Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Ülejäänud osas, s.o. hagi rahuldamata jätmise ja kohtukulude osas, jätta Harju Maakohtu 27.11.2006 otsus muutmata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Välja mõista Tallinna linnalt apellatsioonimenetluse kohtukulu Anne Ahlmani ja Maimu Ahlmani (solidaarselt) kasuks 26 000 kr., Lembit Reimali kasuks 11 328 kr. ja OÜ Rosier Team kasuks 9 753 kr. Hageja menetluskulu jätta tema enda kanda. Anne Ahlmani ja Maimu Ahlmani apellatsioonkaebus rahuldada, Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad apellatsioonimenetluse pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Hagiavalduse ja selle hilisemate täienduste kohaselt tagastati Tallinna Linnavalitsuse 04.05.1994 korraldusega nr 790-k omandireformi käigus Anne ja Maimu Ahlmanile kui õigusjärgsetele omanikele Tallinnas aadressil X tn 11, endisel kinnistul nr xxxx asuvad hooned. Vara anti Anne ja Maimu Ahlmanile üle vara üleandmise akti nr 92 alusel 06.06.1994. 17.05.1995 ostu-müügilepinguga võõrandasid Anne ja Maimu Ahlman mõttelise osa varast aadressil X 11, mis koosnes kahest elamust ja kuurist, Lembit Reimalile (tehingu hind oli 2 300 000 krooni). 15.11.1996 sõlmisid Anne ja Maimu Ahlman ning Lembit Reimal kokkuleppe X 11 hoonestusõiguse seadmiseks. Tallinna Linnaplaneerimise ameti 03.12.1996 teate nr 1/III-4/3471 kohaselt jagati X tn 11 krunt seoses selle tagastamisega kaheks: X 11 ja Xx tn 8B. Tallinna Linnavalitsuse 14.03.1997 korraldusega nr 723-k tagastati Anne ja Maimu Ahlmanile kui õigusjärgseile omanikele osaliselt maa X tn 11 ja Xx 8B. Maa osaline tagastamine oli tingitud asjaolust, et 4/10 mõttelist osa X 11 ehitistest ja rajatistest kuulus Lembit Reimalile. 26.09.1997 sõlmisid Anne ja Maimu Ahlman ja Lembit Reimal kaasomandi lõpetamise lepingu, mille tagajärjel Lembit Reimal omandas X 11 elamu tervikuna, elamu aadressil Xx 8B jäi Anne ja Maimu Ahlman ́i omandisse. 11.11.1997 kanti Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna Kinnistusregistri registriossa nr xxxx aadressil X 11 asuva maa omanikuna Anne ja Maimu Ahlman. 18.12.1997 kanti Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna Kinnistusregistri registriossa nr xxxx Xx tn 8B elamu- ja ärimaa omanikuna samuti Anne ja Maimu Ahlman. Nimetatud toimingutega moodustusid X 11 ja Xx 8B kinnistud. 13.05.1998 võõrandasid Anne ja Maimu Ahlmanid kinnistu ostu-müügilepinguga X 11 kinnistu 250 000 krooni eest Lembit Reimalile. Maa omanikuna kanti Lembit Reimal Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Kinnistusjaoskonna Kinnistusregistri registriossa nr xxxx 04.06.1998. 04.06.1998 seadis Lembit Reimal kinnistule X 11 AS Hansapank kasuks hüpoteegi summas 4 000 000 kr. (kustutatud). 27.08.2002 tehtud kinnistusraamatu kande kohaselt on AS Hansapank asemel hüpoteegipidajaks astunud OÜ Rosier Team. 18.02.2002 kanti Tallinna Linnakohtu 12.11.2001 määruse alusel kinnistusraamatusse kinnistu käsutamist keelav märge Tallinna linna kasuks. 2(10)

