Asjaõigus › Omandiasjad

Kohtukulude jaotus

Edasikaebamise kord

Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt loeti 25.10.1993 ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni otsusega nr XXX Tallinnas, XXX(endine XXX), endisel kinnistul nr XXX asuvad hooned ja krunt omandireformi objektiks ning kostjad AA ja MA tunnistati vara suhtes omandireformi õigustatud subjektideks kumbki 1⁄2 mõttelises osas. 04.05.1994 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr XXXtagastati kostjatele MA ja AA XXX, endisel kinnistul nr XXX asuvad hooned. 06.06.1994 vara üleandmise aktiga nr XXX anti XXXvara üle kostjatele AA ja MA . 14.03.1997 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr XXXtagastati kostjatele AA ja MA osaliselt maa (XXXosas 599 m2 ja XXX osas 577 m2). Hageja on seisukohal, et XXX endisel kinnistul nr XXX asuva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine oli seadusevastane, kuna XXX asuva vara endine omanik AA loobus oma varast, lahkudes Eestist Saksa riigiga sõlmitud lepingu alusel, tema vara ei võõrandatud õigusvastaselt tema tahte vastaselt ning XXX vara endise omaniku pärijad ei ole omandireformi õigustatud subjektideks st. isikuteks, kes võiksid taotleda XXX endisel kinnistul nr XXX asunud vara tagastamist. Tulenevalt nimetatust tunnistati kehtetuks või tühiseks vara tagastamise aluseks olnud dokumendid: ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 25.10.1993 otsus nr XXX (XXX asuva vara

lugemine omandireformi objektiks ning kostjate AA ja MA lugemine omandireformi õigustatud subjektideks), Tallinna Linnavalitsuse 04.05.1994 korraldus nr XXX(hoonete tagastamine) ning Tallinna Linnavalitsuse 14.03.1997 korraldus nr XXX(maa tagastamine). Kehtetuks ja tühiseks tunnistatud haldusaktide alusel tekkinud õigused ja kohustused on koos alusdokumentide kehtetuks ja tühiseks tunnistamisega tagasiulatuvalt ära langenud. Vara tagastamise õiguslik alus on ära langenud. Põhjusel, et XXX endisel kinnistul nr XXX asuv vara anti kostjatele AAle ja MA üle hiljem kehtetuks tunnistatud haldusaktide alusel, ei tekkinud neil varale omandiõigust, mis oleks olnud õiguslikuks aluseks varaga tehingute teostamisel. Õiguslik alus tehingute sooritamiseks puudus ning varaga, millele teine isik (Tallinna linn, Eesti riik) omas ning omab suuremaid õigusi, on kostjate AA ja MA poolt XXX endisel kinnistul nr XXX asuva varaga, sh. XXX varaga teostatud tehingud ebaseaduslikud, tehingud on teostatud pahatahtlikult ning need on vastuolus heade kommetega. Kostjad AA ja MA võõrandasid vara kostjale TK , teades, et neil puudub õigus võõrandamistehinguteks. Kostjatel AAl ja MA ei tekkinud varale heauskset omandit põhjusel, et haldusakti alusel omandamisel ning omandamise aluse hilisemal äralangemisel heausksust omandamisel ei teki. Kostjad AA ja MA on ostu-müügi tehingute sooritamisel toiminud pahauskselt.Kostjad AA ja MA vormistasid müügitehingu kostja TK hinnaga 1 000 000 EEK ning seadsid varale hüpoteegi 2 400 000 EEK suuruses summas. Hüpoteegi väärtus ületab müügihinda rohkem kui kahekordselt. Tegemist on näiliku tehinguga. TsÜS § 69 kohaselt näilik on tehing, mille pooled on teinud kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi, näilik tehing on tühine. Kostjate vastuväited Kostjad TK, AA ja MA hagi ei tunnista paludes selle põhjendamatuse ja tõendamatuse tõttu rahuldamata jätta ning kohtukulud hagejalt kostjate kasuks välja mõista. Vastuväidete kohaselt olid kostjate AA, MA ja TK vahel 15.05.1998.a. sõlmitud XXX kinnistu ostu-müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise ajal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist võimaldavad haldusaktid ja eelnevalt sõlmitud tehingud kehtivad ja puudusid mistahes piirangud tehingu tegemiseks. Kostja TK on seisukohal, et ta on vaidlusaluse vara heauskne omandaja ja tema õigused peavad jääma püsima ka mitteomaniku käsutustehingu korral. Muuhulgas on kostjad asunud seisukohale, et kuna ORAS § 7 lg 3 on põhiseadusevastasusest tulenevalt kehtetu alates 12.10.2006, siis ei saa Tallinna Linn Põhiseaduse § 3 kohaselt teostada riigivõimu põhiseadusevastasele ja kehtetule seadusele tugineva haldusakti alusel, st nõuda nende haldusaktide täitmist ja taotleda nende haldusaktide alusel vara üleandmise akti tühisuse tunnustamist, Tallinna Linna omandiõiguse tunnustamist ja vara Tallinna Linnale ja Eesti Vabariigile üleandmist. Kostjad, tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2007 otsusele tsiviilasjas nr 2-04-2100 Tallinna Linna hagis kostjate AA, MA , LR, OÜ R ja Eesti Vabariigi vastu tehingute tühisuse tunnustamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks, tahteavalduse andmisele kohustamiseks või kinnistusraamatu märke sissekandmiseks, milles kohus otsustas jätta Tallinna linna hagi kostjate AA ja MA vastu 06.06.1994.a. vara üleandmise-vastuvõtu akti nr XXX tühisuse tunnustamiseks rahuldamata ning mis on jõustunud, leidsid, et nimetatud vara üleandmise-vastuvõtu akti nr XXX tühisuse tunnustamise nõudes tuleb tsiviilasja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Kostja Eesti Vabariik hagile vastuväiteid ei esitanud ega hagi õigeks ei võtnud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2007 otsuses tsiviilasjas nr 2-04-2100 Tallinna Linna hagis kostjate AA, MA , LR, OÜ R ja Eesti Vabariigi vastu tehingute tühisuse tunnustamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks, tahteavalduse andmisele kohustamiseks või kinnistusraamatu märke sissekandmiseks, otsustas kohus jätta Tallinna linna hagi kostjate AA ja MA vastu

