Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
28.11.2007, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-07-14741
Tsiviilasi
OÜ F pankrotiavaldus AS H pankroti väljakuulutamiseks.
Menetlusosalised ja nende
Võlausaldaja: OÜ F Võlausaldaja esindaja: AK Võlgnik: AS H.
esindajad
Jätta algatamata AS H suhtes pankrotimenetlus. Pankrotiavalduse esitaja poolt pankrotimenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud 30 000 krooni kuulub lahendi jõustumisel tasujale tagastamisele. Jätta pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud OÜ F kanda. Määruse peale pankrotimenetluse algatamata jätmise osas on avalduse esitanud võlausaldajal õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduses sisalduvad asjaolud 19.04.2007.a. esitas võlausaldaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale pankrotiavalduse AS H pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. H AS ostis võlausaldajalt aastatel 2005-2006 korduvalt seadmeid, kuid arved tasuti alati suure viivitusega (viivitus 91 kuni 289 päeva). Võlgnik ei vaielnud võlausaldaja kehtestatud viivisemääradele vastu ei kauba tellimisel, vastuvõtmisel ega ka mingilgi moel hilisemas suhtluses võla kättesaamiseks võlgnikult. Vaidluse puudumisel ning seda korduvate samalaadsete tehingute sooritamisel samade lepingupoolte vahel asus võlausaldaja arusaamisele, et võlgnik aktsepteerib kõik tehingutingimused, sealhulgas viivise suuruse. Korduvate tehingute sõlmimisel ja täitmisel moodustus poolte vahel tava, mille järgi oli viiviseks 0,5 % võlguolnud summalt viivitatud päeva kohta. H näitas oma käitumisega, et arved tasuti ülisuurte viivitustega, mis tähendas võlausaldaja jaoks oma varade sidumist, et tasuda omakorda tarnijatele kauba eest, mille tasumisega võlgnik oli kuude kaupa viivituses. Pankrotiavalduse esitamise ajaks on võlgnik tasunud küll põhivõla, mille osas vaidlust polegi, kuid pole tasunud tavapäraseid viiviseid, mis viitab võlgniku maksejõuetusele. Võlausaldaja oli sunnitud ka põhivõla sissenõudmiseks pöörduma advokaadibüroo poole. Võlausaldaja on samamoodi käitunud ka teiste võlausaldajatega, mille tulemusel osa neist ei müü võlgnikule kaupu võlgu, vaid üksnes ettemaksuga. Võlausaldaja on käitunud heausklikult, talunud võlgade tasumist võlausaldaja poolt ülisuurte viivitustega. Parandused arvete kuupäevades on tingitud võlausaldaja arvutissüsteemi eripärast, mis ei võimalda tagantjärgi arve väljatrükkimisel muuta kuupäeva, mistõttu seda tuli teha käsikirjas. Matemaatilised eksimused ei muuda nõuet olematuks. Leping sõlmiti suuliselt, pooled on
vahetanud ka pakkumisi ja aktsepte neile, kaubad on tarnitud, nende eest on võlgnik tasunud viivitusega summaliselt vastavalt esitatud arvetele. Võlgniku registreeritud aktsiakapital on 1 200 000 krooni. Aktsiakapitali suurus ei välista maksejõuetust, Eestis on pankrotistunud suurema kapitaliga äriühingud. Võlausaldaja on veendunud, et tema nõue on põhistatud. Võlgnik pole näidanud üles head tahet ega isegi mitte asunud nõuet täitma, mis viitab tema maksejõuetusele ja hea tahte puudumisele. Pankrotimenetluse algatamisel selgitab ajutine pankrotihaldur võlgniku vara ja kohustused ning annab objektiivse hinnangu võlgniku varalisele seisule ja maksejõulisusele, misjärel pole võlausaldaja ja võlgniku vahel enam vaidlust võlgniku maksejõuetuse üle. Võlausaldaja on seisukohal, et pankrotiavaldus on põhjendatud, nõue on põhistatud ja tõendatud. Võlausaldaja tasus kohtu deposiiti kohtu määratud tähtajaks 27 000 krooni menetluse kulude katteks. AS H vastuväited Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu. Nõude puhul on tegemist puhtalt viivisenõudega, kusjuures viivis on esitatud määras, milles pooltel puudub kokkulepe. VÕS § 113 lg 1 järgi ei saa viivisekokkulepe tuleneda muust alusest kui seadusest või lepingust, seega on asjakohatu avaldaja viide nagu saaks viivis tuleneda poolte käitumisest. Osundame, et H AS ei ole ka kordagi varem tasunud viivist ega ole seda avaldaja ka nö. pikaajalise suhte jooksul nõudnud. H AS leiab, et avaldaja käitub pankrotimenetluse algatamise taotlemisega vastuolus hea usu põhimõttega ja kuritarvitab oma tsiviilõigusi TSÜS § 138 lg 1 mõttes. Avaldaja soov saada viiviseid kuulub läbivaatamisele hagimenetluse korras, mille raames saab anda õigusliku hinnangu sellele, kas viivisemääras oli üldse kokku lepitud, milliste konkreetse arvete osas viivis on esitatud ja mis summas ning kas esinevad alused viivise vähendamiseks. Pankrotiavalduses nimetab võlausaldaja nii lepingut seadmete müügi kohta kui ka 09.01.07 akti nr 002. Kumbagi nimetatud dokumenti pankrotiavaldusele esitatud ei ole, seega ei vasta nõue ainuüksi formaalselt nõude rahuldamiseks vajalikele tingimustele. Võlgnik osundab, et täiendavalt esitatud arve 20061058 on trükitud kuupäevaga 25.12.2006., kuid käsitsi on parandatud 25.05.2006. Milline on siis õige variant ? Arve 20061094 , trükitud kuupäev 25.12.2006 käsitsi parandatud 01.09.2006 –ks. Sama küsimus. Esimeses kohtule tehtud avalduses lisati arve number 20061134, milles on need n.