1997.a. augustis esitati X 11 elamu üürnike poolt ÕVVTK Tallinna linnakomisjonile avaldus vara tagastamise korralduste vaidlustamiseks. 07.08.1997 teatatakse Tallinna Omandireformiameti kirjaga nr 2-8/1772 Lembit Reimalile vara tagastamise vaidlustamisest, kohtuvaidlus vara tagastamise korralduste vaidlustamiseks algatatakse 23.12.1997 kaebuse esitamisega Tallinna Halduskohtule. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 19.06.1998 otsusega nr. 10092 tühistati sama komisjoni 25.10.1993 otsus nr. 1189 ja jäeti Ahlmandite avaldus rahuldamata. Tallinna Linnavalitsuse 06.11.1998 korraldusega nr 6585-k eelnimetatud vara tagastamise korraldused (04.05.1994.a. korraldus nr 790-k ja 14.03.1997.a. korraldus nr 723-k) tunnistati kehtetuteks, kuna vara tagastamine oli ekslikrikuti ORAS §-is 7 lg 3 sätestatut. Anne ja Maimu Ahlmani X 11 ja Xx 8b kinnistute omanikena kinnistusraamatusse kandmise õiguslik alus langes ära Tallinna Linnavalitsuse 06.11.1998 korralduse nr 6585-k vastuvõtmisega, seega ei ole neil tekkinud varale omandiõigust. Kuna vara tagastamise korraldused olid vaidlustatud, siis ei olnud Maimu ja Anne Ahlmanil õigustust neile mittekuuluva varaga tehinguid teha. X 11 varaga teostatud tehingud on tehtud hea usu ja seaduse vastaselt ilma õigusliku aluseta ning seetõttu kehtetud. Anne ja Maimu Ahlmanid ja Lembit Reimal sõlmisid kinnistu ostu-müügi tehingu 250 000 kr. suuruses summas (kaasomandi lõpetamise lepingus on lepingupooled hinnanud lepinguobjekti väärtuseks 708 720 kr.), hüpoteek seati varale 4 000 000 kr. suuruses summas. Hüpoteegi summa ületab tunduvalt kinnistu ostuhinda, mis vastab näiliku tehingu tunnustele. Lembit Reimal toimis kinnisasja omandamisel pahauskselt, kuna oli teadlik vara tagastamise vaidlustamisest ja Anne ja Maimu Ahlmanil vara omandamise õiguslike aluste puudumisest. Sellest hoolimata teostas nimetatud varaga tehinguid, seades varale hüpoteegi. OÜ Rosier Team on kantud kinnistusraamatusse hüpoteegipidajana pärast käesoleva menetluses olevas kohtuasjas haginõude esitamist, hagi tagamise taotluse rahuldamist, mistõttu kanne on tühine ja seega kehtetu. Tallinna Tehnilise Inventariseerimise Büroo 11.07.1991.a. teatise nr. 2989 kohaselt kasutas Tallinnas, X tn 11 asuvat vara riikliku omandiõiguse alusel Tallinna Linnavalitsus. .a. Vabariigi Valitsuse 27.02.1992 korraldusega nr 101-k kinnitati Tallinnas munitsipaalomandusse antavate ettevõtete ja asutuste nimekiri ning X 11 elamud anti 19.05.1992 vara üleandmise akti alusel üle Tallinna Linna omandisse, kus need olid kuni ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 25.10.1993 otsuseni nr. 1189, millega tunnistati X 11 endisel kinnistul nr. 1103 asuv vara omandireformi objektiks ning Anne Ahlman ja Maimu Ahlman omandireformi õigustatud subjektideks ning Tallinna linnal tekkis kohustus X 11 vara Ahlmanitele üle anda. Lähtudes eeltoodust on hageja nõudeks: Tunnustada 06.06.1994.a. vara üleandmise akti nr 92 tühisust, mistõttu algusest peale selle kehtetust, tulenevalt asjaolust, et akti õiguslik alus on ära langenud.

3(10)

Tunnustada Anne Ahlmani, Maimu Ahlmani ja Lembit Reimali vahel 13.05.1998 sõlmitud X 11 asuva kinnistu ostu-müügi lepingu tühisust tulenevalt asjaolust, et tehing on sõlmitud pahas usus ja vastuolus heade kommetega. Kustutada Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. xxxx kolmandas jaos “ Hüpoteegid” kanne nr. 1 ja kolmandas jaos kanne nr 1. Tunnustada Eesti Vabariigi omandiõigust maatükile aadressil Tallinna, X 11 ning parandada Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna Kinnistusregistri registriosa nr. xxxx kanded teises jaos ja kanda maatüki omanikuna registrisse Eesti Vabariik. Tunnustada Tallinna linna omandiõigust ehitistele Tallinnas X 11 ning kanda hoonete omanikuna Riiklikku Ehitisregistrisse Tallinna linn Alternatiivse nõudena palus hageja teha Tallinna linna kasuks märge Tallinna Linnkohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna Kinnistusregistri registriossa nr xxxx, tagamaks Tallinna linna kui omandireformi ja eluruumide erastamise kohustatud subjekti poolt reformitoimingute jätkamise võimalus Eesti Vabariigi omandiõiguse taastamisel maale. 27.11.2006 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja esindaja, et nõudega tunnustada Anne Ahlmani, Maimu Ahlmani ja Lembit Reimali vahel 13.05.1998.a. sõlmitud X 11 asuva kinnistu ostu-müügilepingu tühisust palub ta tuvastada nii võlaõiguslepingu kui ka asjaõiguslepingu tühisuse. Kinnistusraamatu kannete kustutamise ja parandamise nõuete asemel hageb hageja puudutatud isikutelt vastavaid tahteavaldusi. Kostjate vastuväited

