Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2007, Rapla Tsiviilasja number 2-07-45488 Tsiviilasi AS SEB Eesti Ühispanga hagi Urmas Lauri vastu kohustuse täitmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS SEB Eesti Ühispank ( reg.nr 10004252, asukoht Tallinn Tornimäe 2) hageja esindaja Liivi Väärsi, kostja Urmas Lauri (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx) Resolutsioon Välja mõista Urmas Laurilt 23 359,70 krooni ja viivis alates 10.10.2007 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, s.o 0,029% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Eesti Ühispanga kasuks laenulepingu nr A060038896 alusel. Välja mõista Urmas Laurilt 49 779,87 krooni ja viivis alates 10.10.2007 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, s.o 0,029% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Eesti Ühispanga kasuks laenulepingu nr L060039455 alusel. Edasikaebamise kord Urmas Laur võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Pooled sõlmisid 19.01.2007 Magnet krediitkaardi laenulepingu nr A060038896, mille tingimuste kohaselt hageja väljastas kostjale krediitkaardi Magnet krediidilimiidiga 21 000.- kr. Kohustuslikuks tagasimakse summaks vastavalt lepingule oli 875.- kr. Kasutatud summade tagasimaksepäev oli kostjaga kokku lepitud iga kalendrikuu 6.päev, millal tehakse intresside makseid ja kohustuslikke tagasimakseid arvelduskontolt kaardikontole. Vastavalt lepingule oli kokku lepitud, et kostja maksab intressi 16% aastas krediidilimiidi kasutatud osalt. Kostja oli kohustatud garanteerima maksepäeval debiteeritavate summade ulatuses vabade vahendite olemasolu oma kontol. Tasumisega viivitamisel leppisid pooled kokku, et kui kostja kontol ei ole järgneva kuu 6.kuupäevaks piisavalt rahalisi vahendeid eelmise kuu võlgnevuse kustutamiseks, siis arvestab hageja viivist vastavalt SEB üldtingimustele
võlaõigusseaduses sätestatud määras kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Kostja intressi ega kohustuslikke tagasimakseid tähtaegselt ei teostanud ja hageja blokeeris kaardi ühepoolselt ja algatas lepingu ülesütlemise. 05.10.2007 lõpetas hageja kostjaga lepingu. Vastavalt lepingu p-le 9.1 lepingu lõppemisel oli kostja kohustatud tagastama hagejale kasutatud krediidilimiidi osa ja tasuma muud lepingust tulenevad maksed. Vastavalt lepingu p-dele 7.4, 7.4.3 on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingutingimuste rikkumisel leppetrahvi 1000.- kr. Seisuga 09.10.2007 võlgneb kostja hagejale tasumata krediidi 21 081,27 kr, intressi 1138,82 kr, viivis 139,61 kr, leppetrahvi 1000.- kr, kokku 23 359,70 kr, mida tõendab laenu maksete aruanne ja laenukonto liikumised. 13 09.2006 sõlmiti poolte vahel laenuleping nr L060039455, mille tingimuste kohaselt hageja väljastas kostjale laenu summas 55 000.- kr, intressimääraga 16% aastas, laenutähtpäevaga 11.09.2010. Vastavalt lepingu p-le 5.2 kohustus kostja laenu ja intressi tasuma iga kalendrikuu 11.kuupäeval. Kostja alates 11.07.2007 enam lepingu alusel laenu ja intressi lepingus sätestatud summades ei tasunud ja panga poolt saadetud meeldetuletustele ei ole reageerinud. Vastavalt lepingu p-le 20 pank ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja Liivi Väärsi palub VÕS § 401; 397; 396 lg 1; 398 lg 1; 113 alusel kostjalt välja mõista 23 359,70 krooni ja viivis alates 10.10.2007 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, s.o 0,029% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Eesti Ühispanga kasuks laenulepingu nr A060038896 alusel ning 49 779,87 krooni ja viivis alates 10.10.2007 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, s.o 0,029% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Eesti Ühispanga kasuks laenulepingu nr L060039455 alusel. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 19.11.2007. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni.
Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda viivist rohkem kui käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruses. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.