulepingu üldtingimuste (edaspidi üldtingimus) p 7.1.2 kohaselt on liisinguandjal õigus liisinguleping üles öelda, kui tarbijast liisinguvõtja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kahe või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. Üldtingimuste p 7.4.1 kohaselt kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudu jääva osa.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või
tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Poolte vahel on sõlmitud liisinguleping ning sellega on kostja võtnud endale kohustuse tasuda liisingmakseid vastavalt lepingule. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli kindlaksmääratud liisingmaksete tegemise kuupäevad.
18.VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ning taganeda lepingust või öelda leping üles. Kuivõrd kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust, s.t. tasuda liisingmakseid, on hagejal õigus nõuda liisingmaksete tasumist, nõuda kahju hüvitamist tulenevalt üldtingimuste p 7.4.1 ning lõpetada poolte vahel sõlmitud leping.
19.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Antud juhul on tõendamist leidnud, et võlgnik, s.t kostja on oma kohustust rikkunud. Seega on hagejal tekkinud õigus nõuda kohustuse täitmist või kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja on seisukohal, et talle on tekitatud kahju summas 108 835,62 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest 91 691,71 krooni, debitoorsest võlgnevusest 12 315,51 krooni, vara realiseerimisega seotud kuludest (müügiteenus) 2 213,98 krooni, ning vara remondi ja puksiirteenusega seotud kuludest kokku summas 2 614,42 krooni. Vara on realiseeritud hinnaga 44 279,66 krooni. Seega on hagejal tekkinud kahjum summas 64 555,96 krooni (108 835,62 krooni-44 279,66 krooni=64 555,96 krooni) , mille hüvitamist kostjalt nõutakse.
20.Kuna vaidluse all ei ole, et tegemist on tüüptingimustega lepinguga, tuleb arvestada ka VÕSi reegleid tüüptingimuste kohta. Vaidlust ei ole, et hageja sõlmis lepingu oma majandustegevuse raames. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Seega võib eeldada, et kostja sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 34 tähenduses. Kuna hageja andis auto kostja kasutusse liisingulepingu alusel, on tegemist ka krediidilepinguga VÕS § 401 lg 2 kohaselt ning samuti tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 kohaselt. Seega tuleb vaidluse lahendamisel arvestada ka tarbijakrediidilepingu erisätetega, s.t VÕS § 416 ja § 417.
21.Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus lepingu lõpetamise suhtes, ei analüüsi kohus, kas VÕS § 416 ja § 417 tingimused on täidetud.
22.Kui krediidiandja ütleb tarbijakrediidilepingu üles, vähendatakse tasumata krediidi brutosummat VÕS § 416 lg 3 järgi vastavalt krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. See vastab sisuliselt VÕS § 367 lg 2, mille kohaselt tuleb liisinguandja kulude kindlakstegemisel lähtuda liisinguvõtja poolt tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud kulud, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Nimetatud säte täpsustab omakorda VÕS § 367 lg 1, mille kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mis liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
23.Eelnevast tulenevalt tuleb tarbijakrediidilepingust liisingulepingu ülesütlemisel lähtuda paralleelselt nii VÕS § 416 lg 3 kui ka VÕS § 367 lg 1 ja 2.
24.Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise tagajärgi ei ole seaduses täiendavalt reguleeritud. Seega tuleb tarbijakrediidilepingust liisingulepingu ülesütlemise puhul lisaks lähtuda VÕS § 367 lg 3 ja 4, mis reguleerivad täiendavalt liisingulepingu ülesütlemise tagajärgi.
25.VÕS § 367 lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Seega tuleb lähtuda sellest, et liisinguese jääb pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale, viimase kulutuste määramiselt tuleb arvestada ka tagastatava eseme väärtust.
26.Hageja arvestas auto jääkmaksumuseks 91 691,60 krooni. Kostja ei esitanud hageja arvestusele vastuväiteid ning kohus saab ainult sellest lähtuda.
27.Kostja ei võtnud omaks 64 555,96 krooni suurust võlgnevust hageja ees.
28.Hageja leidis, et lisaks võlgneb kostja talle debitoorse võlgnevuse summas 12 315,51 krooni, auto müügiteenuse tasu 2 213,98 krooni ning tasu auto remondi ja puksiirteenuse eest 2 614,42 krooni. Kuivõrd nimetatud kulutused on käsitletavad VÕS § 367 lg 4 järgi lisakuludena, tuleb nimetatud summad kostjalt hageja kasuks välja mõista.
29.Lähtudes VÕS § 367 lg 3, tuleb hageja nõude lõpliku suuruse kindlakstegemisel kõrvutada tasumata väljaostumaksed auto jääkväärtusega. Kuna lepingu lõppemisel jäi auto omandiõigus hagejale, säilitas ta nii auto kui omandas ka tasutud väljaostumaksed. Seega jäi hagejale kogu auto jääkväärtus, mistõttu tasumata väljaostumaksed tuleb kõrvutada auto väärtusega tagastamise ajal. Lähtudes TsÜS § 65, loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind).
30.Auto müügist laekus hagejale 44 279,66 krooni (ilma käibemaksuta). Kostja leiab, et nimetatud summa ei vasta sellele, mis on sellise auto tegelik müügihind (väärtus). Hageja leiab, et nimetatud müügihind oli parim, mida arvestades auto seisukorda oli võimalik saada, sest autol puudus signalisatsioon ning auto oli väga kehvas seisukorras (t lk 22). Sõiduki hindamise aktis on märgitud sõiduki hetke maksumuseks 75 000 krooni. Kuivõrd lõpliku müügihinna kujunemise määrab ära turul olev nõudlus sellise kauba järele, tuleb asuda seisukohale, et hind millega auto müüdi, oli selle turuväärtuseks. Nimetatud hinna juures tuleb arvestada ka seda, et auto oli kehvas seisukorras ning puudus signalisatsioon, mis algselt olemas oli. Kostja ei ole nimetatud faktile, et puudus signalisatsioon, ka vastu vaielnud. Seega arvestades asjaolu, et kostja ei ole tõendanud, et autol hageja poolt esitatud vigu ei olnud, asub kohus seisukohale, et hind millega auto müüdi, oli selle turuväärtuseks ning jääkväärtuse ja müügihinna vahe tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
31.Arvestades eeltoodut ning asja materjale asub kohus seisukohale, et AS H hagi VP vastu 64 555,96 nõudes, kuulub rahuldamisele ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulu
32.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
33.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendus sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
34.Kuna hagi rahuldati, siis tuleb menetluskulud jätta kostja VPkanda.
Ene Tsefels Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.