Kostja Eesti Vabariik on seisukohal, et juhul, kui kohus leiab, et esinevad õiguslikud alused Eesti Vabariigi kandmiseks kinnistusraamatusse ja need saavad hageja poolt ka tõendatud, siis ei vaidle Eesti Vabariik vastu riigi kandmisele kinnistusraamatusse. Ülejäänud kostjad vaidlesid haginõuetele vastu. Kolmas isik AS Hansapank asjas sisulist seisukohta ei esitanud. Maakohtu otsus

Harju Maakohus jättis 27.11.2006.a otsusega hagi rahuldamata ja haldusakti tühiseks tunnistamise nõude läbi vaatamata. Hageja palub tunnustada 06.06.1994.a. vara üleandmise akti nr 92 tühisust, mistõttu algusest peale selle kehtetust, tulenevalt asjaolust, et akti õiguslik alus on ära langenud.

4(10)

HMS § 63 lg 4 kohaselt ei ole üldkohtul võimalik tunnustada 06.06.1994.a. vara üleandmise akti nr 92 tühisust. Küll aga on tsiviilkohtumenetluses siiski pädev tuvastama, kas haldusakt on õiguspärane. Tallinna Halduskohus tuvastas 16.04.2001 kohtuotsuses, et Tallinna Linnavalitsuse 06.11.1998 korraldus nr 6585-k, millega tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 04.05.1994 korraldus nr 790-k, on seaduslik. Eelpooltoodu alusel leiab kohus, et 06.06.1994.a. vara üleandmise akt nr 92 ei ole õiguspärane, kuna selle akti andmise aluseks olev haldusakt on tunnistatud kehtetuks. 11.07.1991 teatise nr 2989 järgi vara asukohaga Tallinn, X 11 kasutab riikliku omandiõiguse alusel Tallinna Linnavalitsus. 19.05.1992 riigivara munitsipaalomandusse üleandmise aktis nr 20/079 sätestati, et üleantav vara kuulub erastamisele. 20. juunist 1991

Ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et Lembit Reimal oleks kätte saanud 07.08.1997 lihtkirjana saadetud teatise Omandireformiametist, kus teavitatakse, et X 11 asuv maa ja hooned on tunnistatud omandireformi objektiks vastuolus omandireformi seadustega. Kinnistu X 11 ostu-müügileping sõlmiti 13.05.1998, kui vara tagastamise korraldused olid jõus ning hoolimata X 11 üürnike avaldusest ÕVVTK Tallinna linnakomisjonile, et vara tagastamine oli ebaseaduslik, oli ÕVVTK Tallinna linnakomisjon oma istungil otsustanud, samuti Tallinna Omandireformiamet avaldanud seisukoha, et vaidlusaluse vara tagastamine on olnud seaduslik. Tallinna linn ei vaidlustanud ka X 11 kinnistu võõrandamist Lembit Reimalile, kuigi vastavalt AÕS RakS § 20 lg 1 tulenevalt oli või pidi olema sellest tehingust teadlik. Asjas on tunnistajate ütlustega küll tõendamist leidnud, et Lembit Reimaliga oli juttu sellest, et vara ei ole nende arvates õigesti Anne ja Maimu Ahlmanile tagastatud, kuid kohus leiab, et see asjaolu, et tõenda Lembit Reimali pahausksust. Isegi kui asjas leidnuks tõendamist, et Lembit Reimal oli teadlik Riho-Edgar Läätse kohtu poole pöördumisest, et tõenda ka see Lembit Reimali pahausksust. Eeltoodu alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõue 13.05.1998 ostu-müügitehingu tühisuse tuvastamiseks. Kuna Lembit Reimal on X 11 omandanud heausksena, puudub nii Tallinna linnal kui ka Eesti Vabariigil omandiõigus vaidlusalusele varale ning sellesisulised nõuded tuleb jätta rahuldamata. Kuna AS Hansapank kasuks seati 04.06.1998 hüpoteek kinnistule X 11omaniku s.o. Lembit Reimali nõusolekul kehtinud tehingu alusel ning OÜ Rosier Team omandas hüpoteegi AS-ilt Hansapank kehtiva tehingu alusel ning olukorras, kus kinnistusraamatusse ei olnud kantud hüpoteegi käsutamist keelavat märget, siis leiab kohus, et hageja nõue saada kostjatelt tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete kustutamiseks, tuleb jätta rahuldamata. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-dest 60 lg 1 ja 61 lg 1 ning arvestades asja keerukust leiab kohus, et kostjate kohtukulud tuleb hagejalt välja mõista. Kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni § 16 lg 3 p 2 kohaselt oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest. Hageja Tallina linna apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 27.11.2006 kohtuotsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Mõista vastustajatelt välja apellandi kantud menetluskulud ja jätta vastustajate menetluskulud nende endi kanda. Kohus on läbivaatamata jätnud hageja nõude tunnustada 06.06.1994 vara üleandmise akti nr 92 tühisust, viidates HMS § 423 lg 1 p 13 ja on eksinud asjaolus, et tegemist on täitevvõimu tehtud otsusega. Kohus on asunud ekslikele seisukohtadele, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et Maimu Ahlmani, Anne Ahlmani ja Lembit Reimali vahel 13.05.1998 kinnistu ostu-müügileping oleks sõlmitud heade kommete vastaselt. Kohus on lisaks käsitlusele heade kommetega tehtud tehingute kohta hinnanud ka tõendeid, kuid teinud mõlemat ekslikult ning ühepoolselt. 6(10)

