Hageja SV Hageja esindaja KV Kostja PV Kostja esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Jätta SV hagi PV vastu moraalse ja materiaalse kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja esitas 13.09.2006.a. hagi PV vastu moraalse kahju summas 10 000 krooni ja materiaalse kahju summas 8 702,50 krooni nõudes.
25.08.2004.a. kella 11 paiku Tallinnas XXXX Põhikoolis lõi PV tekkinud tüli käigus hagejat küünarnukiga näo piirkonda, millega tekitas hagejale näokolju põrutuse ja nahaalused verevalumid parema silma laugudel.
Kirjeldatud sündmuse kohta lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja nr 05231802612 28.10.2005.a. KrMS § 202 lg 1, 2 ja 7 alusel, kuna PV tunnistas ennast süüdi ja võttis endale kohustuse hüvitada ka vastavad kulud.
Hageja tervisekahjustuse fikseeris 25.08.2004.a. esmalt Mustamäe Haigla ja seejärel kestis hageja ravi 25.08.2004-03.09.2004.a., s.o 10 kalendripäeva. Hagejale kostja poolt tekitatud tervisekahjustuse kohta tehti kohtuarstlik ekspertiis ülalmainitud kriminaalmenetluse raames. Seega on tõendatud nii kostja süü, kui ka tervisekahjustuse tekkimine kostja toime pandud teo tõttu.
Kostja poolt 25.08.2004.a. toime pandud teo tõttu kandis hageja materiaalset kahju kulude osas, mida hageja oli sunnitud tegema kriminaalmenetluse läbiviimisel kokku summas 8 702,50 krooni ja mittemateriaalset ehk moraalset kahju füüsilise valu eest, mida kostja põhjustas tervisekahjustuse tekitamisel ning ebamugavused ravi ajal 10 kalendripäeva vältel kokku summas 10 000 krooni.
Hageja palub kostjalt välja mõista materiaalse kahju hüvitise summas 8 702,50 krooni ja moraalse kahju hüvitis summas 10 000 krooni.
20.11.2006.a. esitas hageja vastuse kostja vastuväidetele.
Kostja on asunud ekslikult seisukohale, et tõendamata on hageja poolt hagi aluseks oleva delikti üldkoosseis. Delikti objektiivne koosseis on kostja löök küünarnukiga hageja näo piirkonda, õigusvastasus seisneb hagejale tervisekahjustuse tekitamises ja süü on tuvastatud kriminaalmenetluses nr 04231802612.
Kahju hüvitamise eesmärgiks on hageja asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kostja ei oleks vaidlusalust tegu toime pannud. Kuna kostja põhjustas hageja löömisega hagejale tervisekahjustuse, mille tulemusena viibis hageja 10 kalendripäeva vältel töövõimetuslehel ning löök põhjustas hagejale füüsilist valu, siis on kostja tegu ja hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks põhjuslikus seoses. Samas tegi hageja varalisi kulutusi kriminaalmenetluse raames, siis hageja ei oleks vastavaid kulutusi ilmselgelt teinud, kui kostja poleks pannud toime hageja tervisekahjustust. Seega on hageja varalise kahju hüvitamise nõue põhjuslikus seoses kostja teoga ning kuulub hüvitamisele selleks, et täita KrMS § 202 lg 1 nimetatud kohustus kui ka panna hageja olukorda, milles ta oleks olnud, kui kostja ei oleks hagejat küünarnukiga näopiirkonda löönud.
Kostja seisukoht
10.Kostja kohtule 20.10.2006.a. esitatud vastuväite kohaselt hagi ei tunnista ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Hagiavalduse kohaselt lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja nr 05231802612 KrMS § 202 alusel, kuna PV tunnistas ennast süüdi ja võttis endale kohustuse hüvitada ka vastavad kulud. Esitatud hageja väide on aga väär. Esiteks ei ole nimetatud numbriga kriminaalasja kostja suhtes üldse alustatudki, rääkimata lõpetamisest. Teiseks ei ole kostja ühtegi kuritegu toime pannud. Kostja eitas hageja löömist ka kogu kriminaalmenetluse vältel ning üksnes asjaolu, et kostja nõustus tema suhtes menetletud kriminaalmenetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlustel, ei tõenda vastupidist. Hagiavaldusele lisatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kostja poolt hageja löömist ning kostja poolt enda selles süüdi tunnistamist ei tõenda.
12.Hagejal puudub kostja vastu varalise kahju hüvitamise nõue juba ainuüksi seetõttu, et tõendamata on hageja poolt väidetav löömine, mille tagajärjel väidetav varaline kahju tekkis.
