Võlaõigus › Muud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

xxx on esitanud hagi xxx, xxx ja xxx vastu alusetult omandatud vara väljamõistmiseks. Hageja palus kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista 1 300 000 krooni. Menetluse kestel täpsustas hageja nõuet ning palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 222 768.08 krooni. Hageja seletuste tegi ta alates 1993.a koos abikaasa xxx ja alates 2001.a üksinda kulutusi kostjatele xxx kuulunud xxx asuvale elamule. 1992. aastaks oli hageja ostnud ehitusmaterjali ning 1996. aastaks valmis elamu esimene korrus. Hageja ja xxx korralduse veeti sisse veevärk ja kanalisatsioon, uuendati kõik kommunikatsioonid. Tööde eest tasus hageja. 2003.a jätkas hageja elamu väljaehitamist, lõpetades teise korruse väljaehitamise ja viimistluse ning korrastades majaümbruse. Hageja sisustas oma vahenditega kõik ühiskasutuses olnud ruumid. Kokkuvõttes on 90% esialgsest suvemajast ümber ehitatud. Suvilast ümber ehitatud elumaja ja kõrvalhooned kinnistati 03.02.1999 xxx nimele. ja xxx ei nõustunud hageja ja xxx korduvate ettepanekutega arvestada ümberehitustööde mahtu ja kulutusi ning kinnistada vara xxx ja hageja nimele või kaasomandisse. Kostjad on siiani sellest keeldunud. xxx nõudsid korduvalt pärast xxx surma 24.07.2001.a xxx lahkumist elamust ja kinnitasid, et hagejal ei ole elamule õigust. Kostjad kinkisid kinnistu 13.12.2005.a xxx. Hageja leiab, et xxx rikastusid alusetult hageja arvel ning asusid võõrandama vara, milleks neil õigust ei olnud. Hageja täpsustas menetluse kestel hagiavaldust ning palus VÕS § 1042 alusel seoses alusetu rikastumisega kostjatelt välja mõista 222 768.08 krooni. Hageja nõue tuleneb järgmistest asjaoludest:

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjate väitel renoveeriti suvila elamuks 2000. aastaks ja nimetatud väidet kinnitab ka hageja. Seega ei saanud hageja teha mingeid töid või ümberehitusi pärast 2000. a. Ehitustööde finantseerijaks ei olnud hageja, vaid kostjad xxx. Kostjaid abistas ehitustöödel nende

poeg xxx, kes on praeguseks surnud. xxx ei nõudnud vanematult kunagi tema tööjõukulu kompenseerimist. Hageja on lihtsalt elanud kostjatele kuulunud elamus. Kostjatel oli pojaga kokkulepe, et hoone kinnistatakse vanemate nimele. Kostjad ei ole hagejalt raha saanud ning hageja ei ole soetanud kostjatele mistahes ehitusmaterjale. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja on raha nõudmise õiguse tulenevalt VÕS § 6 lg 1 kaotanud, kuna ei ole käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja ei ole varasemalt teinud viiteid nõude esitamiseks ning kostjad said eeldada, et kinnistu puhul puuduvad probleemid. Kostjad leidsid hagiavalduse täpsustuse kohta, et hageja ning xxx ja Kilingi-Nõmme Metsamajandi vahel sõlmitud lepingud on allkirjastatud tagantjärele. Dokumentides nimetatud materjale ei olnud võimalik elamu ümberehitusel kasutada, kuna hoone oli renoveeritud juba 2000. aastaks. Dokumendid ei tõenda, et vaidlusalused materjalid oleksid läinud xxx hoone renoveerimiseks. Dokumendid on vormilt ja sisult ühesugused, kuupäevad on lisatud käsitsi ning on lisatud alles siis, kui kohus on tuvastanud hagi aegumise piirid. Dokumentide kohaselt on tasutud ligikaudses ulatuses, fikseeritud ei ole kindlat ostusummat. Seega ei ole võimalik tuvastada kindlate rahasummade liikumist. xxx on hageja väimees. Hageja on varasemalt väitnud, et xxx müüs talle ehitusmaterjali enne 1992. a ümberehitustöödega alustamist. Kilingi-Nõmme Metsamajand reorganiseeriti 1992. a Eesti metsamajandamise süsteemi uuendamise käigus ning metsamajand ei saanud pärast oma tegevuse lõpetamist mingeid materjale müüa. xxx on hageja poeg ning materjalide müügi kirjalik vormistamine on fiktsioon. Kostjad leidsid, et hageja poolt materjalide eest tasumise aeg ei ole oluline. Hageja ei ole kostjaid teavitanud tema ja arhitekti vahel sõlmitud kokkuleppest, kostjad on sellise kulutuse tegemisele vastu ning kostjatele ei ole mingit projekti üle antud. Seega ei ole kostjad alusetult rikastunud. Hageja on arhitektiga kokkuleppe sõlminud pärast hagi esitamist, teades, et kostjad tema nõudmisi ei tunnista. Hageja esitatud kviitungitelt ei ole võimalik tuvastada, et vaidlusalused kaubad oleksid läinud kostjate elamusse. Akna ja ukse tellijaks ja maksjaks on kviitungite kohaselt xxx, kes ei ole hagi esitanud. Kostjad väljendasid vastuseisu akende tellimisele, kuid said samas aru, et akende eest ei küsita kostjatelt mingit tasu. Kostjad ei ole mingit remonti soovinud ja pole seega alusetult rikastunud. Hageja elas xxx elamus ilma selle eest üüri tasumata. Seega on loomulik, et hageja tasus enda tarbitud elektri ja muude kommunaalteenuste eest. Kostja xxx leidis, et tema ei saa olla kohustatud isikuks. xxx ei ole väidetavalt rikastunud isikute õigusjärglane, talle ei läinud kinkelepingu sõlmimisel üle kinkijate õigused või kohustused.