Hüpoteegi seadmine ja vara käsutamine Lembit Reimali poolt oli tühine seadusega vastuolu tõttu (TsÜS § 66 lg 2). Hüpoteek seati teadlikult ja tahtlikult varale, mille tagastamise õiguspärasus oli vaidlustatud. Kohus on leidnud, et kehtinud riigilõivu seaduse redaktsiooni § 16 lg 3 p 2 kohaselt on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud, kuid jätnud apellandi poolt menetluses juba tasutud riigilõivu tagastamata. Kohtukulude väljamõistmine ei vasta kehtinud normistikule ning on ebaõige. Apellant palub mõista vastustajatelt välja apellandi kantud menetluskulud ning jätta vastustajate menetluskulud nende endi kanda.

Kostjate Anne ja Maimu Ahlmani apellatsioonkaebus Apellandid paluvad Harju Maakohtu 27.11.2006 otsuse osaliselt tühistada ja muuta otsuse põhjendavat osa. Kohtukulud jätta Tallinna linna kanda. Apellandid leiavad, et Harju Maakohus jättis Tallinna linna hagi otsuse resolutiivosas põhjendatult rahuldamata. Samas ei saa nõustuda otsuse põhjendavas osas apellantide käitumisele omistatud asjaoludega, tehtud järeldustega ja avaldatud seisukohtadega, mille kohaselt realiseerisid apellandid vara mitteomanikena vara tagastamise aluseks olnud haldusaktide hilisema kehtetuks tunnistamise tõttu. Apellandid on viidanud õiguskantsleri 09.09.2005 kirjale analoogses asjas, milles õiguskantsler nimetab sõnaselgelt, et soodustava haldusaktiga kaasnes vara omanikule põhiseaduslik kaitse ning hilisem tegevus on vaadeldav sundvõõrandamisena. ÕVVTK komisjon peab otsuse tegemisel kontrollima asjaolusid ja kohaldama seadust hoolikalt ning, et ÕVVTK komisjoni poolt tuvastatud asjaoludest ja tema poolt tehtud otsustest tuleb omandireformi menetluse järgnevates staadiumides kinni pidada. Seisukohta on rõhutanud Riigikohus 07.12.2001 lahendis 3-3-1-51-01. Tallinna linn ei ole vaidlustanud kõiki asjassepuutuvaid dokumente. Apellandid ei nõustu kohtu seisukohaga otsuse põhjendavas osas ORAS § 7 lg 3, mis tunnistati Riigikohtu üldkogu 12.04.2006.a. otsusega haldusasjas 3-3-1-63-05 alates 12.10.2006 kehtetuks, pole käesoleva tsiviilasja lahendamisel asjassepuutuv. Apellandid ei nõustu kohtu seisukohaga, et Tallinna linn on õigustatud hagema, sest Tallinna linn ei olnud apellantidele üle antud vara varasem omanik. Isikuks, kes on õigustatud hagema, saab olla vaid Eesti Vabariik, kes aga pole pidanud vajalikuks seda teha. Apellandid taotlevad jätkuvalt aegumise kohaldamist nõudele tunnustada 06.06.1994 vara üleandmise akti nr. 92 tühisust, kuna Tallinna linn oli varasemalt sellest nõudest teadliku tegevuse tulemusena loobunud, mistõttu 31.11.2005, nõude täiendavas hagiavaldusse lisamisel oli see nõue aegunud. Eesti Vabariigi vastus apellatsioonkaebustele Eesti Vabariik jäi varemesitatu juurde. 7(10)

