Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

IT OÜ ja kostja sõlmisid 15.02.2005 kontoritehnika liisingulepingu nr 200502L0017-000000. Lepingu esemeks oli kontoritehnika. Lepingu järgi sai kostja vara enda valdusesse ja kasutusse. Kostja kohustus lepingu p 6 järgi tasuma liisingu osamakseid. Lepingu p-s 14.2 andis IT OÜ teada lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste loovutamisest hagejale. 28.02.2005 sõlmisid IT OÜ ja hageja nõudeõiguse loovutamise lepingu. Kostja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi ja jättis süstemaatiliselt tasumata lepingute alusel tasumisele kuuluvad maksed. 03.11.2005 püüdis hageja saata kostjale lepingutest ülesütlemise teatist, milles märkis ära võlgnevuse suuruse ja määras tähtaja võlgnevuse kustutamiseks. Teatis tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel. Kuna kostja võlgnevust ei kustutanud, luges hageja lepingud ülesöelduks. Hageja sai kostja seadusliku esindajaga ühendust telefoni teel 20.12.2005. Kostja võlgnevust ei tasunud ega tagastanud ka vara. Lepingute üldtingimuste p 7.5 järgi kohustus kostja lepingute ennetähtaegsel lõpetamisel lepingute objektiks oleva vara hagejale viivitamatult tagastama. Kuna hageja kostjaga kontakti ei saanud, tellis ta varade tagastusteenuse IIAOÜ-lt, kes ei suutnud kostjaga kontakti saada ega varade asukohta kindlaks teha. Seetõttu taotleb hageja lisaks debitoorsele võlgnevusele, kindlustusmaksetele ning viivisemaksete võlgnevusele varade jääkmaksumuse hüvitamist rahas. Kostja võlgneb hagejale 21.12.2004 sõlmitud liisingulepingu järgi 89 356,39 krooni, mis sisaldab: 1) liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu e vara jääkmaksumust 79 205,32 krooni, 2) tähtajaks tasumata osamakseid ning vabatahtliku kindlustusmaksed e kasko võlgnevust 7 977,05 krooni, 3) viivisemaksete võlgnevust 479,02 krooni, 4) kohustusliku kindlustusmaksete võlgnevust 1 695 krooni. 24.01.2005 sõlmitus järelmaksuga müügilepingu järgi võlgneb kostja hagejale 206 608,87 krooni, mis koosneb: 1) liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulust e vara jääkmaksumusest 189 132,46 krooni, 2) tähtajaks tasumata osamaksetest ning vabatahtliku kindlustusmaksetest e kaskost 15 630,63 krooni, 3) viivisemaksete võlgnevusest 1 102,78 krooni, 4) kohustusliku kindlustusmaksete võlgnevusest 743 krooni. 15.02.2005 sõlmitud kontoritehnika liisingulepingu järgi võlgneb kostja hagejale 41 700,84 krooni, sellest on: 1) liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu e vara jääkmaksumus 37 964,65 krooni, 2) tähtajaks tasumata osamaksed 3 204,89 krooni, 3) viivisemaksete võlgnevus 531,30 krooni. Kokku peab kostja kolmest lepingust tulenevalt hagejale hüvitama 337 666,10 krooni. Juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,4, § 367 lg 1 ja üldtingimuste p-dest 1.3, 1.4, 6.3, 6.3.2, 7.1.3 taotleb hageja kostjalt 337 666,10 krooni väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja kostjalt välja mõista. 14.05.2007 esitatud avalduses märgib hageja, et kostja ei ole hagile sisulisi vastuväiteid esitanud. Hageja esitas hagi juriidilise isiku vastu. Liisingulepingust tulenevad kohustused kehtivad vaatamata sellele, kes on juriidilise isiku osanik või juhatuse liige. Lepingu sõlmis