06.06.1994.a. vara üleandmise-vastuvõtu akti nr XXX tühisuse tunnustamiseks rahuldamata. Kohtuotsus on jõustunud. Seega kuivõrd samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud kohtu lahend, siis välistab see samas asjas uue kohtusse pöördumise ja menetlus 06.06.1994 vara üleandmise-vastuvõtu akti nr XXX tühisuse tunnustamise nõudes tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Järelikult on kostjatele AAle ja MA 06.juuni 1994.a. vara, XXX hoonete, üleandmise aluseks olev akt nr XXX kehtiv. Kohus on seisukohal, et kostja TK on vaidlusaluse vara heauskne omandaja ja tema õigused peavad jääma kestma, samuti tema poolt tehtud edasised käsutused selle varaga, alljärgnevatel põhjendustel. Vaidlust ei ole, et 04.05.1994 võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr XXX“XXX asuvate hoonete tagastamine” kostjatele AA ja MA . 06.juuni 1994.a. vara üleandmise aktiga nr XXX anti XXXhooned tagasisaajatele üle. Alates 3.12.1996.a. on XXX aadressiga tagastatud vara osas kasutusel aadressid XXX ja XXX.

seadmise leping ei ole vastuolus ORAS § 18 lg 1 ega heade kommetega, kuna tehingu tegemise ajaks oli omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimus otsustatud ning otsuse tühistamine toimus pärast müügitehingut. Asjaolu, et kostjad AA ja MA võõrandasid 15.05.1998 lepinguga kinnistu, millele seati hüpoteek 2,4 miljonit krooni, hinnaga 1 miljon krooni, ei tõenda, et müügitehingu näol oli tegemist näiliku tehinguga, mis on TsÜS § 69 tuginedes tühine. Lepingu punktist 4.4. nähtub, et hüpoteek hakkab tagama müügihinna kõrval ka müüjate teisi tulevikus tekkida võivaid rahaliselt kindlaks määramata nõudeid ja kulutusi ostja vastu, millega on põhjendatav kinnistu müügihinna ja sellele seatud hüpoteegi summade mittevastavus. Müügitehingu eesmärgiks oli lepingu punkti 3.1 kohaselt kinnistu müük, punkti 5.1 kohaselt lepiti kokku kinnisomandi üleandmises ja punkti 5.3 kohaselt palusid tehingu pooled teha kanne kinnisomandi üleandmise kohta. Kinnistusraamatusse tehti kostja TK omanikukanne 10.06.1998 ning TK on senini kinnistu omanik. Seega on kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu eesmärk ja loodud tagajärg – kinnistu omandi üleminek kostjatelt AAlt ja MAilt kostjale TKle, omavahel vastavuses ning hagiavalduses esile toodud asjaolu, et tehing tehti ilma kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi ehk näilikult, põhjendamata ja tõendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Lähtudes eeltoodust ja võttes arvesse, et 06.06.1994.a. vara üleandmise-vastuvõtu akt nr XXX on kehtiv, 15.05.1998 kostjate AA ja MA ning TK vahel sõlmitud kinnistu müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise leping ehtne ja kehtiv ning kostja TK kinnisasja heauskne omanik, tuleb Tallinna Linna hagi nõuetes seada Tallinna Linnakohtu kinnistusregistri registriosas nr XXX registreeritud Tallinnas XXX asuvale varale võõrandamise keelumärge, tunnustada AA, MAja TK vahel 15.05.1998.a. sõlmitud