Civitta Eesti AS-i hagi OÜ BLRT Toorik vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.11.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
168 949,14 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Civitta Eesti AS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Civitta Eesti AS (registrikood 11092241, asukoht Riia 24a, 51010 Tartu), lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja advokaat Triin Toom Kostja (vastustaja): OÜ BLRT Toorik (registrikood 11092531, asukoht Kopli 103, 11712 Tallinn), lepinguline esindaja Rainer Osanik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 28.11.2016 otsus lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
2.Civitta Eesti AS apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus Civitta Eesti AS kanda.
4.Mõista välja Civitta Eesti AS-ilt OÜ BLRT Toorik kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1220 eurot.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja 1(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-6645 taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja AS Civitta Eesti informeeris 2014. aasta sügisel kostjat OÜ BLRT Toorik võimalusest finantseerida OÜ BLRT Toorik tehnoloogilist arendusprojekti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) meetmest „Tööstusettevõtete investeeringutoetus (suurinvestori meede)“ ja tegi kostjale 01.10.2014 koostööettepaneku. Konsultatsiooniteenuse osutamise lepingu sõlmisid pooled suuliselt 17.10.2014, milles hageja kohustus pakkuma eksklusiivse nõustajana konsultatsiooniteenust välise rahastuse leidmiseks kostja kõrgtehnoloogilise metallitöötluskompleksi arendusprojektile off-shore sektoris. 17.10.2014 edastas hageja kostjale e-kirjaga hageja poolt digitaalselt allkirjastatud lepingu. Vahemikus 17.10 –20.10.2014 toimus poolte vahel intensiivne infovahetus, millega kostja on aktsepteerinud 17.10.2014 lepingu tingimusi. Lepingu punkti 2.1.1.1. kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma ühekordset nõustamistasu 50 eurot tunnis hageja poolt väljastatud arvete alusel. Lepingu punkti 2.1.2.1 kohaselt kohustus kostja maksma hagejale EAS’i taotluspaketi rahuldamise korral fikseeritud tulemustasu (nn edukustasu) 50 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja andis kostjale töö üle 20.10.2014 ning laadis osa dokumentidest kliendi volitusel otse EAS’i süsteemi. Töö esitati EAS-i meetmesse „Tööstus-ja teenindusettevõtja investeeringu toetamine: tööstusettevõtja investeeringu toetamine”. Novembris informeeris hageja kostjat, et meetme eelarve osutus eeldatust väiksemaks ning suure tõenäosusega tuleb sama dokumentatsiooniga minna raha küsima uude vooru 2015. aasta alguses. 01.12.2014 teavitaski kostja hagejat sellest, et suurinvestori meetme eelarve vaba jääk ei võimaldanud 20.10.2014 EAS’ile esitatud projektitaotlust rahastada. Pooled leppisid telefonivestluses kokku, et juba ettevalmistatud materjalid esitatakse sama meetme järgmisesse vooru 2015. aasta alguses. Lepingu kohaselt oli hageja nimetatud EAS’i meetme ekslusiivne nõustaja kostja jaoks ja kokkulepe ei olnud seotud ühegi konkreetse taotlusvooru tähtajaga. Vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 6.1. loetakse leping lõppenuks vajalikus mahus kapitali kaasamise tehingute lõpuleviimisega. Vahetult enne teise vooru tähtaega so. 27.01.2015 teatas kostja, et taotluse edasise esitamise juures abi vaja ei lähe. EAS rahuldas kostja kõrgtehnoloogilise metallitöötluskompleksi arendusprojekti taotluse 02.04.2015. EAS tegi rahastamisotsuse hageja poolt ettevalmistatud töö alusel. Vastavalt lepingule lepiti kokku, et tasu tuleb maksta pärast EAS’i positiivset rahastamisotsust ja 21 päeva jooksul pärast arve esitamist. Arve väljastati kostjale 10.04.2015. Kostja ei ole hagejale tasunud seniajani edukustasu.