KOHTU SEISUKOHAD

Menetluslikud taotlused ja seisukohad Harju Maakohus kohaldas hageja nõudele 04.09.2006.a vaheotsusega aegumist kuni 30.12.2002.a esitatud nõuete osas. Kohus jätkas menetlust alates 30.12.2002.a esitatud nõuete osas. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.01.2007.a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu otsuse muutmata. Hageja esitas esialgses hagiavalduses ehitustehnilise ekspertiisi määramise taotluse xxx 24 ehitiste seisukorra hindamiseks. Hageja esitas ka eksperdile esitatavad küsimused. Kuna hageja esitatud küsimused puudutasid valdavas osas ehitustöid, mille osas kohus on kohaldanud hagi aegumist ning hageja ei esitanud ka taotlust ekspertiisi määramiseks pärast aegumist tehtud tööde osas, jätab kohus ehitustehnilise ekspertiisi tegemise taotluse rahuldamata.

Eeltoodu alusel ei analüüsi kohus tõendeid, mis on esitatud koos esialgse hagiavaldusega ja mis tõendavad kulutuste tegemist alates 1992. a. Kohus ei analüüsi ka hagiavaldusele lisatud eksperthinnangut xxx elamu turuväärtuse kohta, kuna hageja ei ole soovinud hagiavalduse täpsustuses välja mõista osa turuväärtusest ega ole nimetatud tõendile viidanud. Kohus analüüsib hagiavalduse täpsustustele lisatud tõendeid, millega hageja soovib tõendada kulutuste tegemist alates 30.12.2002.a. Hageja nõude alus Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et xxx külas asuv elamumaa xxx kinnistati 03.02.1999.a xxx nimele. Sama kinnistu omanikuna kanti 27.12.2005.a kinnistusraamatusse xxx. Hageja on palunud kostjalt solidaarselt välja nõuda VÕS § 1042 alusel kokku 222 768.08 krooni. Kuna hageja kui valdaja on tema väitel teinud kulutusi kostja kinnisasjale, oleks hagejal õigus nõuda AÕS § 88 lg 1 alusel asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et tema tehtud kulutused on vajalikud, s.t on tehtud asja säilitamise huvides. Muude kulutuste, s.t ka kasulike kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt VÕS §-le 1042. VÕS § 1042 lg 1 kohaselt võib teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt ei ole kulutuste tegijal sellist nõudeõigust, kui: 1) isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik; 2) kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud; 3) isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu; 4) kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud. Seega peaks hageja tõendama, et ta on teinud kostjatele kuulunud või kuuluvale elamule kulutusi ning need kulutused on kasulikud. Kuna kostjad ei ole viidanud VÕS § 1042 lg 2 p 1, 2 või 4 asjaolude esinemisele, peaks kostjad tõendama VÕS § 1042 lg 2 p 3 kohaselt kulutuste tegemisele vastu vaidlemist. Kostjad ei ole seda tõendanud. Kohus leiab, et kulutused, mille tegemist on hageja tõendanud, tuleb välja mõista kostjatelt, kelle kuulus elamu kulutuste tegemise ajal. Hageja ei ole viidanud õigusaktile, mille alusel oleksid läinud xxx kohustused üle xxx. Asjaolu, et xxx maja omandas, ei tähenda, et tema oleks hageja arvel rikastunud. xxx omandas elamu teistelt kostjatelt. Kohus leiab, et kostjatelt hageja kasuks VÕS § 1042 alusel hüvitise väljamõistmine ei ole vastuolus kostjate viidatud VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõttega. Asjaolu, et hageja ei ole varasemalt kulutuste hüvitamist nõudnud, oleks aegumise kohaldamise aluseks. Hagejal on õigus nõuda vaidlusaluste kulutuste hüvitamist 3 aasta jooksul, seadus ei sätesta tema kohustust nõuda hüvitust varem. Hageja tehtud kulutused Hageja on kulutustena nimetanud akende, rõduukse ja ostetud materjalide eest tasumist, projekti vormistamist, ehitusmaterjalide ostu ning elektri ja vee eest tasumist. Akende ja rõduukse paigaldamise eest tasumise tõendamiseks on hageja esitanud OÜ Topform tellimuse kinnituse (tl 141), ettemaksu arved (tl 142, 144) ja kviitungid tasumise kohta (tl 143, 145). Kõigilt arvetelt, tasumise kviitungitelt ja tellimise kinnituselt on näha, et akende ja rõduukse tellijaks ja maksjaks on xxx, kontaktisikuks xxx. Kohus leiab, et sellega on tõendatud, et hageja ei ole akende ja ukse paigaldamiseks kulutusi teinud. Kulutused on teinud xxx, kellel on õigus esitada

