Võlaõigus › Võõrandamislepingud

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200.00 krooni ja mitte rohkem kui 100 000.00 krooni (TsMS § 142 lg-d 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte Soome Vabariiki ja on kostjale üle antud isiklikult allkirja vastu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu seisukohad Kohustuse tekkeajal kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja alates 01.07.2002.a. kehtiva TsÜS § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja – kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Alates 01.07.2002.a. reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustusi Võlaõigusseadus (VÕS). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 12 lg 1 sätestab, et enne 1.juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1.juulist 2002 tsiviiseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik ning § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel on 30. augustil 1995.a. sõlmitud leping (tl 26), mille alusel hageja kui müüja müüb kostjale kui tarbijale vett, soojusenergiat, elektrienergiat ja puhastab kostja poolt kanalisatsiooni lastava reovee. Kulu arvestus toimub mõõtjate näitude alusel, mõõtjate puudumisel arvestusliku kulu järgi. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma iga järgneva kuu 20-ndaks kuupäevaks vastavalt lepingu punktile 4. Hageja on oma lepingulised kohustused kostja ees täitnud ja on varustanud elamispinna asukohaga xxxxx xxxx xxxxxx soojuse, vee ja kanalisatsiooni teenusega. Kostja osutatud teenuste eest ei ole tasunud alates 31.12.2003.a., mille tulemusena on kogunenud võlgnevus ja intressid tasumata arvete eest. Hageja poolt teenuste osutamise peatamine ei ole võimalik, kuna see seaks ohtu teiste korterite omanike elutingimused ja heaolu. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 31 817.90 krooni. Arved lisatud hagiavaldusele ( tl 29-33). VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). VÕS 113 lg 1 sätestatust tulenevalt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on viivitanud lepinguliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale õiguse nõuda lepingu täitmist ja viivist. Hageja on arvestanud kostjale viivist Lepingu p-s 4 kokkulepitud määras, s.o. 0.5% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Viivise arvestuse on hageja hagiavalduses esitanud (tl 34). Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumisega viivitanud 1379 päeva, mistõttu on hageja arvestanud viivist 113 636.99 krooni. Kostja viivise summat vaidlustanud ei ole.

Hageja nõue kostjalt osutatud teenuste eest tasu ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 142 lg 2 sätestab, et kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200.00 krooni ja mitte rohkem kui 100 000.00 krooni. TsMS § 139 lg 3 kohaselt oleneb riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast ning TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisaldavat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.