2.Hageja palub mõista BLRT Toorik OÜ-lt välja Civitta Eesti AS kasuks põhinõue 60 000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis alates 02.05.2015 kuni käesoleva hagi esitamise kuupäevani summas 54 199,14 eurot ning viivis alates 27.04.2016 kuni põhinõude täitmiseni 0,25% päevas, menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad
3.Kostja oli 2014 huvitatud toetuse taotlemisest suurinvestori meetme raames, et kaasfinantseerida projekti „Suuregabariidiliste metallitoodete eksportvõimekuse tõstmine off-shore sektoris” ning kaasas hageja konkreetselt 2014 aastal esitatud taotluse koostamisse, mitte aga tulevikus koostatavasse või esitatavasse taotluse koostamisse. Kostja ei allkirjastanud hageja poolt edastatud lepingut, kuna ei nõustunud seal toodud
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-6645 tasumistingimuste ning sanktsioonidega. Kostja on hageja poolt esitatud arve 2014 aastal komplekteeritud töö eest ära tasunud. Poolte vahel oli erikokkulepe, mis puudutas edukustasu ning selle maksmise eelduseks oli positiivse rahastusotsuse saamine. Paraku hageja poolt kostja volituste alusel esitatud taotlus ei saanud positiivset rahastusotsust ning sellest tulenevalt puudub kostjal ka edukustasu maksmise kohustus. EAS rahuldas projekte nende esitamise järjekorras ja raha kostja taotluse rahuldamiseks EAS-il enam ei jätkunud. Informatsiooni uue meetme või lisarahastuse kohta ning mis tingimustega, ei olnud sellel hetkel teada. Taotluse rahuldamata jätmisega EAS poolt luges kostja igasugused lepingud ja kokkulepped hagejaga „Tööstusettevõtete investeeringutoetus (suurinvestori meede)“ lõppenuks, kuna ettevalmistatud ja esitatud taotlus ei lõppenud positiivse toetuseotsusega. Antud töö raames kostja rahalisi vahendeid kaasata ei saanud, seega kostja arvates leping ka lõppes. Kostja selge arusaam poolte kokkuleppest oli, et edukustasu makstakse juhul kui saadakse positiivne rahastusotsus, kuid sõltumata eeltoodust peab kostja tasuma hagejale materjalide koostamise eest, mida kostja ka tegi.
4.Kostja esitas ise 29.01.2015 EAS suurinvestori meetme raames taotluse EU48808 „Kõrgtehnoloogilise metallitöötluse kompleksi arendamine masinaehituse ja offshore segmendi metalltoodete tootmis-ja ekspordivõimekuse suurendamine“ mille kohta EAS tegi 02.04.2015 rahuldamisotsuse. Isegi juhul kui kohus leiab, et kostjal oli kohustus maksta edukustasu, millega kostja ei saa nõustuda, ei olnud pooled kokku leppinud, et edukustasu tuleb välja maksta peale taotluse positiivset rahastusotsust 21 päeva jooksul hagejalt arve saamisest arvates. Kostja soov oli, et edukustasu makstakse välja peale seda, kui ka EAS on teinud raha väljamaksed sest iseenesest positiivne rahastusotsus ei tähenda, et raha välja makstakse. EAS tegi taotluse EU48808 alase väljamakse 20.11.2015. Seetõttu juhul kui kohtu arvates oleks kostja pidanud 2015 aastal esitatud rahastustaotluse alusel edukustasu maksma, ei saaks sellise tasu maksmise kohustus tekkida enne kui 20.11.2015. Hageja poolt arvestatud viivitusintress ületab põhinõuet. Arvestades, et kostja on olnud avatud kompromissiks, hageja soovitud intressimäär 91,25% aastas on ilmselgelt ebamõistlikult suur ning tuleks kostja arvates viivitusintressi vähendada mõistliku ulatuseni, mis on 0,05% päevas, ehk 18,25% aastas.
5.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
Maakohtu otsus
6.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 2 900 eurot ning viivise menetluskulude tasumisega viivitamisel.
7.Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgmiste oluliste asjaolude üle: - Hageja informeeris 2014. aasta sügisel kostjat võimalusest finantseerida OÜ BLRT Toorik tehnoloogilist arendusprojekti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse meetmest „Tööstusettevõtete investeeringutoetus (suurinvestori meede)“ (I kd t.l. 9-131). - Pooled sõlmisid 17.10.2014 suuliselt töövõtulepingu, mille kohaselt hageja kohustus kostjale pakkuma nõustajana konsultatsiooniteenust välise rahastuse leidmiseks kostja kõrgtehnoloogilise metallitöötluskompleksi arendusprojektile offshore sektoris ja kostja pidi maksma tasu, mis koosneb konsultatsioonitasust 50 eurot tunnis ning fikseeritud tulemustasust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse taotluspaketi rahuldamise korral 50 000 eurot, millele lisandub käibemaks. - Kostja esitas 29.01.2015 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele suurinvestori meetme raames uue taotluse „Kõrgtehnoloogilise metallitöötluse kompleksi arendamine masinaehituse ja offshore segmendi metalltoodete tootmis-ja ekspordivõimekuse suurendamine“ mis 02.04.2015 rahuldati (III kd t.l. 133-138).