13.Hagiavalduse ning sellele lisatud õigusabikulusid tõendavate arvete kohaselt maksis hageja AS-ile HETA Advokaadibüroo õigusabi eest, mis seisnes hageja kui kannatanu esindamises kostja suhtes alustatud kriminaalmenetluses, sh toimikuga tutvumises ja kannatanu nimel taotluste ja kaebuste koostamises. Õigusabi eest maksutud õigusabitasud ei saa olla kuludeks, mis on kantud kahju tekitamisega seoses- tegemist ei ole kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks tehtud kuludega ega ka hüvitise saamiseks tehtud kuludega. Nimelt ei kasutanud kannatanu esindaja õigusabi mitte kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi esitamiseks ega kahju kindlakstegemiseks, vaid enamuse esindaja tööst moodustasid kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamisele sunnatud toimingud. Üksnes huvi selle vastu, et kriminaalmenetlus jätkataks, tõde tuvastataks ning kuriteo toime pannud isikut riigi poolt karistataks, ei saa aga olla aluseks nõudmaks kostjalt vastava huvi realiseerimiseks tehtud õigusabikulude hüvitamist.
14.Hagejal puudub kostja vastu ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue seetõttu, et tõendamata on hageja poolt väidetav tegu (löömine), mille tagajärjel väidetav mittevaraline kahju tekkis. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist esiteks füüsilise valu eest, mida kostja põhjustas tervisekahjustuse tekitamisega ning teiseks ebamugavuste eest ravi ajal 10 kalendripäeva vältel. Hageja on esitanud Mustamäe Haigla õiendi selle kohta, et hagejal fikseeriti näokolju põrutus ja parema silma ümbruses verevalum, samuti töövõimetusleht, millelt nähtub, et hageja töövabastus olmevigastuse tõttu kestis 10 päeva. Samas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hagejal oleks eelnimetatuga seoses esinenud füüsilist valu, samuti ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, milles seisnesid ravi ajal üleelatud ebamugavused. Samuti ei ole hageja põhjendanud mittevaralise kahju hüvitisena nõutava summa suurust.
15.13.12.2006.a. esitas kostja seisukoha hageja 13.11.2006.a. seisukohale.
16.Antud juhul kriminaalmenetluse lõpetamise määruses ei ole kostjale kahju hüvitamise kohustust pandud. Nimetatud määruses kostjale kahju hüvitamise kohustust ei pandud. Kostjale pandi kohustus hüvitada menetluse kulud ja seda on kostja teinud. Kohtu põhjendused
17.TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus
oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
18.SV esitas hagi PV vastu moraalse ja materiaalse kahju hüvitamise nõudes kokku summas 18 702,50 krooni. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejat tüli käigus löönud küünarnukiga näo piirkonda, millega tekitas hagejale näokolju põrutuse ja nahaalused verevalumid parema silma laugudel. Kostja nimetatud tegu omaks ei võta ning vaidleb sellele vastu.
19.Kuivõrd poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on hagejale tekitanud moraalset ja materiaalset kahju, analüüsib kohus kas on täidetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 (õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine) toodud eeldused.
20.Kuivõrd hageja on esitanud hagi süüliselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes, lähtub kohus antud juhul VÕS § 1043. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Selleks, et tuvastada, kas kostja on tekitanud hagejale süüliselt kahju, tuleb tuvastada kas on täidetud kolmeastmeline delikti üldkoosseis. Delikti üldkoosseisu elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü.
21.Esmalt kontrollib kohus, kas antud juhul on olemas objektiivne teokoosseis. Objektiivse teokoosseisu tasandil peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Hageja on esitanud kohtule Mustamäe Haigla õiendi (t lk 7), millest nähtub, et 25.08.2004.a. on SV’l diagnoositud näokolju põrutus ning parema silma ümber verevalum. Samuti on kohtule esitatud töövõimetusleht (t lk 8) perioodi 25.08.2004.a.03.09.2004.a. kohta. Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (t lk 6) nähtub, et kriminaalmenetlus PV suhtes on lõpetatud, sest puudub avalik huvi. Kriminaalmenetluses kahtlustati PV’t selles, et ta 25.08.2004.a. kella 11 paiku Tallinnas XXX Põhikoolis lõi tekkinud tüli käigus SV küünarnukiga näo piirkonda, millega vastavalt kohtuarstliku ekspertiisiaktile tekitas SV näokolju põrutuse ja nahaalused verevalumid parema silma laugudel. Kuivõrd Mustamäe Haigla ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetlust lõpetava määruse kohaselt on tuvastatud, et SV’le on tekitatud tervisekahjustus, analüüsib kohus, kas seda on teinud kostja PV või keegi teine.