OÜ Rosier Teami vastus Tallinna linna apellatsioonkaebusele ja seisukoht Anne ja Maimu Ahlmani apellatsioonkaebuse suhtes OÜ Rosier Team palub jätta Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata ja vaidlustatud Harju Maakohtu otsus lõppastmes muutmata. Tallinna linna vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidles Ahlmanite apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Lembit Reimali vastus Tallinna linna apellatsioonkaebusele Lembit Reimal vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Lembit Reimal vastus Anne ja Maimu Ahlmani apellatsioonkaebusele Lembit Reimal ei vaidle vastu Anne ja Maimu Ahlmani esitatud apellatsioonkaebusele. Anne Ahlmani ja Maimu Ahlmani vastus apellatsioonkaebusele Anne ja Maimu Ahlaman vaidlevad Tallinna linna apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad selle täies ulatuses jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada põhjenduste, samuti vara üleandmise-vastuvõtu akti kehtetuks tunnistamise nõude läbi vaatamata jätmise osas. Anne ja Maimu Ahlmani apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Tallinna linna apellatsioonkaebuse rahuldab kolleegium osaliselt (nõude läbi vaatamata jätmist puudutavas osas). Maakohus on ebaõigesti leidnud, et üleandmise-vastuvõtu akt kujutab endast haldustoimingut, s.o. ei kajasta tsiviilõiguslikku tehingut. Vara tagastamise käigus vara üleandmise-vastuvõtu akt kujutab endast tahteavaldust, mis on suunatud tsiviilõigusliku tagajärje - vara valduse üleandmise- saabumisele, ja omandireformi alase seadusandluse kohaselt tekkis sellega õigustatud subjektidel omand üleantud varale. Seega on tegemist tehinguga. Maakohus on ebaõigesti jätnud hageja selle nõude läbi vaatamata. Selles osas teeb kolleegium uue otsuse, jättes hageja nõude tähendatud akti tühisuse tunnustamiseks rahuldamata. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et ORAS-e § 7 lg. 3 ei ole asjasse puutuv, et Anne ja Maimu Ahlmanid ei omandanud neile tagastatud vara ega õigust seda käsutada, et 06.06.1994 vara üleandmise akt ei olnud õiguspärane ning et kinnistusraamatu kanded Ahlmanite kohta muutusid ebaõigeteks. Kolleegium leiab, et hageja nõue 06.06.1004 akti tühisuse tunnistamiseks on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata järgmisel põhjustel. Samadel põhjendustel jätab kolleegium rahuldamata Tallinna linna apellatsioonkaebuses esitatud nõude haginõuete rahuldamiseks.

8(10)