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus pooltevahelise 17.10.2014 suulise töövõtulepingu alusel kokkulepitud edukustasule, sest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on 02.04.2015 rahuldanud kostja poolt esitatud kõrgtehnoloogilise
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-6645 metallitöötluskompleksi arendusprojekti taotluse (II kd t.l. 121, 106). Pooled vaidlevad selle üle, kas 17.10.2014 suulise töövõtulepinguga olid pooled kokku leppinud, et edukustasu makstakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse meetmes „Tööstus- ja teenindusettevõtja investeeringu toetamine: tööstusettevõtja investeeringu toetamine“ oktoobrikuus esitatud konkreetse taotluse positiivse rahuldamise korral või üleüldse eelnimetatud meetme raames esitatava taotluse rahuldamise korral. Pooled ei vaidle, et positiivne rahastamisotsus tehti sama meetme raames, millega seoses kostja hagejaga lepingu sõlmis (V kd t.l. 19-22). Vaidlust ei ole, et kostja hageja esitatud edukustasu arvet tasunud ei ole (II kd t.l. 107-115).
9.Maakohus leidis, et tõendatud on poolte vahel 17.10.2014 suuliselt sõlmitud töövõtulepingu tingimused sisalduvad ka kirjalikus, kuid kostja poolt allkirjastamata lepingus.
10.Kuna pooltele ei saanud olla teada 17.10.2014 lepingu sõlmimisel, et sama meetme raames avatakse uus taotlusvoor, siis ei ole veenev hageja väide, et pooled lepingu sõlmimisel pidasid silmas korduvate taotluste esitamist meetmesse. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et pooled oleksid jaanuaris 2015 jätkanud koostööd, et esitada projektdokumentatsioon sama meetme uude taotlusvooru. Seega ei ole kostja kohustatud hagejale tasuma edukustasu 17.10.2014 töövõtulepingu alusel, sest kostja 20.10.2014 esitatud taotlus toetuse saamiseks jäi rahuldamata.
11.Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et kostja ei ole kohustatud tasuma hagejale edukustasu 17.10.2014 töövõtulepingu alusel, siis ei ole hageja nõue tõendatud, et kostja on oma lepingulist kohustust rikkunud ja seega ei saa kostja olla ka viivitanud edukustasu maksmisega hagejale.
12.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirjad, kus on märkinud, et kostjal on tekkinud menetluskulu 2 500 eurot ja 450 eurot, mis koosneb kulust õigusabile. Kohus leiab, et kostja põhjendatud kuludeks on 29 tundi, lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot on mõistlik. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2 900 eurot.
Apellatsioonkaebus
13.Hageja vaidlustab maakohtu lahendi täies ulatuses ning palub ringkonnakohtul teha uue lahendi, millega hagi täies ulatuses rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude tasumisega viivitamise mõista välja viivis.
14.Maakohus tuvastas ekslikult, et edukustasu kokkulepe hõlmas ainult ühte taotlusvooru, mitte kogu suurinvestori meedet. Kohus tuvastas, et kirjalikus lepingudokumendis on fikseeritud poolte suuliselt sõlmitud lepingu tingimused, teisalt jättis kohus kohaldamata lepingutingimused, milles on selgelt kokku lepitud, et hageja nõustab kostjat kogu suurinvestori meetme raames, mitte ainult ühes taotlusvoorus. Samuti jättis kohus kohaldamata lepingus sisalduva kokkuleppe lepingu kehtivusaja kohta.
15.Kostja kohustus edukustasu maksta seondub ainult konkreetse ajaliselt äärmiselt piiratud meetme raames rahastatud projektiga, mille positiivne rahastamisotsus põhines hageja koostatud dokumentidel. Hageja koostatud taotluse abil sai kostja suurinvestori meetmest 944 805,55 eurot ja viis oma projekti edukalt ellu. Kostja ei ole kordagi välja toonud, et tema huvi meetmest rahastust saada seondus just konkreetse taotlusvooruga ning et tema eesmärgid jäid oluliselt saavutamata seetõttu, et taotlus rahuldati teises taotlusvoorus.
