2-17-10162/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada (TsMS § 420 lg 1). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Pank, märkides selgitusse isiku, kelle eest makse tehakse, kohtuasja numbri ja makse liigi. Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult e-posti teel. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 26.02.2013 sõlmisid pooled laenulepingu nr x, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 9500 eurot, laenusumma tagastamise tähtpäevaks oli 11.02.2023, intressimäärkas 6 kuu Swedbanki eluasemelaenu baasintressi määr +4.200%. Lepingu tagatiseks seati hüpoteek kinnistule asukohaga xxx xx x, xxxxx xxxx. Lepingule sõlmiti lisa, millega fikseeriti laenulimiit kogusummas 7562,35 eurot, laenusumma tagastamise lõpptähtpäev on 11.08.2023, intressimäär on 6 kuu Euribor +5.760%. Lepingu lisa kohaselt oli laenusumma osamaksete tähtpäev iga kuu 11. kuupäev. Laenulepingu tagatis jäi samaks. Kostja jäi võlgnevusse ning hageja ütles laenulepingu 21.06.2016 ennetähtaegselt üles. Nimetatud asjaolud annavad tunnistust, et kostja rikkus lepingust tulenevaid omapoolseid rahalisi kohustusi. 23.02.2017 on toimunud kohtutäituri vahendusel laenu tagatiseks oleva kinnistu enampakkumine, kuid kinnistu müügist saadud summa ei katnud lepingust tulenevat võlgnevust. Kostja endale võetud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud ja hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist summas 396,92 eurot, so põhiosa viivis.

2-17-10162 Hageja nõue võlgnevuse saamiseks hagis nõutud ulatustes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle. 09.09.2015 sõlmisid pooled väikelaenulepingu nr x, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 1344,32 eurot, intressimääraga 24% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 13.08.2020. Laenumaksete ja intressi tasumise tähtpäev on iga kuu 13.kuupäev ning laenusumma tagastamise alguskuupäev on 13.03.2016 ning intressi maksete alguskuupäev on 13.09.2015. Kostja jäi võlgnevusse ning hageja ütles laenulepingu 21.06.2016 ennetähtaegselt üles. Kostja endale võetud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud ja hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja nõue kostja vastu kokku 1762,02 eurot, millest põhiosa võlgnevus 1342,20 eurot, intressi võlgnevus 117 eurot ja põhivõlgnevuse viivis 302,82 eurot. Hageja nõue tagastamata laenu saamiseks hagis nõutud ulatustes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevat raha maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ja seda lepingujärgses intressimääras aastas. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates hagi esitamise kuupäevast. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so kostja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks menetluskulud. Hageja põhjendatud menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (250 eurot). Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.