kostja poolt lepingu sõlmimise ajal selleks pädev isik, juhatuse liige IR ning tähtsust ei oma, et hiljem on juhatus ja/või osanike ring muutunud. Kohtuistungile hageja esindaja ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjust. Kohtukutse sai esindaja kätte, mida tõendab allkiri väljastusteatel. Kostja vastuväited Kohtule esitatud vastuses teatab kostja seaduslik esindaja, et temal ei ole liisimisega mingit puutumust. Tema isiklikult ei ole allkirju andnud. Firma ostis ehitusega tegelemiseks. Dokumente vormistanud notar kinnitas, et firmal võlgasid ei ole. Firmat kasutada ei jõudnud kuna 28.12.2005 võeti vahi alla. Liisingu eest maksta ei kavatse, autosid pole näinud. Las vastutab tegelik mittemaksja. Kohtuistungil kinnitas kostja esindaja, et ei tea autode liisimisest midagi. Esindaja, kes firmat müüs, sellest ei teatanud. Selle vastu, et hageja raha saab, ei ole tal midagi kui raha osaühingult välja mõistetakse. Kostja esindaja teatas kohtuistungil, et tal on ükskõik, kas asi jäetakse läbivaatamata või lahendatakse sisuliselt. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja tõenditega ning ärakuulanud kostja seadusliku esindaja kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kooskõlas TsMS § 409 võib kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätta asja läbi vaatamata, asja sisuliselt lahendada või asja arutamise edasi lükata, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Kostja esindaja teatas kohtuistungil, et tal on ükskõik, kas asi jäetakse läbivaatamata või lahendatakse sisuliselt. TsMS § 412 lg 1 p 1 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja on nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta. Hagiavalduses (p 3.2) märkis hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlusega. Seetõttu ja arvestades kostja arvamust ning juhindudes TsMS § 409 ja § 412 lg 1 p 1 tuleb asi lahendada sisuliselt. Hageja on tõendanud hagiavalduses märgitud lepingute sõlmimise lepingute esitamisega (lk 10-13, 14-17, 24-26) ja liisinguesemete üleandmise kohta esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktidega (lk 18, 19, 27). Lepingutele on kostja esindajana allakirjutanud lepingute sõlmimise aegne juhatuse liige. Kostja esindaja on allakirjutanud ka IT OÜ-ga sõlmitud lepingule, millest tulenev nõue on loovutatud 28.02.2005 nõudeõiguse loovutamise lepinguga (lk 28) hagejale. Kooskõlas VÕS § 76 lõikega 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. § 76 lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Pooled sõlmisid 21.12.2004, 24.01.2005 lepingud, millega võtsid vastastikused kohustused. Hageja oma lepingujärgsed kohustused kostja ees täitis, kostja hageja ees mitte. Peale nimetatud lepingute sõlmis kostja 15.02.2005 lepingu IT OÜ-ga, millest tuleneva nõude õigus loovutas IT OÜ hagejale. Ka seda lepingut kostja ei täitnud. Lepingutes sätestatud maksete mittetasumisega rikkus kostja VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1.

Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 on hagejal seoses kohustuse rikkumisega kostja poolt õigus nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles. Hageja ütles kostjale lepingu üles 03.11.2005 teatisega (lk 30), mille saatis kostja lepingus märgitud aadressile. Aadressi muutumisest oli kostja kohustatud üldtingimuste p 3.5.1 alusel hagejat teavitama. Üldtingimuste p 7.1.3 jägi oli hagejal õigus lepingute ülesütlemiseks, kuna kostja liisinguossamaksed tasumata. Juhindudes VÕS § 367 lg 1 peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt lähtutakse lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega ning lõike 3 kohaselt tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse. Liisingulepingu üldtingimuste, mis on lepingu lahutamatuks osaks lepingute p 21 järgi, p 1.3 ning kontoritehnika liisingulepingu üldtingimuste p 1.4 alusel kohustus kostja tasuma igakuiselt vastavalt maksegraafikule makseid liisingueseme kasutamise eest. Punktiga 1.4 võttis kostja kohustuse lepingu lõppemisel liisingueseme valdus hagejale üle anda. Üldtingimuste p 6.3 alusel oli kindlustusmaksete tasumise kostja kohustus. Liisinguesemeid ei ole hagejale tagastatud. Nõude suurust kostja ei vaidlustanud. Kõik hagiavalduse märgitud nõuded on põhjendatud, kostja VÕS-st ja lepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud. Juhindudes ülalmärgitud seadustest ja põhjendustest tuleb hagi rahuldada. Kostja näol on tegemist osaühinguga, kes ÄS § 135 järgi vastutab ise oma kohustuste täitmise eest. ÄS § 180 järgi on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Õige on hageja seisukoht, et juhatuse liikmete või osanike vahetumine ei mõjuta vaidluse lahendamist, kuna osaühingu kohustuste eest ei vastuta osanikud ega juhatuse liikmed. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.