Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-17-103998

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

2-17-103998 TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. PLACET GROUP OÜ esitas 28.02.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Xxxx’ilt 377.76 euro saamiseks. Kohus tegi 06.03.2017 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 17.04.2017 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 19.04.2017 määrusega kohustati hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. PLACET GROUP OÜ esitas 28.04.2017 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt Xxxx’ilt välja mõista põhivõla 300 eurot, intressi 11.53 eurot, viivise 14.20 eurot ja lisanduva viivise põhivõlalt alates 29.04.2017 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr XXXX, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 300 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama 24.09.2016, kuid ei ole laenu tagastanud. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond on Xxxx’ile üritanud makseettepanekut kätte toimetada aadressil Xxxx, mis tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Lisaks on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond Xxxx’ile üritanud makseettepanekut kätte toimetada e-posti aadressidel xxxx ja xxxx, millelt pole vastust tulnud ning xxxx, mis pole aktiveeritud ja xxxx, mis on kehtetu. Xxxx korteriomaniku sõnul võlgnik ei ela sellel aadressil. Ehitisregistri andmetel on aadressil Xxxx elamu ja kuur lammutatud. Vastuseks Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 12.04.2017, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puudub info Xxxx’i tegeliku viibimis- või elukoha kohta. Xxxx’i võimalikeks kontaktideks on telefoninumber xxxx ja e-post: xxxx. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnal ei ole õnnestunud võlgnikule makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Harju Maakohus on edastanud kostjale menetlusdokumendid kostja Rahvastikuregistri järgsel aadressil Xxxx, mis tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Lisaks on Harju Maakohus edastanud kostjale menetlusdokumendid e-posti aadressidel xxxx, xxxx ja xxxx, millelt vastust pole tulnud ning xxxx, millelt on dokumendid tagastatud muul põhjusel. Harju Maakohus on üritanud kostjat kätte saada ka telefoni teel numbril xxxx kuupäevadel 03.07.2017, kell 11.25 ja kell 14.53, mil kostja telefonile ei vastanud ning 06.07.2017 kell 12.17, kell 13.49, kell 16.24 ja 10.07.2017 kell 09.30, mil number ei olnud kättesaadav.

2-17-103998 Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.07.2017 avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr XXXX tuleneva võlgnevuse 325.73 euro nõudes, sh põhinõue 300 euro, intressi 11.53 euro ja 28.04.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 14.20 euro nõudes, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Vastavalt TsMS § 367 mõistab kohus kostjalt välja viivise protsendina põhinõudelt (300 eurot) alates 29.04.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 325.73 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tasutud riigilõivu 75 euro ja õigusabikulu 100 euro, kokku 175 euro väljamõistmiseks. Õigusabikulude (100 eurot) osas ei ole kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuks kas spetsifikatsioon ja/või arve teenuse osutamise eest, vaatamata kohtu korduvatele taotlustele esitatud. Ühtlasi puudub ka TsMS § 174 lg 10 kohane hageja kinnitus. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuna hageja ei ole kohtule õigusabikulude osas korrektset nimekirja esitanud, pole kohtul võimalik hinnata kõnealuste kulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust. Sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks hageja õigusabikulusid kostjalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud 75 eurot. Kohtule ei nähtu, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-17-103998 tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostja menetluskulusid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

2-17-103998 TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 1 punktist 1 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.