Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Edasikaebamise kord

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagejate nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on S.A. hagejate poeg, kellele nad soovisid krunti osta. Kostja ja S.A. vahel sõlmiti 02.01.2006 garantiikiri, mille kohaselt S.A. tasub kostjale 225 000 krooni ning saab pärast kinnistamist krundi omanikuks. Kokkulepe oli oma olemuselt eelleping kinnistu omandamiseks. Asjaajamise venimisel soovis P.A. saada selgitust. Kostja nõustus 30.10.2006 kirjalikus selgituses saadud raha tagastama ja maksma ka leppetrahvi. Kuni hagi esitamiseni ei ole kostja raha tagastanud. Neil asjaoludel nõuavad I.A. ja P.A. hagis A.V. vastu VÕS §-de 33 lg 2; 94; 1027; 1028 lg 1; 1032 lg 1 alusel kostjalt 250 000 krooni, intressi 12 769.95 krooni ning alates 01.07.2007 kuni põhinõude täieliku tasumiseni intressi Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatavas intressimääras väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja võttis kirjalikus vastuses hagile esitatud faktilised asjaolud omaks. Kostja ei nõustu hagiavalduses toodud väitega, et ta on raha tagastamisest pahatahtlikult kõrvale hoidunud. Kostja arvestas hagejatelt raha saamisel kindla ostusooviga ega osanud ette näha, et temast sõltumatutel asjaoludel detailplaneeringu kooskõlastamine venib ning hagejad, kaotades kinnistu omandamise vastu huvi, nõuavad raha tagastamist. Seetõttu investeeris kostja hagejatelt saadud raha muudeks otstarveteks ning tagastamisnõude esitamisel tal ei olnud seda raha reaalselt enam olemas. Kostja väitel on ta teinud tõsiseid jõupingutusi hagejatele tagastamiseks vajaliku rahasumma leidmiseks, kaasa arvatud temale kuuluvate kinnistute müükipanek. Kinnistute müümine ei ole aga kostjal õnnestunud. Samuti ei ole siiani vilja kandnud kostja püüdlused erinevatelt pankadelt laenu saada, kuna ka pangad peavad pakutavat kinnisvaratagatist praegusel ajal ebapiisavaks ning kahtlevad kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja maksevõimes. Kostja, olles teadlik hagejate üha kasvavatest kõrvalnõuetest, on omalt poolt vägagi huvitatud võimalikult kiirest lahenduse leidmisest ning teeb jätkuvalt pingutusi vajalike rahaliste vahendite hankimiseks ning võimaliku kompromissi leidmiseks. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja menetluskulude jaotus Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja tuleb rahuldada. 02.01.2006 garantiikiri (tl 9), milles pooled on kokku leppinud, et pärast ostuhinna 225 000 krooni ülekandmist ja krundi kinnistamist kinnitusosakonnas, toimub krundi ümbervormistamine S.A., kusjuures notari tasu tasutakse pooleks, on oma olemuselt eelleping kinnisasja omandamiseks. Poolte tahe oli suunatud kinnistu ostu-müügilepingu sõlmimisele. Hagejad

tasusid kostjale kokkulepitud hinna, kuid notariaalse kinnistu ostu-müügilepingu sõlmimiseni ei jõutud. Nii kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping kui ka eelleping peab AÕS § 119 lg 1 ja VÕS § 33 lg 2 järgi olema notariaalselt tõestatud. Vorminõude järgimata jätmisel on tehing TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine. Seega on pooltevaheline tehing vormi järgimata jätmise tõttu tühine. TsÜS § 84 lg 1 alusel tagastatakse tühise tehingu järgi saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega on kostja kohustatud hagejatele alusetult saadu 225 000 krooni tagastama. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt võib seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Kostja kasuna tuleb käsitleda võõra raha kasutamist, mille eest peab ta tasuma intressi. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Kokku on tasutud summadelt kuni 30.06.2007 seisuga arvestatud intressi 12 769.95 krooni. Arvestades eeltoodut ja kostja omaksvõttu, tuleb hagi rahuldada ja kostjalt I.A. kasuks välja mõista põhinõudena 225 000 krooni ja kõrvalnõudena 11 378.25 krooni ning P.A. kasuks põhinõudena 25 000 krooni ja kõrvalnõudena 1391.70 krooni. Samuti mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja alates 01.07.2007 intressi Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavas määras kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hagejate menetluskulud kostja kanda. Kohus on 17.07.2007 määrusega hagi tagamise abinõuna seadnud kohtuliku hüpoteegi kostjale kuuluvale kinnistule nr 3588404 summas 262 769.95 krooni. TsMS § 445 lg 2 alusel tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.