ö. viivised arvestatud. Nagu nägime on kaks esimest juba ka siis valed kui oleks viivistes kokkulepitud. Eriti müstiline on viimane ( arve 20051145 ) viivise arvestus, sest suurust ( 353 tuhat ) ei ole kuidagi võimalik ka matemaatiliselt kätte saada. Eeltoodu näitab teadlikku andmete moonutamist põhimõttel, et äkki läheb õnneks. Seega tuleks nö võlausaldajal tõendada tsiviilkohtumenetluses, et tal on viivisenõue. H AS registreeritud aktsiakapital on 1 200 000 krooni. Vastavalt krediidiinfo andmetele viimase kahe aasta jooksul võlgnevusi ei ole, s.h. puuduvad maksuvõlgnevused. Vastavalt PankrS § 15 lg 2 p 4 jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Vastavalt PankrS § 15 lg 2 p 1 jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. H AS on veendunud, et käesolevas asjas on F OÜ nõue nii tõendamata kui ka õiguslikult põhjendamata. Tegemist on nõudega, mis tuleb lahendada hagimenetluses. Maakohtu põhjendused PankrS § 15 lg 2 p 2 järgi ei algata kohus pankrotimenetlust kui võlgnik vaidleb nõudel põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidluse nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotiavalduse kohaselt ostis H AS võlausaldajalt aastatel 2005-2006 korduvalt seadmeid, kuid arved tasuti alati suure viivitusega. Pankrotiavalduse esitamise ajaks on võlgnik tasunud küll põhivõla, mille osas vaidlust polegi, kuid kuna võlgnik pole tasunud tavapäraseid viiviseid,
leiab võlausaldaja, et see viitab võlgniku maksejõuetusele. Võlgnik vaidleb nõudele vastu ja on seisukohal, et äriühing ei ole maksejõuetu ning esitatud nõue on põhjendamata ja tõendamata ning tegemist on nõudega, mis tuleb lahendada hagimenetluses. Kohus ei saa anda pankrotimenetluse algatamise küsimuse raames hinnangut sellele, kas võlausaldajal on nõue võlgniku vastu ning kas võlgnik on selle nõude täitnud. Nimetatu on lahendatav ja hinnatav tsiviilkohtumenetluses hagimenetluse raames. Ka Riigikohus on 20.12.2004.a. otsuses nr 3-2-1150-04 leidnud, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei tohi toimuda sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendab kohus hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Samuti on Riigikohus oma 06. märtsi 2002.a. lahendis nr 3-2-1-17-02 leidnud, et kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Seega on võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamine võimalik vaid olukorras, kus avalduses toodud nõuete osas puuduvad võlgnikul sisulised vastuväited. Samuti pole piisavalt põhistatud väide võlgniku püsiva maksejõuetuse kohta. Kuigi Riigikohtu 22.03.2005.a. lahendis nr 3-2-1-20-05 on leitud, et olukorras, kus võlausaldaja nõue ei ole selge, puudub vajadus edasiseks võlgniku maksejõulisuse kontrollimiseks, juhib kohus siiski võlausaldaja tähelepanu asjaolule, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust ning seda, et ta ei suuda võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlgnik lihtsalt ei tunnista nimetatud nõudeid ja vaidleb neile vastu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku püsiv suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et F OÜ on oma väidetavate õiguste kaitseks valinud ebakohase viisi. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik PanksS § 15 lg 2 p 2 järgi pankrotimenetlust algatada. Pankrotiavalduse asemel tulnuks väidetava võla väljamõistmiseks esitada hagiavaldus. PankrS § 15 lg 4 kohaselt kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. PankrS § 3 lg 2 tulenevalt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus käesolevas lahendis ära vaid menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Pankrotiavalduse esitaja poolt pankrotimenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud 30 000 krooni kuulub lahendi jõustumisel tasujale tagastamisele. Pankrotiavalduse esitajal või tema esindajal tuleb kohtule esitada vastavasisuline taotlus summa tagastamiseks, kus on ära märgitud arveldusarve number, kuhu summa tagastada. Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.