ostu-müügi- ja hüpoteegi seadmise lepingu tühisust, tunnustada Eesti Vabariigi omandiõigust maatükile Tallinnas, aadressil XXX ning parandada Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna Kinnistusregistri registriosa nr XXX kanded teises jaos ja kanda maatüki omanikuna Eesti Vabariik, tunnustada Tallinna linna omandiõigust ehitistele (hoonetele) Tallinnas, XXX ning kanda Tallinnas aadressil XXX asuvate hoonete omanikuna Riiklikku Ehitisregistrisse Tallinna linn või teha Tallinna linna kasuks märge Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna Kinnistusregistri registriossa nr XXX, tagamaks Tallinna linna kui omandireformi ja eluruumide erastamise kohustatud subjekti poolt reformitoimingute jätkamise võimalus Eesti Vabariigi omandiõiguse taastamisel maale, kustutada Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna Kinnistusregistri registriosa nr XXX neljandas jaos “Hüpoteegid” kanne nr 1 jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldamata jätta ka alljärgnevatel kaalutlustel. Riigikohtu üldkogu 28.10.2002 otsusega tsiviilasjas nr. 3-4-5-02 tunnistati ORAS § 7 lg 3 vastuolus olevaks Põhiseaduse §-dega 13 lg 2 ja 14 nende koostoimes. Riigikohtu üldkogu 12.04.2006 otsusega asjas nr. 3-3-1-63-05 tunnistati ORAS 7 lg 3 kehtetuks alates 12.10.2006. Riigikohtu üldkogu 06.12.2006 otsuses on leitud, et ORAS §7 lg 3 kehtetuse tagajärjeks on see, et Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Saksamaale ümber asunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara kuulub tagastamisele, kompenseerimisele või üürnikele erastamisele omandireformi aluste seadusega sätestatud üldistel alustel ja korras. Põhiseaduse § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Tallinna Linna nõuet kostjatele AA ja MA 06.06.1994.a. aktiga nr XXX üleantud õigusvastaselt võõrandatud vara tagasinõudmisel tuleb vaadelda kui tagasitäitmise menetlust, milleks on vastu võetud haldusaktid. Kuna ORAS § 7 lg 3 on põhiseadusevastasusest tulenevalt kehtetu alates 12.10.2006, siis ei saa Tallinna Linn kui avalik-õiguslik isik Põhiseaduse § 3 kohaselt teostada käesoleval ajal riigivõimu põhiseadusevastasele ja kehtetule seadusele tuginevate haldusaktide alusel, st nõuda nende haldusaktide täitmist ja taotleda nende haldusaktide alusel vara üleandmise akti tühisuse tunnustamist, Tallinna Linna omandiõiguse tunnustamist ja vara Tallinna Linnale ja Eesti Vabariigile üleandmist. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3

tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Võttes arvesse hagi hinda, menetlusele kulunud aega ja asja keerukust kohus leidis, et hagejalt tuleb kostjate kasuks välja mõista vajalik ja põhjendatud tasu esindajate poolt osutatud õigusabi eest alljärgnevalt: 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni kostja TK kasuks, 10 000,00 (kümme tuhat) krooni kostja AA ja 10 000 (kümme tuhat) krooni kostja MA kasuks.

Kohtunik: /allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.