16.Kostja käitumine enne kohtumenetlust näitab, et tegelikult mõistis ka kostja lepingut nii, et see hõlmab kogu suurinvestori meedet, sest ta keeldus hagejale algselt edukustasu maksmisest, kuna leidis, et hageja koostatud dokumendid erinesid oluliselt kostja teise taotlusvooru esitatud dokumentidest. Oma vastuses väitis kostja, et kostja maksimaalne panus võis olla kuni 25 %, järelikult edukustasust arvestatuna oleks
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-6645 kostjale makstavaks summaks 12 5000 eurot. Alles kohtumenetluses asus kostja väitma, et leping puudutas ainult ühte taotlusvooru.
17.Maakohtu otsus on viinud äärmiselt ebaõiglase tulemuseni. Tänu kostja koostatud taotlusele sai kostja suurinvestori meetmest 944 805,55 eurot, hageja aga on kokkulepitud edukustasust täielikult ilma jäetud.
18.Maakohus ei käsitlenud hageja viivisenõuet arve nr 1400268 tasumisega viivitamise eest, jättes selle nõude ilma igasuguse põhjendusega ning selgelt alusetult rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb lõppjärelduses jätta muutmata, arvestades ringkonnakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
21.TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega tuleb kohtul kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel. Maakohus leidis, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping. Selle seisukohaga ringkonnakohus ei nõustu. 17.10.2014 poolte vahel sõlmitud leping sõlmiti nõustamisteenuse osutamiseks ning nõustamisteenuse sisuks oli EAS-i meetme „Tööstusettevõtete investeeringutoetus (suurinvestori meede)“ raames taotluse ja sellega kaasnevate dokumentide koostamine ja esitamine, selleks, et saada meetmest investeeringutoetust. Lepingus lepiti kokku dokumentide koostamise ja esitamise tasus ning täiendavalt tulemustasus, juhul, kui kostja taotlus rahuldatakse. Seega ei olnud lepingu eesmärgiks mitte ainult dokumentide koostamine ning esitamine, vaid lepingu eesmärgiks oli koostatud ja EAS-ile esitatud dokumentide alusel saada väljakuulutatud meetmest kostjale investeeringutoetust. See, kas poolte vahel sõlmitud lepinguga soovitud eesmärk saavutatakse, st kas toetust saadakse, ei olenenud üksnes hagejast. Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingul on käsunduslepingule omased tunnused, sest käsunduslepingule on iseloomulik asjaolu, et käsunduslepinguga silmas peetud eesmärgi saavutamine ei sõltu ainuüksi käsundisaaja tegevusest, vaid muudest asjaoludest, mida käsundisaaja mõjutada ei saa.
22.VÕS § 619 järgi käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Keskne vaidlusküsimus apellatsioonimenetluses on poolte vahel 17.10.2014 sõlmitud lepingu tähtaja osas, st selles, kas poolte vahel sõlmitud leping on sõlmitud kestvuslepinguna või nn ühekordse lepinguna. Üldjuhul sõlmitakse käsunduslepingud küll kestvuslepingutena, kuid see asjaolu ei välista lepingupoolte võimalust ja tahet sõlmida nn ühekordne leping, st käesoleval juhul konkreetse tähtajaga, millega oli seotud ka hageja põhikohustuse täitmine. Maakohus leidis, et 17.10.2014 leping sõlmiti teadmisega, et EAS poolt kavandatava meetme „Tööstusettevõtte investeeringutoetus (suurinvestori meede)“ raames saab toetuse taotlusi esitada ühekordselt, mille tõttu ei ole veenev hageja väide, et pooled pidasid lepingu sõlmimisel silmas korduvate taotluste esitamist meetmesse. Sellest tulenevalt saab maakohtu seisukohast järeldada, et maakohtu arvates sõlmiti poolte vahel 17.10.2014
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-6645 leping selliselt, et hageja lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg oli 20.10.2014, kui kostja taotlus meetmest toetuse saamiseks koos dokumentidega tuli hagejal EAS-i edastada ning kostja kohustus tasuda hagejale kokkulepitud edukustasu oli seotud sellega, kas konkreetses taotlusvoorus kostja taotlus rahuldatakse.
23.Maakohus tuvastas, et asja materjalidele lisatud 17.10.2014 kirjalikus lepingus (edaspidi ka leping) sisaldusid poolte suuliselt sõlmitud lepingu tingimused. Maakohtu poolt tuvastatuga tuleb nõustuda, maakohus on hinnanud sellega seotud tõendeid igakülgselt ja asjakohaselt.