Hageja Tallinna linna haginõuded põhinevad asjaolule, et ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 19.06.1998 otsusega tühistati sama komisjoni 25.10.1993 otsus, Tallinna linnavalitsuse 06.11.1998 korraldusega tunnistati kehtetuks Tallinna linnavalitsuse 04.05.1994 korraldus X tänav 11 asuvate hoonete tagastamiseks ja 14.03.1997 korraldus endise X tänav 11 maa tagastamiseks ja kompenseerimiseks. Hageja leiab, et sellega langes ära Ahlmanite poolt vara omandamise õiguslik alus, nad ei omandanud neile tagastatud vara ega selle käsutusõigust. Nende põhjendustega nõustus ka maakohus. Kolleegium leiab vastupidi, et kuigi eelpoolmainitud otsus ja korraldused formaalselt kehtivas, tuleb järeldada, et vara tagastamine Ahlmanitele oli õiguspärane, viimased omandasid neile üleantud vara ja selle käsutamise õiguse, ning et Ahlmanitele õigustatud subjektideks tunnistamise otsuse tühistamine ja vara tagastamise korralduste kehtetuks tunnistamine ei olnud õiguspärane. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 19.06.1998 otsus ja Tallinna linnavalitsuse 06.11.1998 korralduse õiguslikuks aluseks oli tollal kehtinud ORAS-e § 7 lg. 3, mille kohaselt Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti Vabariigis õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused lahendatakse riikevahelise kokkuleppega. Riigikohtu üldkogu 28.10.2002 otsusega (asja nr. 3-4-5-02) on tunnistatud ORAS § 7 lg. 3 vastuolus olevaks Põhiseaduse §-dega 13 lg.2 ja 14 nende koostoimes. Riigikohtu üldkogu 12.04.2006 otsusega (asja nr. 3-3-1-63-05) tunnistati ORAS § 7 lg. 3 kehtetuks alates 12.10.2006. Riigikohtu üldkogu 06.12.2006 otsuses (asja nr. 3-3-1-63-05) on leitud, et ORAS § 7 lg.3 kehtetuse tagajärjeks on see, et Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Saksamaale ümber asunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara kuulub tagastamisele, kompenseerimisele või üürnikele erastamisele omandireformi aluste seadusega sätestatud üldistel alustel ja üldises korras. Kuna ORAS § 7 lg. 3 redaktsiooni ei ole muudetud alates selle vastuvõtmisest kuni põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistamiseni, siis järelikult oli ta põhiseadusevastane ka ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 19.06.1998 otsuse ja Tallinna linnavalitsuse 06.11.1998 korralduse vastuvõtmise ajal. Seega ei olnud nimetatud aktid õiguspärased, kuna rajanevad põhiseadusevastasele õigusnormile. Vara üleandmine nimetatud 06.06.1994 aktiga oli seaduslik ja õiguspärane, kuna see rajanes ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 25.10.1993 otsusele, millega tunnistati X 11 asuv vara omandireformi objektiks ja Anne ja Maimu Ahlman tunnistati kumbki poole mõttelise osa vara suhtes omandireformi õigustatud subjektideks, ja Tallinna linnavalitsuse 04.05.1994 korraldusele, millega tagastati õigustatud subjektidele X 11 asuvad ehitised. Vara üleandmise-vastuvõtu akti koostamisel ei olnud selle aluseks olnud haldusakte kehtetuks tunnistatud ega tühistatud. Ahlmanitele vara tagastamise otsuste ja korralduste õiguspärasust kinnitab see, et vara tagastati neile omandireformi aluste seaduses sätestatud üldistel alustel ja üldises korras. See tähendab, et kui hageja saavutaks hagi eesmärgi - ennistada vara tagastamiseelne olukord - siis tuleks see vara ikkagi Ahlmanitele tagastada.

9(10)

Seega puudub alus tunnistada 06.06.1994 akti ning Anne ja Maimu Ahlmani ja Lembit Reimali vahel 13.05.1998 sõlmitud kinnistu võõrandamislepingu tühisust, ega rahuldada hageja nõuet kohustada kostjaid andma tahteavaldus kinnistusraamatu kannete muutmiseks või Tallinna linna kasuks märke sissekandmiseks. Kolleegium leiab, et eeltoodud põhjendused tuleb lugeda kõigi hageja esitatud haginõuete rahuldamata jätmise aluseks, ja nende põhjendustega on vastatud ka hageja apellatsioonkaebuse väidetele. Samuti puudub vajadus Anne ja Maimu Ahlmani apellatsioonkaebuse ülejäänud väidetele (aegumine ja hagejal hagemisõiguse puudumine) vastamiseks. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-de 60 lg.1 ja 8 ning 61 lg.1 alusel mõistab kolleegium apellandilt välja apellatsioonimenetluse kohtukulu: vastustaja Lembit Reimalile õigusabikulu 11 328 kr. ja vastustajale OÜ Rosier Team õigusabikulu 9735 kr.; apellantidele Anne ja Maimu Ahlmanile mõistab kolleegium välja 1000 kr. apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivukulu; õigusabikuludest 44 368 loeb kolleegium vajalikuks ja põhjendatud kulutuseks 25 000 kr., mille mõistab välja. Hageja etteheide, et maakohtuus ei teinud otsustust hageja poolt alusetult makstud riigilõivu tagastamiseks ei ole asjakohane. Enammakstud riigilõiv tagastatakse vastava avalduse alusel.

Tiit Kollom

Ülle Jänes

Ulvi Loonurm

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.