22.Üksnes õigusvastasest ja süülisest käitumisest ei teki veel deliktiõiguslikku kohustust hüvitada kahju. Hüvitiskohustise tekkimiseks peavad ühe isiku tegu ja kahju olema omavahel põhjuslikus seoses. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjuslik seos teo ja kahju vahel tehakse kindlaks kahes etapis. Kausaalsuse olemasolu kontrollitakse kõigepealt conditio sine qua non testiga, mis annab vastuse küsimusele, kas mingi tegu oli mingi kahju vajalikuks põhjuseks. Antud juhul on hagejal tekkinud tervisekahjustus, mille hageja arvates põhjustas kostja. Hagejale on tõesti tekkinud tervisekahjustus selle tagajärjel, et teda on löödud näopiirkonda. Samas ei ole millegagi tõendatud, et seda on teinud kostja. Kriminaalmenetlust lõpetava määrusega on kindlaks tehtud fakt, et hageja löömises kahtlustatakse kostjat, kuid tema süü ei ole leidnud tuvastamist. Asjaolu, et kostja on nõustunud kriminaalmenetluse lõpetamisega oportuniteedi alusel, ei anna alust arvata, et ta võtab talle esitatud süü omaks, s.t hageja löömist näopiirkonda. Kahtlustatav võib ka seetõttu olla nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega oportuniteedi alusel, et lõpetada perspektiivitu menetlus ning asjatu ressursside kasutamine.
23.Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, lg 7 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alustel oma määrusega uuendada.
24.Antud juhul ei ole piisavat tõendamist leidnud asjaolu, et kostja oleks hagejat löönud ning seetõttu ei analüüsi kohus teisi delikti üldkoosseisu elemente, sest puudub objektiivne teokoosseis. Kuivõrd puudub objektiivne teokoosseis, tuleb jätta hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue 10 000 krooni ulatuses rahuldamata, sest tuvastamist ei ole leidnud asjaolu, et kostja oleks põhjustanud hagejale tervisekahjustuse. Löömise fakti kohta ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid. Tõendeid on küll esitatud selle kohta, et tervisekahjustus on tekkinud, kuid et tervisekahjustuse oleks tekitanud nimelt kostja, kogutud tõendid usaldusväärselt ei tõenda.
25.Hageja on esitanud kostja vastu ka materiaalse kahju hüvitamise nõude summas 8 702,50 krooni, mis tegelikkuses on hageja poolt kantud kriminaalmenetluse õigusabikulud. Kostja vaidleb materiaalse kahju hüvitamise nõudele vastu, leides, et õigusabi, mille hüvitamist hageja nõuab, oli sunnatud kriminaalmenetluse jätkamisele, siis ei ole sellise õigusabi eest makstud tasude näol tegemist kuludega, mis on kantud kahju tekitamisega seoses ning mis varalise kahjuna hagejale hüvitamisele kuuluks.
26.VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu, lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
27.Antud juhul soovib hageja, et kostja hüvitaks talle kriminaalmenetluses kantud õigusabikulud. Kohus asub seisukohale, et nimetatud kahju nõudmine kostjalt, ei ole põhjendatud ning seda järgmistel põhjustel.
28.VÕS § 127 lg 4 tulenevalt tuleb hüvitada kahju, kui see on põhjuslikus seoses kostja poolse käitumisega. Antud juhul on juba eespool analüüsitud seda, et ei ole kindlaks tehtud, kas kostja on hagejale tekitanud tervisekahjustuse. Kuivõrd ei ole kinnitust leidnud, et kostja oleks hagejat löönud, tuleb asuda seisukohale, et kostja ei ole tekitanud hagejale materiaalset kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.
29.Samas nõustub kohus ka kostja poolse seisukohaga, et kriminaalmenetluses kantud õigusabi oli suunatud puhtalt kriminaalmenetluse jätkamisele, siis ei ole sellise õigusabi eest maksutud tasude näol tegemist kuludega, mis on kantud kahju tekitamisega seoses ning mis varalise kahjuna hagejale hüvitamisele kuuluks.
30.Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et hageja nõue materiaalse kahju hüvitamise nõudes summas 8 702,50 krooni, tuleb jätta rahuldamata.
31.Kokkuvõtvalt tuleb asuda seisukohale, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta täielikult rahuldamata. Menetluskulu
32.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta hageja SV kanda.
Ene Tsefels Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.