24.Kuna poolte vahel on vaidlus lepingu tingimuse üle, tuleb lepingut tõlgendada. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4) (vt ka nt Riigikohtu 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-13, p 11; Riigikohtu 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11).
25.Lepingu preambulas sisaldus järgmine: Võttes arvesse, et i) Nõustaja on klienti informeerinud EAS ́i poolt kavandatavast meetmest „Tööstusettevõtete investeeringutoetus (Suurinvestori meede)“ ja tutvustanud kliendile meetme eelnõu enne taotlusvooru avamist; ii) klient on huvitatud toetuse taotlemisest kõnealusest meetmest, et kaasfinantseerida miljoni euro suuruse toetusega projekti „Suuregabariidiliste metallitoodete eksportvõimekuse tõstmine off-shore sektoris“ ja seoses sellega on pöördunud nõustaja poole professionaalse abi saamiseks. Lepingu p 1.1.c järgi oli nõustaja ülesandeks EAS-i taotluste koostamine ja lisadokumentide komplekteerimine meetmesse Suurinvestori toetus tööstusettevõtjale. Lepingu p 6.1 järgi käesolev leping jõustub selle allakirjutamise hetkest kliendi ja nõustaja esindajate poolt ning loetakse lõppenuks vajalikus mahus kapitali kaasamise tehingute lõpuleviimisega, eeldusel, et klient on täitnud omalt poolt kõik käesolevast lepingust tulenevad kohustused.
26.Mõlema poole seaduslikud esindajad andsid vande alla lepingu kestvuse kohta seletusi, hageja seadusliku esindaja seletuste kohaselt sõlmis ta lepingu teadmises, et see on seotud meetme nõustamisega, kostja seadusliku esindaja seletuste kohaselt sõlmis ta lepingu teadmises, et see on seotud konkreetse taotlusvooruga meetmes.
27.Lepingu tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 lg 5 p 1 järgi arvestada ka lepingu sõlmimise asjaolusid, p 3 järgi lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning p 4 järgi lepingu olemust ja eesmärki. Kuna kostja esitas ka meetme teise taotlusvooru taotluse, järeldab hageja sellest, et kostja tahe lepingu sõlmimisel oli saada meetmest raha, olenemata sellest, kui palju oli taotlusvoore. Hageja jätab tähelepanuta, et poolte vahel lepingu sõlmimisel ei olnud teada EAS-i meetmes täiendavate taotlusvoorude avamine, seda enam, et teada oli meetme ajaline piirang (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.10.2012 määruse nr 65 „Tööstus- ja teenindusettevõtja investeeringu toetamise tingimused ja kord“ § 7 lg 1 järgi kuni 10.08.2015 kehtinud redaktsioonis pidid kõik suurinvestori meetme raames rahastatud projektid olema lõpetatud hiljemalt 31.08.2015). Kui pooltel puudus teadmine võimalikest teistest taotlusvoorudest, siis ei saanud lepingu sõlmimisel olla ka tahet kestvuslepingu sõlmimiseks. Hageja heidab maakohtule ette, et kohus ajas otsuse tegemisel segi
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-6645 poolte tahte ja teadmise selle kohta, millised asjaolud olid pooltele lepingu sõlmides teada. Ringkonnakohus hageja etteheitega ei nõustu. Ringkonnakohus osutab, et leping kui õiguslikele tagajärgedele suunatud kokkulepe eeldab alati lepingut sõlmivate isikute sellekohast tahet, tahe lepingu sõlmimiseks tekib mingil põhjusel või eesmärgil ning selle aluseks on teadmine mingisugustest asjaoludest. Asjaolu, et leping sõlmiti nn ühekordse lepinguna nähtub ka hageja avaldatust. Esiteks seetõttu, et juba 20.10.2014 on hageja avaldanud, et tema poolt on leping kohaselt täidetud (II kd, tlk 83-84), sest vastuseks kostja seisukohale, et lepingus peaks olema ka tingimus, et hageja poolt töö mittetähtaegne esitamine peaks olema sanktsioneeritud, vastab hageja, et sellel sättel puudub mõte, sest töö on juba esitatud. Seega avaldas hageja, et poolte vahel kokkulepitud teenus on hageja poolt kostjale osutatud. Kuna hageja väitis, et seisuga 20.10.2014 on tema kokkulepitud teenuse osutanud, ei saanud aga käsundusleping olla sõlmitud tähtajatult. Teiseks nähtub hageja 13.01.2015 kirjast (II kd, tlk 104) hageja ettepanek, et pooled sõlmiksid eelmisega samadel tingimustel uue lepingu. Maakohus leidis, et hageja kiri on käsitletav uue lepingu sõlmimise ettepanekuna. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Sellest kirjast nähtub hageja pakkumus sõlmida uus leping eelmise lepinguga sarnastel tingimustel, samuti võib kirja sisust järeldada, et meetme raames avatud taotlusvooru dokumentide esitamiseks on neid vaja muuta, täiendada.