hagi kostjate vastu. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleksid volitused xxx esindamiseks. Kohus jätab hagi selles osas rahuldamata. Hageja on esitanud 28.07.2003.a kuupäeva kandva dokumendi, mille kohaselt ta on tasunud xxx materjalide eest ligikaudu 45 000 krooni (tl 146). Hageja on selgitanud, et dokument on vormistatud 2006. a augustis ning ei osanud täpsustada, millal on materjalid majja paigutatud. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt müüs ta hagejale materjali enne 2000. a ning materjal sai kohe majja pandud. Hageja tasus materjali eest umbes 2003. a suvel. Kohus leiab, et tulenevalt VÕS §-st 1042 tuleb hageja kulutuste tegemise aluseks võtta aeg, mil vaidlusalused ehitusmaterjalid on majja pandud, s.t kostjate omandisse jõudnud. Asjas ei ole oluline, millal hageja materjalide eest tasus. Kohus loeb tunnistaja ütlustega tõendatuks, et xxx ostetud materjalid pandi majja 2000.a. Kohus on selle ajaperioodi kohta leidnud, et hagi on aegunud ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja on tõendina esitanud 10.07.2003.a kuupäeva kandva dokumendi, mille kohaselt on ta tasunud Kilingi-Nõmme Metsamajandile umbes 50 000 krooni materjalide eest ning 4500 krooni transpordi eest (tl 147). Kostja on viidanud, et metsamajand reorganiseeriti 1992. a ning hageja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Kohus leiab, et seega ei ole tõendatud, et hageja sai ehitusmaterjali metsamajandist pärast 30.12.2002.a. Kohus on kuni 30.12.2002.a esitatud nõude kohta leidnud, et hagi on aegunud ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja on kolmanda materjalide ostu tõendava dokumendina esitanud 18.06.2003.a kuupäeva kandava dokumendi, mille kohaselt hageja tasus xxx ligikaudu 80 000 krooni materjalide eest (tl 148). Kohus loeb tunnistaja xxx ütlustega tõendatuks, et ta müüs hagejale materjale enne 2000.a, materjalide eest maksti 2003. a. Tunnistaja arvab, et kõik materjalid läksid majja enne 2000.a. Kohus on juba eelpool põhjendanud, et aegumise suhtes on oluline hetk, millal hageja pani materjalid ehitustööde käigus majja. Kohus on selle ajaperioodi kohta leidnud, et hagi on aegunud ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja ja arhitekt xxx sõlmisid 11.01.2006.a kokkuleppe xxx elamu ja abihoone mõõdistamiseks ja projekti vormistamiseks (tl 149). Hageja on selgitanud, et kostjad ei ole projekti saanud. Kohus leiab, et ainuüksi projekti tellimine ning selle eest tasumine ei tähenda, et hagejal oleks õigus nõuda kulutatud summa hüvitamist kostjatelt. Kostjad ei ole projekti oma valdusesse saanud, ei ole saanud seda kasutada ega ole seega ka hageja arvel rikastunud. Kohus on kulutuste tegemise tõendamiseks esitanud kviitungeid erinevatest ehituskauplustest materjalide ostmise kohta (tl 150-155). Kõik ostud on sooritatud pärast 30.12.2002.a. Kohus leiab, et kuigi kõikidelt dokumentidelt ei nähtu, et ostjaks on xxx, tuleb lugeda vastav asjaolu tõendatuks. Kohtul ei ole alust arvata, et hageja on vaidlusalused kviitungid kogunud mujalt kui ise materjale ostes. Ei ole mõistlik ja võimalik panna hagejale kohustust mingite lisatõenditega tõendada, et materjalid ostis just tema. Kohus loeb tunnistajate xxx o ütlustega tõendatuks, et hageja remontis xxx elamut. Tunnistaja xxx ütlustega on tõendatud, et hageja ei ole pärast 2003.a mõnda teist elamut või korterit remontinud. Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja kasutas nimetatud materjale xxx remondiks ning tegi seda pärast 30.12.2002.a. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Kuna kostja ei ole eraldi arvetel toodud materjalide vajalikkust vaidlustanud, loeb kohus tõendatuks, et nimetatud materjalid on remondiks vajalikud. xxx kanti kinnistusraamatusse omanikuna 27.12.2005.a. Kohus leiab, et kuni selle kuupäevani tehtud kulutused tuleb välja mõista solidaarselt xxx ja pärast seda kuupäeva tehtud kulutused xxx. Kohus mõistab xxxt solidaarselt hageja kasuks välja 7229.20 krooni (813.70+626.05+42.05+28+131.80+290+4674+272.15+223.65+127.80) ja xxx 5874.35 krooni (1722.90+115.25+458.90+71.80+3505.50). Hageja on esitanud pangaväljavõtte selle kohta, et ta tasus 01.04.2004.a kuni 30.09.2004.a Fortum Elekter AS-ile ja AS-ile Viimsi Vesi (tl 156-157). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elas ka ise xxx majas ning tarbis seal elektrit ja vett. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta tasus

nimetatud summad kostjate eest. Hagejal oli kohustus tasuda enda tarbitud vee ja elektri eest, kohus jätab nimetatud osas hagi rahuldamata. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab xxx solidaarselt hageja kasuks välja 7229.20 krooni ning xxx hageja kasuks välja 5874.35 krooni. Hagi tagamine Kohus arestis hageja taotlusel hagi tagamiseks 19.01.2006.a määrusega xxx pangakontod Hansapangas ja Ühispangas kokku 1 300 000 krooni ulatuses. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kohus leiab, et kuna hagi on rahuldatud osaliselt, tuleb analoogia alusel ka hagi tagamisena seatud pangaarvete arestimine tühistada rahuldamata jäänud hagiavalduse osas. Kohus tühistab osaliselt Harju Maakohtu 19.01.2006.a määruse. xxx pangakontod Hansapangas ja Ühispangas tuleb jätta arestituks kokku 7229.20 krooni ulatuses. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (jõust 01.01.2006.a.) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Hagiavaldus on esitatud 30.12.2005.a. TsMS (kuni 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostja xxx on palunud hagejalt välja mõista õigusabikulud 32 509 krooni. Kostja on esitanud kulusid tõendavate dokumentidena arved. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel saab kostja kasuks välja mõista õigusabikulud 5% rahuldamata jäetud haginõudest. Hagiavalduses oli taotletud kõigilt kostjatelt solidaarselt 1 300 000 krooni väljamõistmist, kohus mõistis sellest hageja kasuks välja kokku 13 103.55 krooni. Kuna kostja taotletud õigusabikulud on väiksemad kui seaduses ette nähtud piirmäär, tuleb kostja taotlus rahuldada.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.