28.Kogumis viitavad poolte avaldused sellele, et poolte vahel sõlmiti leping teadmisega, et meetme raames toimub vaid üks taotlusvoor ning kokkulepitud teenus oli suunatud vaid selle taotlusvooru jaoks. Poolte tahteks oli seega sõlmida konkreetse tähtajaga leping ning nagu asja materjalidest nähtub, oli hageja põhikohustuse täitmise tähtajaks 20.10.2014, kui oli meetme raames esitatavate dokumentide esitamise tähtaeg.
29.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et dokumentide vormistamise ja edastamise eest tuli kostjalt tasuda hagejale vastavalt arvele (I kd, tlk 146) 4 680 eurot, mis on kostja poolt tasutud (I kd, tlk 147). Kuna 2014.a sügisel toimunud meetmest kostjale 2014 investeeringutoetust ei eraldatud, siis kokkulepitud edukustasu kostja hagejale ei tasunud. Hageja leiab, et kuna sama meetme raames uue taotlusvooru alusel eraldati kostjale investeeringutoetus, siis on hagejal õigus saada edukustasu. Hageja on seisukohal, et on äärmiselt ebaõiglane, et kostja on saanud toetuse, kuid hageja edukustasu pole saanud. See seisukoht ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud.
30.Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus teatas meetme uuest taotlusvoorust 05.01.2015 (V kd, tlk 19). Asjas puudub vaidlus, et nimetatud taotlusvooru esitas taotluse ja dokumendid kostja. Poolte vahel 17.10.2014 sõlmitud lepingu p 5 järgi loovutas hageja kostjale autori varalised õigused. Seega oli kostjal õigus varasemalt meetmesse esitatud dokumente kasutada ning olenemata sellest, millisel määral kostja hageja vormistatud dokumente kasutas, ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt varasemalt osutatud teenuse eest täiendavat tasu. Lisaks nähtub asja materjalidest (IV kd, tlk 36), et meetme teise vooru edastatud taotlus oli paremini ette valmistatud, rohkem läbi mõeldud, prognoosid realistlikumad. Asjast ei nähtu, et kostja on enne kohtumenetlust võtnud täielikult või osaliselt õigeks hageja tasunõude. Asjaolu, et pooled pidasid läbirääkimisi, et välistada kohtu poole pöördumine, ei saa tuletada kostja poolt hageja tasunõude omaksvõttu. Menetluskulude jaotus
31.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulud ringkonnakohtus moodustavad kokku summa 1 220 eurot tunnihinnaga 100 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonkaebusega tutvumisele 2,6 tundi,
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-6645 apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele ja konsultatsioonidele 6,6 tundi, kohtu 30.06.2017 menetlusdokumendile seisukoha koostamisele 1,5 tundi, apellandi 31.07.2017 seisukohaga tutvumisele 0,8 tundi ning vastustaja seisukoha koostamisele apellandi 31.07.2017 menetlusdokumendile 0,7 tundi. Kostja lepingulise esindaja ajakulu aruande kohaselt kulus enamik ajast apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele. Ringkonnakohus leiab, arvestades asjas esitatud apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, millest tulenevalt tuleb hinnata ka kostja põhjendatud ja mõistlikku aega vastuse koostamiseks kulunud aega, et kostja lepingulise esindaja kulude suurus apellatsioonimenetluses on põhjendatud. Arvestades asja olemust on lepingulise esindaja tunnitasu suurus mõistlik. Kuigi ringkonnakohus ei küsinud kostjalt seisukohta hageja 31.07.2017 menetlusdokumendile, oli menetluslikku olukorda ja hageja dokumendi sisu arvestades kostja täiendava seisukoha esitamine põhjendatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik